Värdjad/liiklushuligaanid ei vaja kaitsmist!

Teate, millised inimesed mind täiega närvi ajavad? No veel aastaid tagasi oli see nimekiri ilmselt lehekülgi pikk, aga nüüd olen ma aru saanud, et pole mõtet kõige pärast ka närvi minna.

Küll aga on jäänud üks liik inimesi, kelle sõnavõtud ajavad mind sisemiselt oksele. Need on sellised naised ja mehed, kes tahavad kõiki igas olukorras mõista ja andestada ning otsida vigu sitas lapsepõlves, ümbruses, milles iganes; kes tahavad mõelda, et ju teatud inimesed on ehk sisemiselt katki jne… Mis siis, et need inimesed on näiteks naisepeksjad (D.S näide paar kuud tagasi) ja nüüd Saaremaa õnnetuse valguses pesueht liiklushuligaan, kes on mitmeid kordi täis peaga vahele jäänud ja ka politsei eest jalga lasknud.

Ja kui avad kommentaariumi sellise uudise all, siis enamik inimesi ei tunne sellele mõrvarile kaasa – jumal tänatud! Aga siis on need vähesed, kes hakkavad kommenteerima, et aga äkki oli hoopis nii ja et äkki sellele mehele peaks ka kaasa tundma ja vbl ta ikka ei ületanud nii palju kiirust jne… Nagu mida vittu – kolm inimest on surnuks sõidetud mehe pärast (üks neist kaheksakuune laps!), kes istus täis peaga rooli. Seal ei ole mingeid pehmendavaid asjaolusid – EI OLE! See ei olnud esimene kord, kui täis peaga rooli istuti, see oli lihtsalt esimene kord, kui see nii traagilise lõpu leidis. Ja ikka on mõne jaoks seal mingeid agasid…

Kas mul oleks kahju, kui see liiklushuligaan sureks? Ei! Siis on vähemalt üks idioot liikluses vähem (kuskil juba liikusid kuulujutud, et kärvaski maha, aga need ei vastanud vist kahjuks tõele). No vbl selles mõttes ainult oleks kahju, et see oleks liiga lihtne lahendus tema jaoks – kui Eesti seadused oleksid karmimad, siis oleks vangla talle parim variant, aga seal istub raudselt 5-10 aastat ja siis tuleb välja, vahetab nime ära ja elab nagu mees muiste. Aga kolm inimest ei saa mitte kunagi oma elu tagasi, mitte kunagi – ja neljanda ohvri oma ripub ka juuksekarva otsas. Ja siis on veel need ohmoonid, kes seda idiooti kaitsma kukuvad. Iga kord, kui ma mõne sellise kommentaari leian, läheb mul süda pahaks.

Me elame ikka nii haiges ühiskonnas, ma ütlen! Meil on roolijoodikud, kellele määratakse väiksed karistused ja siis on veel tropid, kes neile kaasa tunnevad, kui nad on mitu inimest surnuks sõitnud. Haige, lausa tülgastav!