Mõned pildid

Teate, beebiga elu on juba kord selline, et nii palju siia blogisse ei jõua, kui ehk sooviks. Eriti selle tõttu, et E päeval nii palju ei maga kui alguses, aga õnneks öösel sellega muret pole, kuid siis ma põõnan ise ka. Tulingi täna lihtsalt paari pilti näitama!

Esimesed kaks pilti on tehtud paar päeva tagasi, kui ma E-le laulsin, aga ilmselgelt sai tema ka juba aru, et ma viisi ei pea 😀 Järgnevad kolm pilti on täna tehtud, kui mu sõbranna külas käis. Ilusat nädalavahetust! 🙂

P.S: Ja 56 riided hakkavadki juba vaikselt väikseks jääma, teisipäeval on perearst – siis saab teada, palju E nüüdseks kaalub. Ta päris igapäevaselt enam piimasegu ei saa, ainult rinda, aga vahel saab rinnapiimaasendajat ka natuke juurde.

20190911_100937.jpg20190911_174353.jpg20190913_143624.jpg20190913_144214.jpg20190913_144347.jpg

Väike väljasõit Kilingi-Nõmmele

Täna oli E esimene pikem väljasõit. Käisime nimelt terve perega Kilingi-Nõmmel.* See ei olnud niisama lõbusõit, vaid ostsime netist ühe kasutatud diivani, mille omanik just seal elaski. Meil on nimelt elutuppa mugavamat diivanit vaja, mis käiks ka vajadusel lahti. A la kui külalised tulevad või kui ma teleka ees imetada tahan. Meie praegune diivan oli nii kitsas, et ainult üks peenike inimene mahuks sinna magama, aga eriti mugav ikka ei oleks. Seega pani Hendrik oma autole käru taha, haaras koormarihmad kaasa ja nii meie sõit võiski alata!

Beebiga sõitmine on muidugi selline, kus tuleb palju peatusi teha. Küll aga on E selline laps, kellele seisev auto ei meeldi, sest ta hakkab siis kohe nutma, aga niipea, kui jälle liikusime, olid silmad kinni ja rahu majas 😀 Aga eks me olime sellega juba arvestanud.

Selle minekuga sai ka nalja – nimelt olid vahepeal teetööd, GPS pani sel hetkel võssa ja me jõudsime Läti piirini välja 😀 Lõpuks jõudsime Kilingi-Nõmmele, aga Hendrikul oli selle mehe maja number valesti meeles, sõitsime vale maja juurde. Aga no lõpuks jõudsime ikka kohale ja saime diivani ka kaasa. Nüüd oleme juba kodus tagasi ja ma hetkel imetan (just sellel ajal on alati nii hea blogida!).

Edit (*): Tegelikult on õige seesütlev kääne Kilingi-Nõmmes, mida ma enne ei teadnud, aga lugejad juhtisid sellele mu tähelepanu. Nüüd siis tean! Postituses jätsin hetkel kõik korrad õigeks muutmata, aga toon ääremärkusena selle välja, et tulevikus seda kohanime õigesti kasutada.

Aga hetkel pikemat juttu polegi, lõpetuseks kaks pilti minust endast, mis hommikul enne minekut sai tehtud 🙂

20190908_095103.jpg20190908_095535.jpg

Facebooki Marketplace on endiselt üliäge! / Iga ema vajab päevas natuke oma aega! / “Rannamaja” – nii halb, et lausa hea…

Tellisin jälle Facebooki Marketplacest täiega riideid E-le! Täna tuli neli pakki (üks neist oli mulle endale, aga see oli mujalt, mitte Facebooki Marketplacest), uuel nädalal peaks seitse pakki veel tulema. Mitu kombet talveks (Lindex, Lenne, Huppa jne), suuremaid riideid, soojakoti vankrisse jne. Ühel naisel oli pakkuda beebiriideid suuruses 50-92 (müüs komplektina), kirjutasingi talle, et ma võtaks alates 62 suurusest kõik riided, et kui ta on niimoodi nõus, siis ma võtan ära. Ta oli nõus, langetas hinda (sest ma suurust 50 ja 56 ei tahtnud) ja 46 riideesemest jäi järgi 27. Hetkel kannab E suurust 56, aga see hakkab juba vaikselt väikseks jääma, pigem ainult 62 juba. Kui ta sündis, siis oli 56 täpselt paras, 50-ga pole mul juba sünnist saati midagi teha olnud. Panin talle haiglas isegi 62 selga ja tegelikult sobis siis ka juba see – natuke oli lohvakas küll. Kombed tellisin enamik suurusega 74, mõni oli vist 80. Et vast sobib talvel. Ta on nagunii vankris ega kõnni siis veel – et kui on ka natuke suur vms, siis pole ka hullu. Kusjuures üks naine oli marututtava nimega (Facebook Marketplace ei salvesta eelnevat vestlust ühte kohta) ja hakkasin siis talle ülekannet kombe ja soojakoti eest tegema, aga siis nägin, et olin juulis temalt juba beebiriideid tellinud. Et juhuslikult oli sama inimene 🙂 Siiani on kõik tellitud asjad olnud väga puhtad ja korralikud – seega, armas blogilugeja, kes sa mulle Facebooki Marketplace soovitasid, aitüma sulle! Ma tõesti ei olnud sellest kohast varem kuulnudki, see on ikka palju mugavam kui mingites müügigruppides asju osta. Minu jaoks küll vähemalt.

Päris idüll see elu enam beebiga ei ole, ta ikka vahel jonnib ja joriseb. No lisaks gaasivaludele on veel siiski see asi, et E on nüüdseks mõistnud, et ega talle väga oma voodis ikka olla ei meeldi ja kuna mul oli mugavam pärast imetamist ta meie voodisse magama jätta (sest ehk ärkab üles, vahel ärkaski ja ta nii kiiresti viimasel ajal ei uinu), siis jäigi meie voodisse tuttu. Seega nii ruttu see mu reegel omadega pekki läkski, et beebi peab oma voodis magama 😀 No ta magab vahel, aga mitte alati siiski. Päeval magab ta nüüd vähem kui pärast sündi, õnneks öösiti siiski selle üle eriti kurta ei saa. Aga talle üksi ei meeldi küll olla, sest kui sa peaksid toast välja minema, kui ta on ärkvel, siis on jonn lahti. Samamoodi siis, kui me autoga sõidame ja auto korraks peatub – see talle kohe mitte teps ei istu, alati peab auto liikuma 😀 Kõige paremini uinub ta imetades rinna otsas ja selle tõttu saab ta viimasel ajal rohkem rinda kui piimasegu. Õnneks kui ta uinub ja ma tahan lõpuks liikuda eemale, siis ta üles ei ärka. Aga siis ma jätan ta meie voodisse tuttu, sest las tudub – ma tahan oma aega ka 😀 No näiteks kas või oma sarjade vaatamiseks!

On kaks asja, mida ma järjepidevalt vaatan – “Vaprad ja ilusad” ja “Lennuõnnetuste uurimine.” Ja üks kord oligi E päeval suht rahutu olnud, aga kui ta õhtul uinus, siis ma lootsin, et ehk saan “Vaprad ja ilusad” lõpuks ära vaadata (Hendrik oli tööl), aga kui ma sain lisaks sellele veel kolm osa “Lennuõnnetuste uurimist” ka ära vaadata, siis ma olin nii õnnelik 😀 Pärast E sündi olen ma mõistnud, mida tähendab see väärtuslik oma aeg, mis mul alati varem olemas oli, aga nüüd päris kogu aeg siiski ei ole (just siis, kui Hendrik on tööl).

Just nimelt sellepärast olen ma ka selline naine, kes on vabalt nõus oma lapse teistele hoidmiseks anda, sest iga ema vajab oma aega. Hetkel küll veel mitte päris teistele, sest ta on nii pisike, aga kui Hendrik töölt tuleb, siis ta tegelebki E-ga mingi aeg täiesti üksi, et ma saaksin oma sarju vaadata, duši alla käia jne. Et selline ema ma pole, et ainult mina pean temaga tegelema, oi ei 😀 Õnneks pole ta hetkel nii minus kinni ka, ainult siis on, kui tal kõht tühi on, aga no loogiline, sest mul on tissid 😀 Ma armastan E-d üliväga, aga igas päevas peab olema aega mulle endale. Õnneks alati on ka, sellepärast ei kurda ma hetkel elukese üle, kuigi E ei ole enam päris nii rahulik laps, kui ta paar nädalat tagasi oli, aga väsimust mul suurt siiski ei ole, sest ma saan piisavalt magada. Ja öösiti magab E ülihästi. Ma lihtsalt kujutasin seda beebiga elu niimoodi ette, et kui laps sünnib, siis ma ei jõua enam mitte midagi teha, aga nii see siiski õnneks ei ole. Paar nädalat tagasi oli puhas idüll ja ka nüüd ei saa millegi üle kurta.

Rääkides veel telekast, siis ma vaatasin seda uut kodukootud realityshowd “Rannamaja” – kogu aeg oli tunne, et vaataks nagu “Prooviabielu”, sest sama mees loeb teksti peale 😀 Ja et kohe kargab Kalvi-Kalle kuskilt välja ning ütleb Helenile, et too on kole nagu öö, kui ta ennast meigib 😀 Aga tulles nüüd “Rannamaja” juurde tagasi, siis… see oli nii halb, et oli lausa hea! Just selles mõttes, et mulle on alati sellised skandaalsed saated meeldinud, sest need on naljakad. Eks neile ole seal ilmselt palju ette ka kirjutatud, mis nad tegema peavad või siis monteeritakse saated niimoodi kokku, et rohkem skandaali oleks (see ju müüb!), aga kui anda keskmistele eestlastele palju alkoholi, siis nad isekeskis ehk niimoodi mingil läbul käituksidki. Mina igal juhul jään seda saadet vaatama, sest naerda saab 😀 Kas teie vaatasite seda ja mis arvamus oli? Tõsiasi on muidugi see, et kui eestlased üritavad selliseid saateid teha, siis mõjub see kompott väga veidralt, vahet ei ole, mis nad seal teevad või ei tee. Samamoodi on eestlaste puhul krimisarjadega a la “Kättemaksukontor” – no üks suur feil lihtsalt!

Lõpetuseks üks väike foto E erinevatest emotsioonidest 🙂

1567856194192.jpg

Mis on muutunud/endiseks tagasi läinud pärast sünnitust?

Elu jookseb täiesti omasoodu. E-l on gaasivalud tekkinud ja sellepärast on ta vahel virilam, anname talle nende vastu rohtu. Ja umbes nädal tagasi tekkisid talle näkku punnid, ma alguses arvasin, et mingi allergia, aga beebiakne hoopis! Ma ei teadnudki, et selline asi on olemas, aga 20 protsendil beebidest pidi see alguses olema (eriti just poistel). Nüüd hakkab see beebiakne juba vaikselt ära kaduma, vähemalt tundub nii. See võib kuu või rohkem ka tegelikult olla, kõik sõltub. Aga sain jälle targemaks, et mis kõik beebidel olla võib.

Täna tahtsin ma hoopis kirjutada nendest asjadest, mis on pärast sünnitamist muutunud/endiseks tagasi läinud. Ja sellest rääkides – kuskil nädal tagasi läksin poodi, Hendrik jäi lapsega koju ja ma minnes avastasin end ühtäkki mõttelt, et hmm, E on kõhus nii vaikne täna olnud, et huvitav, mis ta teeb… Ja siis mulle meenus, et oot-oot, ma polegi enam rase ju, beebi on kodus 😀 Lihtsalt ma olin nii pikalt rase enda meelest, et aju arvas korraks endiselt, et ma seda siiani olen 😀

Aga nüüd siis nendest asjadest, mis pärast sünnitamist muutunud on!

Kõrvetised on kadunud! See on küll üks maailma parim asi, sest ligi viis kuud oli Rennie mu parim sõber – kõrvetised algasid kuskil neljandal raseduskuul. Kahjuks polnud raseduse lõpus sellest enam suurt tolku, sest kõrvetised olid muutunud nii tugevaks, et Rennie ka enam ei aidanud. Selle tõttu oli uni ka häiritud, sest miski kogu aeg kriipis kurgus! Ja see oli ülirõve tunne. Enne rasedust polnud mul isegi aimu, mis need kõrvetised üldse on, sest ma polnud nendega varem kokku puutunud.

Kõhukinnisus on kadunud! Jah, ka see on super, sest tualetis saab käia normaalselt – milline rõõm! Raseduse ajal oli küll tunne, et veresoon varsti lõhkeb peas, kui sai kõhukinnisusega WC-sse mindud. Eriti hulluks läks asi kuskil viimasel kuul.

Saab normaalselt magada! Ma veel keisrihaava tõttu kõhuli ei maga, aga ka seda saab varsti teha. Küll aga saab selili magada! Jee! Raseduse ajal sai ainult külili magada, aga ka see oli raske, sest kõikjalt surus jne. Nüüd saab jälle lihtsureliku moodi magada!

Söögiisu on suhteliselt väikseks läinud. Imetamise ajal pidi paljudel naistel söögiisu just suuremaks minema, aga mul nii pole. Mul on küll söögiisu, aga kõht saab oluliselt rutem täis kui rasedana. Vist isegi rutem kui siis, kui ma veel rase polnud. Ma olen alati suure söögiisuga olnud, juba enne rasedust, ilmselt selle tõttu mainis Hendrik ka, et ma tema arvates söön nüüd liiga vähe. Vot ei tea jah – mul lihtsalt pole enam nii suur isu kui varem. Kui ma mõtlen sellele, mis ma raseduse ajal sõin, siis on vahe ikka väga suur, aga ka enne rasedust ma sõin rohkem. Minul on imetamine seega söögiisu vähendanud. Rinnapiimale pole see õnneks mõjunud, sest seda tuleb mul piisavalt.

Ma ei pea enam veresuhkrut mõõtma! Kuna mul pärast sünnitust läksid kõik näidud normi, siis ma seda enam mõõtma ei pea. Ma olen ise paar korda mõõtnud ka pärast haiglat – on normis olnud. Millalgi teeb perearst mulle kolme kuu keskmise veresuhkrutesti nagunii. Küll aga pean ma vererõhku mõõtma, sest perearstil käies on see alati kõrge olnud. A la 145/95. Kodus oma aparaadiga mõõtes pole ma veel üle 126/86 näitu saanud, aga vahel on isegi 122/82 olnud, mis on suht ideaalne. Mina ei saa aru, kuidas perearst alati nii kõrge vererõhu saab… Äkki mul on mingi valge kitli sündroom? Praegu ma ei pea ühtegi ravimit enam võtma ja tahaks vererõhu omadest ka pääseda. 23-aastaselt pandi mulle see mõõdik 24-tunniks ja siis keskmine vererõhk ei tulnud nii kõrge, et ma ravimeid peaksin võtma. Ehk tehakse nüüd samamoodi? Eks näis. Haiglas oli mul ka vererõhk ideaali lähedal.

Mu rinnad on pärast sünnitust veel suuremaks läinud! Nojah – piima täis, aga ma ei arvanud, et see vahe nii märgatav olema saab. C-korvi rinnahoidja kipub juba vaikselt väikseks jääma. Saab veel hakkama küll, aga jah… Kuna ma olen terve elu väikserinnaline olnud (ja olen kindlasti pärast imetamist edasi), siis on see tegelikult päris äge vaheldus 😀

Ja lõpetuseks see, et kuigi paljud naised imetavad istudes, siis mulle see variant üldse ei sobi (olen proovinud, nii ebamugav minu jaoks). Ma imetan ainult voodis ja külili – kõige mugavam asend minu jaoks. Hetkel ka imetan, kui seda postitust kirjutan (kuigi E jäi rinna otsas just tuttu, seega praegu konkreetselt enam ei imeta). Milline asend on teie meelest kõige mugavam imetamiseks? Ja mis teil muutus pärast lapse ära sünnitamist? Kaalu kohta ei oska ma veel midagi öelda, sest mul pole seda kodus, seega ma ei tea, kas lisaks viiele kilole, mis haiglasse jäi, olen ma natuke rohkem kaotanud. Aru küll ei saa, et oleks, kuigi kõht hakkab ÜLIvaikselt tagasi tõmbuma. Ehk siis  – kui vahetult pärast sünnitust nägin ma ikka välja nagu üheksa kuud rase, siis nüüd näen välja nagu viis kuud rase 😀 Edusammud needki!