Kuulge, aidake lolli – kas peaaegu neljakuusel lapsel võivad hambad tulema hakata? Dr.Google ütleb, et tavaliselt hakkavad kuuendal-seitsmendal elukuul hambad tulema, mõnel juhul võivad ka juba neljandal kuul, aga see ei ole siiski tavapärane (see oli arsti selgitus). Kui seda teemat googeldasin, siis lõi samuti Perekooli teema, kus nii mõnelgi lapsel hakkasid hambad juba kolmandal elukuul tulema. Või vähemalt nii nad arvasid.
Miks ma seda üldse kahtlustan? Nimelt E topib kogu aeg käsi suhu ja tal oleks nagu täiega valus seda tehes, süljevool on megalt suurenenud, on väga viril ja eriti õhtuti enne uinumist, mis pidi ka hammaste tuleku puhul tavaline olema. Ja mitte selline tavapäraselt viril, vaid reaalselt nagu paanikas – ehk siis nutab lohutamatult. Päeval on ka virilam, aga Google seletas kenasti ära, et tavaliselt õhtul annab see kõige rohkem tunda, sest päeval on muud tegevused. Beebikiik, mis varem oli nii lemmik, ka enam ei aita. Tahab kogu aeg ainult süles olla ja kiigutamist (see on ka üks tunnuseid, mis tavaliselt hammaste puhul on). Lisaks on põsed punasemaks läinud, vähkreb väga palju, mida varem ei teinud. Kõik ja veel mitmed tunnused, mis hammastega kaasas käivad, on tal olemas.
Kui ma ise suhu vaatan ja katsun, siis ma ei saa midagi aru, aga nende tulek võibki mitu kuud aega võtta. Et kas igemed teevad juba enne hammaste reaalset tulekut haiget? Ma muidu ei oleks osanudki seda kahtlustada, sest nii vara ju, aga enamik tunnuseid kattuvad, palavikku tal õnneks siiski pole, mis on ka üks paljudest tunnustest. Samuti pidigi nende laste puhul see tavaline olema, et topivad käsi suhu (eriti rusikat) ja nutavad lohutamatult, mida E ka teeb. Samas – ajaliselt ju nagu vara, aga tegelikult see vahemik võib olla neljandast (või isegi lausa kolmandast) kuust kuni aastani. Ja mõnedel pole isegi aasta ja kolmekuuselt hambaid, aga see olla ka tegelikult normaalne.
Muidu ajaks selle ehk kasvuspurdi vms asja süüks, aga on näha, et just suus miski valmistab valu ja ebamugavust. Ja kõik tunnused (välja arvatud palavik) suht klapivad ka. Samuti ei peagi kohe hammast tunda olema, seda oli ka öeldud.
Kas teie lastel on hambad juba vaikselt neljakuuselt märku hakanud andma? Võimatu see igal juhul pole, mõni beebi sünnib juba üks või kaks hammast suus. Küll aga ei ole see eriti tavapärane asi muidugi. Lihtsalt midagi teda niimoodi häirib seal suus, mis talle raskusi valmistab. On veel mingeid variante? Hambad tunduvad kõige loogilisem seletus kogu sellele pullile, mis kuskil kolm päeva on toimunud.
Lõpetuseks paar pilti rahulikust E-st siiski. Isegi kiige peal on käsi suus ja hiljem ta enam rahulik ei olnud (siis veel oli, kui pilti tegin). Lapsed ikka topivad niisama ka käsi suhu ja tahavad kõike muudki suhu toppida, aga hammaste puhul teevad nad seda selleks, et nii valus ei oleks. Et E-l tundub valus olevat, aga see nagu leevendab seda valu. See oli ka kõik ära toodud.
minumoodimaailm 
Võivad. Meie beebil oli üks juba sündides suus, teine ilmus 1.5kuusena. Nüüd 4-kuusena pole rohkem veel juurde tulnud, kuid aina topiks kõike suhu ja ila voolab ojadena.
On hea teada, et see on võimalik! 🙂 No et muidu tõesti ei oskaks põhjust välja tuua, et miks tal järsku nii raske on olla. Ja just suus.
E on ikka nii sinu koopia mis koopia 😀
Nii öeldakse jah, aga ma ise ei saa üldse aru 😀
4 kuuselt suurusjärgus hakkabki see ila värk peale. Mingid gerlid millega igemeid määrida on olemas… see aga ei tähenda, et need hambad enne 8-9 kuud üldse väljagi tulevad
Geelid*
Jah, see nii oleneb. Aga selle geeli ma ka muretsen, hetkel ei ole veel.
Geel viimasel võimalusel. Nii mõnigi sisaldab alkoholi.
Muidugi võivad. Minu preilil oli 4. Minisünnaks 2 alumist hammast suus. Ka ootamatult, sest ei olnud mingit meeletut ilastamist ega muid märke. Samas poisid ilastasid meeletult juba alates 3. Elukuust aga esimesed hambad lõikusid ühel 5-kuuselt ja teisel 6-kuuselt.
Jaa, hammasteni võib veel aega minna. Mõnel juba kolmandast elukuust märgid, aga hambad tulevad alles aastaselt.
Mu lapsel ka tuli esimene hammas väga varakult, oli 2-kuune..
st täpsustan, et paistis ilusasti väga valge pärl, täielikult väljas polnud.
E-l veel midagi ei paista, ei pruugi veel tulla ka. Aga jah – hammaste tulek on ikka nii individuaalne 🙂
4-kuuselt hambad võib olla küll tõsiasi. Minu beebil algasid sümptomid umbes 2,5-kuuselt (peamiselt hakkas ila lausa ojadena voolama), hamba tulek võttis küll aega, aga kui üks väljas oli, ilmus veel 3 tk umbes kuu aja jooksul. Erilisi vaevusi küll ei täheldanud peale ila voolamise. Olid mõned uneregressiooni päevad, aga neid otseselt hammastega seostada ei osanud. Usun, et pigem hakkab beebi selles vanuses juba end ümbritsevast maailmast teadlikumaks muutuma ja virilamaks muutub ta seetõttu, aga eks see on iga lapse puhul erinev. Hambageeli oleme kasutanud paar korda, aga pigem oli meil tõhusam külmkapis hoitud ja vedelikuga täidetud närimisrõnga närimine.
See närimisrõngas on olemas, aga külmkapi nipi proovin ära 🙂
Samas, lapsel võib ka hoopis näiteks kurguvalu olla, mine ikka igaks juhuks arsti juurde.
Seda saab ka teha jah muidugi.
Mul poiss 5 kuune. Ilastab ja topib käsi suhu 2. elukuust saati. Kogu aeg öeldakse, et eks hambad….no siiani ei midagi. Viimased kolm nädalat nüüd eriti rahutu, öösiti ei maga, põsed punased aeg-ajalt, ila jookseb….arst poolteist nädal tagasi ütles, et ju ikka hambad, sest suurt kasvu poiss ( 67cm, 8700g). Ootan hambaid, et unetutel öödel põhjus vähemalt oleks.
E on ka suur poiss, 65.5 cm ja nüüd ilmselt pea 8 kg juba. Suurematel lastel võivad siis hambad varem tulema hakata? Aga mõistan küll, et tahaks sellele rahutusele ja virilusele ju põhjust teada – siis on endal ka lihtsam.
Arst ütles jah, et suurematel laste võib kiiremini, no eks näis 😉
No eks näis siis jah 🙂
Minu mõlemal lapsel tulid esimesed hambad varakult. 3-kuusel olud juba väikesed hambaotsad näha. Alguses tulevad tavaliselt kaks alumist hammast (üksteise järel) ja seejärel kaks ülemist. Soovitan Multi-mam baby dent geeli (võib panna tihedamini kui ravimiga geele). Hoida külmikus. Aitavad ka kindlasti Calgel ja Kamistad.
Aitäh soovituste eest! 🙂
Miks sa beebigrupiga ei liitu? Nii palju infot jääb niimoodi saamata. Seal ju kõik sama vanade laste emmed koos. Mulle on jäänud mulje, et 4-kuuselt esimese hamba lõikumine on täitsa normaalne.
Need beebigrupid on ikka paras ussipesa… ma liitusin ka 2018 mai beebide grupiga ja kui siis avastati, et üks meesterahvas on grupis, siis oli mure taevani, et kuidas nad nyyd edasi saavad oma tupevoolustest ja asjadest kirjutada. Lõppes asi sellega, et ma oma kasutaja eemaldasin sealt ja naine visati välja, sest arvati, et ma tema kontoalt ikka seal käin lugemas nende voolustest.
Igaljuhul midagi asjaliku ma sealt kordagi teada ei saanud… aga ehk asi ka selles, et minul pole see esimene laps nii väiksena üles kasvatada aga seal sattusid olema enamus esmalapse saajad
Mulle isiklikult beebigrupid ei istu.
Mu lapsel oli ka punkt 3. elukuu sünnipäevaks esimene hammas väljas. Kohe tuli teine ka järgi.
Siis ikka päris varakult 🙂
Üldiselt mida hiljem hambad tulevad seda kauem saad sa murevabalt talle tissi anda. Meie plikal olid jõuluks hambad suus ja peale kolmandat suuremat hammustamist oli ta tissilt maas.
Mina veel saan anda rinda, midagi teravat hetkel ei tunne õnneks.
Minu mõlemal lapsel on 4-ndaks elukuuks olnud esimesed hambad väjas (alumised kesmised tulevad essana reeglina). Tavaliselt veel nii, et algul lõikus üks ära siis nädala pärast kõrvale kohe teine, siis paar nädalat kuni kuu paus ja ülemised 4 keskmist kohe korraga. Ja huvitav mu laste puhul veel see, et hiljem mit kuud, nii palju hambaid ja kõikunud, et näiteks 9-kuuselt 9 hammast ja aastaselt 12 hammast 😀 Eri soost lapsed ka.
Huvitav jah, et kuidas kellelgi need hambad tulevad 🙂
Minu laps sündis 6 september ja 24 detsember avastasin 2 hammast.
Ka suht ruttu siis!
Kõigil kolmel lapsel tulnud esimesed hambad (kahekaupa) 4.-6. elukuu vahemikus. Beebi saab homme 5k ja esimene hammas piilub igemest. Jauramist on viimasel paaril päeval olnud megapalju. Olen paaril korral ööseks täitsa küünla pannud. Palavikku pole, aga vähemalt vaigistab veidi valugi ja saame magada. Mõnel lapsel tulevad need hambad nii, et arugi ei saa, ei ühtegi vaevust. Mulle pole selliseid lapsi antud, kõik kolm on jauranud/jauravad. Samas mitte iga hambaga ei ole see õnneks nii. Mõni hammas suudab siiski üsna valutult ka välja ilmuda. Mu 2,5-ne kasvatab praegu kahte viimast hammast. Suured ja nii aeglaselt tulevad. Oi, mul on tast kahju:( Aga peale igemegeeli ja vajadusel valuvaigisti pole nagu midagi teha.
Kuskilt kunagi lugesin, et kui on rp laps, siis ema hakkaks magneesiumi juurde võtma. Pidavat kiirendama hamba lõikumist ja selle võrra lühendama nutuperioodi. Ka pidavat see olema justkui looduslik valuvaigisti vms. Kui palju kiiremini… ei oska ma omadel kogemustel küll hinnata. Aga noh.. imetavatel emadel väike lisamagneesium mööda külgi ilmselt maga ei jookse nagunii. Igatahes… Jaksu! Peale nutusemat perioodi tuleb jälle helgem:)
No ma usun, et hambad otseselt veel niipea märku ei anna, see protsess tundub nagu oleks alanud küll, aga ei tea ka tegelikult muidugi. Esimese lapsega on kõik nii uus ka 😀 Ma eile mõtlesin, et nii hea oleks, kui laps juba sünniks rääkimisoskusega, aga kui see nii oleks, siis ilmselt ei jõuaks teda ära kuulata. Sest tulevikus tuleb nagunii see miks-periood ja siis kõrvad jooksevad vett juba küsimustest 😀
Palavik on väga hea hammaste tuleku puhul – teeb igemed õhemaks ja hammas saab kergemini välja 🙂 mõni tarkpea muidugi annab kohe paraceti ja siis lapsel tegelikult palju vaevalisem. Minu pojal on algusest saadik (5kuusena tuli tal esimene hammas) palavik AINUS tunnus olnud kui hambad lõikuvad. Lihtsalt õhtul kerkib palavik, hommikuks on läinud ja 1-2ööga uus hammas suus 🙂
Siis on õnneks palavik kiiresti möödunud – see on hea! Mõnedel lastel on kauem see ka.
Kahtlusta loomulikult hammaste tulekut ja tõmba veel miljon erinevat kahtlust. Ainus, mida ära kindlasti kahtlusta, on see, et 28. novembril tegid lapsele korraga 7 erinevat vaktsiini. Pärast seda oled mitmel korral kirjutanud sellest, et laps on viril, nutab lakkamatult ja ajab lausa hulluks juba.
Kõike seda just peale vaktsineerimist, mille enda jaoks kindlasti välistad. On ju?
Minul on laps, kes pole ühtegi vaktsiini saanud ja hammaste tulekut peaaegu ei märganudki. Ei olnud mingit nuttu, ei olnud palavikku ega ühtegi muud ilmingut. Küll aga on hea leida süü hammastes, sest see annab võimaluse endale eitada seda, et põhjus võiks olla seal, mida ei taha näha ega tunnistada. Looda nüüd vaid seda, et selle ajutise tujumuutusega olukord piirdub. Küll aga saad lõpliku selguse siis, kui teed talle veel järgmised vaktsiinid kuni hetkeni, millal lapse organism enam vastu ei pea ja siis saad arstidelt diagnoosiks autismi, epilepsia, närvikahjustuse või midagi sellist, mille kohta ise targalt kirjutasid, et see oleks tulnud niikuinii.
Huviga jälgin, kas siis räägid sama juttu, mida hetkel.
Selle demagoogia peale ütlen sulle ainult üht – mine õige heaga perse ja levita oma antivaktsiini arusaamu seal, kus kõik sellised hullud koos on, minu blogi ei ole see koht. Teie arvate alati, et kõik on seotud vaktsiinidega, aga mu lapsel oli kaks päeva, kus tõesti varsti tulevad hambad või igemed valu tegid ja paar korda oli rahutum, aga muidu on nagu alati – rahulik laps. Nii et võid heaga perse kerida! Ja oskan mitmeid vaktsineerimata lapsi näiteks tuua, kellele hambad on nii põrgupiinu valmistanud, mis siis vabanduseks otsid? Siis on küll mokk kinni nagu alati. Ja kes on juba üldiselt palju rahutumad olnud, kui minu vaktsineeritud laps seda kunagi on olnud. Facebookis on teiesugustele grupid olemas ja ajage oma lollust seal edasi.
Printsess, nagu sa end nimetad. Loe oma teksti veelkord ja vaata, kuhu Sa mind saadad. Ehk valid endale siia mõne nime, mis ka mõtlemispuudujäägi ja kõnepruugiga natukenegi kokku sobib?
Ma ei suru sulle midagi peale. Tee nii nagu heaks arvad. Kurb oleks ainult see, kui mõne aasta pärast loed ja kahetsed. Kui üldse julged siis tunnistada tõde. Peeglisse vaatamine on kõige keerulisem – ausalt peeglisse vaatamine.
Ma olen enam kui kindel, et sa ei ole isegi mitte natukenegi süvenenud ega uurinud teemast. Eitad koheselt, saadad mind sinna, kuhu saatsid ja siis saad rahulikult edasi elada. Mul on aga hea küsimus – miks sa isegi ei uuri – kasvõi mitte natukenegi? Mida sa kardad, et võid avastada? Mis sunnib sind niimoodi teksti seadma, et pead üsna räigelt ropendama hakkama?
Nagu ma juba ütlesin, siis see ongi sinu vaba valik ja mina austan vabadust otsustada ise. Ma ei suru peale ja veel vähem ei ürita kedagi kuskile tõmmata. Ma ei kuulu mingisse rühmitusse, grupeeringusse ega muud sellist. Minu sooviks on see, et inimesed langetaksid oma otsused targalt ja kaalutletult. Eriti need otsused, mis puudutavad laste tulevikku.
Ma olen kahe käega nõus sellega, et otsus ongi vabatahtlik ja selleks peaks ka jääma. Ma ei soovi üldse Sind kuidagi ümber veenda. Juhtisin tähelepanu sellele, et võiksid kaaluda ka seda, et lapse käitumist võib muuta ja mõjutada ka vaktsineerimine. Seda ei tohiks kindlasti välistada.
Epilepsia kohta süvauuringut ma teinud pole, aga mingis osas olen uurinud küll. Olen suhelnud ka ühe tunnustatud laste neuroloogiga ja temalt saanud selgesõnalise kinnituse selleks, et tänapäevane meditsiin ei tea kindlat põhjust.
Ise uurides olen saanud teada, et on leitud seoseid inimese ajju talletunud metallide ja haiguse vahel. Kust kaudu need metallid ajju jõuavad, on ilmselt erinevad. Vaktsiinide kaudu võivad nad väga kindlasti sinna sattuda. Kindlasti on veelgi võimalusi. Seetõttu ei saagi ega tohigi iga asja puhul tõmmata otsest paralleeli vaktsiiniga. Küll aga ei tohiks seda ka jõuga välistada.
Ma ei ole ka Sinu lapsele mingeid diagnoose otseselt pannud. Pigem loodan väga, et temaga läheb kõik hästi ja ta ei saa ühtegi haigust (vaktsiin ei kaitse nakatumise eest) ega veel vähem ühtegi kõrvalmõju. Olen näinud ise lapsi, kes on eluks ajaks vigased ja ei saa kunagi nautida täisväärtuslikku elu. Sellist saatust ei soovi ma ühelegi lapsele.
Jäi mainimata see, et sa võiksid teha endale selgeks demagoogia mõiste. Hea on loopida teksti sisse mõistet, mille sisust isegi aru ei saa, aga targema mulje jätaks see, kui teaksid ka reaalselt, mida see tähendab.
Samuti jätaks targema mulje see, kui kasvõi elementaarsel tasandil uuriksid ja teeksid endale selgeks tänapäevase meditsiini ja seal pakutavad ravimid. Kahjuks ei tuleks ka ravimi infolehtede lugemine. Vastutustundlik lapsevanem võiks ikka huvi tunda, mida oma lapsele laseb manustada ja miks. Laps ise ei saa veel otsustada enda eest. See on lapsevanema kohustus. Info on avalik ja ametlikult olemas. Kas oled täitnud oma kohust ja uurinud? Või pigem eelistad päev otsa vahtida telekat, seebikaid ja oma aega kasutada enda harimiseks selliselt?
Igor (või peaks sind su õige nimega kutsuma?), ma olen uurinud küll. Ja mina lähtun meditsiinist ja arstidest. Sina võid seda mitte teha, kui see sinu soov on. Kõigil lastel võib midagi viga olla, ka vaktsineerimata. Ja kui ma tean tuttava tuttava kaudu, mida mittevaktsineerimine võib kaasa tuua, siis see ongi minu isiklik kogemus, lisaks sellele, mida ma ise olen lugenud jne. Ka vaktsineerimine võib tuua kaasa tüsistusi, ma pole kunagi öelnud, et ei või. Kuid ajada igasugused lapse arenguprotsessid või hammaste tuleku vaktsineerimise kaela, no palun – need ongi teiesuguste laused, mille kallal te inimesi enda poole tõmbate. Mind mitte. Ma tean ka vaktsineerimata inimest, kellel on tänaseks epilepsia, seega – kust tema selle sai? Sellised haigused tekivad siis, kui tekivad, ole sa vaktsineeritud või mitte. Samas muud haigused saab ära hoida.
Mind sa ümber ei veena, seega otsi kaasamõtlejaid mujalt kui siit.
T, aja oma möga oma blogis edasi, eks? Sul on selleks platvorm olemas, aga millegipärast sa oma pärisnime alt seda blogi ei jaga… Huvitav, miks küll, saadad teised seda tegema…
Ja samamoodi nagu sina mu lapsele kõik haigused kaela määrid, siis ma ütlen lihtsalt nii palju – loodan, et sinu vaktsineerimata laps ei saa kunagi ühtegi sellist haigust, mida vaktsineerimisega oleks saanud ära hoida.
No eks me paratamatult peame leppima sellega, et kõigil ei ole asjadest sama arusaam. Nii on see ka muudes asjades, lihtsalt teemad nagu vaktsineerimine, surmanuhtlus, poliitika jne kütavad palju kirgi. Mina olen otsustanud vaktsineerida, sina oled otsustanud seda mitte teha. Las siis nii ollagi.
Minu omal tulid neljandal kuul kaks hammast ning aastaselt oli suu hambaid täis 😀 Aga muidu on tavalisem pigem vist kuuekuuselt alustada.
Umbes kuuekuuselt on kõige tavalisem jah 🙂
Võivad tulla küll hambad. Aga tihti toimub unes ja arengus ka lapsel 3.-4. elukuu paiku nihe, mille tagajärjel võib unemuster täielikult muutuda, laps rahutum olla jms. Sleep regression selle asja nimi, googeldades annab palju infot.
Ma enda esimesel lapsed süüdistasin ka kõikvõimalikes rahutustes ja muudes hädades alati hambaid, lõpuks tuli esimene hammas 11. elukuul. 😀
See on kõik loogiline jah 🙂
Oi, antivaxxer igor… minu plikal oli esimene vaktsiin suts rohkem kui 3 kuuselt… aga see hammaste/igemete valu ja ilastamine oli umbes 2 nädalat enne seda. Pärast vaktsiine ei ole olnud midagi sellist mis kuidagi kahtlane võiks olla. Nohu sai siis kui minul oli nohu. Enamvähem samaajaga läks see meil ka ära.
Mõni päev on parem… naerab ja magab nagu ingel. Teine päev avaldab rohkem arvamust ja tahab midagi mida ei lubata, siis jonnib kui keelatakse… äkki ka valtsiinist?
Henry, täna õnne, et kõik läks hästi ja laps terve ja normaalne. Paraku on palju neid, kellel nii hästi ei ole läinud. Ega vaktsiinikahjustustega laste vanemate ühingut pole tehtud lihtsalt selleks, et inimestel on igav. Seal on reaalsed inimesed, kelle lapsed on kohati terveks eluks kahjustatud.
Iga vaktsiinivastane on kunagi olnud pooldaja. Isegi tulihingelised pooldajad. Paraku on nad näinud olukorra kurvemat poolt. Inimestega ongi nii, et ega keegi ei usu enne, kui omal kurvad tagajärjed käes on ja alles siis hakkavad uurima ning saavad tunda seda mündi teist külge.
Loomulikult on suurem osa neid, kellel läheb hästi ja õnneks. See on ju ainult hea.
Mina ei ole selles osas antivaxxer, et oleksin põhimõtteline vastane lihtsalt seepärast, et millelegi vastanduda. Ma olen teemat nüüdseks pikalt uurinud ja püüdnud mõista, mis on tegelikkus. Mida rohkem uurida, seda enam tuleb välja väga jahmatavaid fakte, mis on reaalsed faktid – mitte mingid kellegi vandenõuteooriad vms. Neid viimaseid on muidugi ka, aga neist vaatan ma mööda. Lähtun ise ametlikest andmetest, sest juba seal on nii meeletult palju vastuolu.
Ma rohkem sellel teemal ei kirjuta – igaüks, kes ise uurib, saab varem või hiljem aru, miks üldse selline vastuseis tekkinud on. Paraku on aga nii, et uurima hakatakse alles peale seda, kui tagajärjed käes on.
Kokkuvõttes on jah niimoodi, et kõik teevad otsused vastavalt sellele, mis neile parem tundub. See ei tähendagi, et alati kõik 100 protsenti ilusti kulgeb (seda mõlemal juhul), aga täiesti ideaalset varianti ei ole hetkel loodud kahjuks.
Njah. Ma ei tahaks oma nina väga sellesse vaktsiiniteemasse toppida, kuid veidi siiski nagu topin ka. Mu usk vaktsiinidesse lõppes kolmanda lapse esimese komplekssüstiga. Kuigi tegu oli “vaid suhteliselt leebete kõrvalmõjudega”, oli see minu jaoks juba piisavalt hirmutav. Ja veelgi hirmutavam oli tõsiasi, et kuhupoole ma ka abi saamiseks ei pöördunud, olin sisuliselt ikkagi oma probleemiga üksi. Ravimiamet võtab küll kõrvalmõjude teatisi tõsiselt ja edastab info kuskile kõrgemale poole edasi, aga lõpuks on see vaid statistika. Mina oma lapsega aga endiselt hädas ning kõik kehitavad õlgu eks. Kes siis vastutab nagu lõpuks? Justkui enam mitte keegi. Või siiski? Vastutan ju mina, kes vaktsineerida otsustasin.
Samas kui ei vaktsineeri, peab allkirjaga kinnitama, et vastutan sajaprotsendiliselt üksi kui laps haigestub ja blabla. Et sisuliselt mõlemal juhul vastutavad vanemad üksi. Mõtlemiskoht missugune.
Hukka ei mõista ei pooldajaid ega ka vastaseid, sest olen mõlemas paadis ja mõistan, miks kumbki on oma poole valinud. Samas olen “Igoriga” niipalju siiski nõus, et kui laps on saanud mingit ravimit/vaktsiini ja kohe või mõne aja pärast ilmnevad mingid sümptomid, mida varem polnud, ei maksa pimesi ravimite mõjusid välistada ja sinisilmselt uskuda, et kõik, mis ta sai, talle ilmtingimata hästi mõjus. Tasub ikka kursis olla kõrvalmõjudega ja kui on mõne ilmingu puhul kahtlus, et võis olla ravimist tingitud, teha ka ravimiametile sellekohane teatiski vähemalt. Muidugi ei ole põhjust kohe hulluks ka minna ja kõiges kohe tonti näha. On asju, mille puhul on nagu ilmne, et probleemid on mingist muust arengust tingitud, mitte ravimist.
Ideaalset varianti ei ole kahjuks tõesti, mõlema asja puhul on risk olemas. Mina lihtsalt olen valinud vaktsineerimise ning usun, et see on väiksema riskiga. Samuti tundsin, et “Igori” esimene kommentaar oli rünnak minu vastu ning reageerisin sama tuliselt.
Henry, me ei ole just alati samal arvamusel, aga sel korral oleme.
Mu poisil oli 4k 2 hammast. Nüüd 7k veel kaks kohe lõikumas.
4k hakkas käputama ehl siis füüsiliselt aktiivsem ja öösiti hakkas ka rohkem ärkama, st nihelema. Iga kord ei taha süüa, lihtsalt sülle korraks.
Jah, mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremad võivad toitmise vahed ka olla.
Igor? 😀 Sul oma lapse jaoks ka aega jääb kogu selle internetimöllu kõrval? Milline imeline ja mõistev mees… lastele halba soovimas. Tõeline eeskuju!
Ah et rohkem ei kirjuta? Liigud FB gruppidesse tagasi?
Kui sa niiiiii hirmsasti tahad kogu aeg maailma päästa, siis kirjuta enda nime alt.
See paranoia on juba haiglane. Ja konkreetsete isikute kallal vigisemine samuti.