Mul on ikka vedanud, et mu laps enamasti öösel ilusti magab! / Mardisantide ootuses

See on viimasel ajal päris huvitav, et panen E võrevoodisse selili magama, aga öösel pöörab ja keerab ta end nii palju, et on kas külili, diagonaalis vms. Varem oli ikka niimoodi, et sellesse asendisse, kuhu sa ta panid, sellesse ta ka jäi 😀 Aga no nüüd seda enam pole! Ja tegelikult on beebimonitor meil nüüd ka kasutust leidnud, sest pärast vankriga jalutamist saab E akna alla magama jätta. Muidu me tõime ta Hendrikuga kohe üles, aga sellepeale E enamasti ärkas, kui tal riideid vähemaks võtta. Kui ta nüüd magab, siis jätame akna alla vankri ja beebimonitor annab märku, kui ta üles ärkab. Kuna meil rõdu pole, siis ei saa teda ka sinna magama sättida.

Siin nädala keskel oli kaks sellist ööd, mis panid mind õnne tänama, et E tavaliselt öösel alati hästi magab. Nimelt kahel ööl ta seda ei teinud ja see oli minu jaoks paras šokk! Jah, ma tean, et paljud lapsed ei magagi öösel hästi, aga E on seda alati teinud. Kuid kaks ööd järjest ärkas ta lambist üles ja hakkas nii ohjeldamatult nutma, et mitte miski ei rahustanud teda. Lõpuks panin Youtubest beebile mõeldud unelaulud peale ja lugesin kommentaare samal ajal, kus paljud ütlesid, et nende laps jäi kolme minutiga seda kuulates magama. No E küll nii kiiresti jäänud, oma pool tundi läks kindlasti kui mitte rohkem. Kui kaks sellist ööd olid ära olnud, siis ma mõtlesin, et kas nüüd mu õnn lõppeski, et kas nüüd hakkabki iga öö niimoodi olema… Kuid pärast seda oli kõik nagu tavaliselt – jälle magas E öösiti hästi. Päeval pole ta kunagi suurem magaja olnud, aga see alati sõltub ka. Nüüd saab ta isegi natuke aega üksinda tegelustekil või voodis olla, ei hakka kohe nutma nagu varem. Varem nii ei saanud, sest talle ei sobinud see asi üldse, et pidi ikka alati süles olema.

Muidu on E üks ülimalt vahva laps! Iga päevaga aina asjalikum ja toredam! 🙂

Täna peaksid lapsed marti jooksma, ma lasin Hendrikul just poest õhtuks kommid ära varuda. Eelmisel aastal mardipäeval ei tulnud keegi meile ukse taha, aga kadripäeval küll tuldi. Siis oli veel niimoodi, et ma just jõudsin töölt ja kadrisandid hakkasid juba ära minema, aga ma trepikojas ütlesin, et tulge uuesti mu ukse taha 😀 Olin poest palju kommi ostnud ja andsin neile kogu selle tavaari ära. Põlvas on selles mõttes hea elada, et siin lapsed julgevad veel marti ja katri joosta, Tallinnas vist kortermajades ei saa juba sellepärast seda teha, et alt on uksed alati lukus. Et ainult oma trepikoja lapsed saavad joosta. Väiksena Puhjas elades sai ikka tihti joostud ja kommihunnik oli alati suur, millega koju sai mindud. Ma üks kord käisin lausa üksinda marti jooksmas, sest sõbranna jäi haigeks. Ja seda korda mäletan ka, kui suuremad poisid tahtsid meie kommid tuuri panna, aga me suutsime siiski jalga lasta. Õnneks käisin ma kodus pärast iga korda, kui kott magusat täis sai ja kui keegi olekski saanud meid kommidega kätte, siis ma poleks kõigest ilma jäänud, vaid ainult viimastest. Et sellepärast ma eriti palju korraga kaasas neid ei tassinud, vaid viisin oma saadused vahepeal koju ära. Ma lihtsalt teadsin, et mõned suuremad poisid on tropid, kes lastelt kõik ära tahavad võtta. Nii kahju tegelikult, et selliseid nõmedikke on olemas, aga mis sa ära teed…

Lõpetuseks siis mõned pildid ka E-st. Esimene on jälle mu põlvedel tehtud, teine voodis, kolmas on pärast jalutuskäiku vankriga, kus E-l veel kombe seljas on. Ja viimane pilt on siis hommikul ärkavast E-st, kes just sellisesse asendisse ongi end suutnud keerata 😀

20191105_233118.jpg20191105_223549.jpg20191109_091814.jpg20191109_094312.jpg