Kus ma siis lõpuks ikkagi sünnitan?

Helistasin oma arstile ja homme saan saatekirja kätte, et sel nädalal ära sünnitada. Ma olin nii kindel Võrru minekus, aga otsustasin eile raske südamega viimasel hetkel siiski Tartu kasuks. Võru kasuks rääkis selle lähedus ja see, et perepalati saab suhteliselt kindlalt, aga rasedusdiabeet, kõrge vererõhk, suur laps, suure tõenäosusega keiser (või ka esilekutsumine, Põlva arst saab ainult saatekirja anda) panid mu ümber mõtlema. Arutasin samuti Hendrikuga seda ja tema pooldas ka Tartut pigem. Minu süda ütles Võru, aga mõistus Tartu – kuulasin sel korral viimast. Ma ise olen häid lugusid Võrust pigem kuulnud, aga ma googeldasin ja siis hakkasin kahtlema. Mõned Võrus  ja isegi Tartus elavad inimesed käivad Põlvas hoopiski sünnitamas (et oleks võimalik peretuba saada ja poleks liinitöö Tartu naiste jaoks ja Võru naiste jaoks see, et Põlva olevat parem), sest sellel haiglal siin on millegipärast parem maine kui Võru omal (no nüüd juba käisid, sest Põlvas ei saa hetkel sünnitada). Kui oleks tavaolukord, siis oleksin kindlasti Võru valinud. Ja ma üldse ei kahtle Võru arstide pädevuses, aga ehk minu olukorra puhul on Tartu tõesti hetkel parem variant.

Kui peretuba ei saa Tartus, siis ei saa. Hendrik ei saa haiglas öösel nagunii enne lapse sündi olla (kui just plaaniline keiser pole, mis mitu päeva aega ei võta ja peretoa kohe imekombel pärast seda saama peaks), aga mul on Tartus ka sugulased, kelle juures ta vajadusel saaks ööbida (samuti siis, kui peretuba ka hiljem ei peaks saama). Ja Tartu kasuks rääkis lõpuks ka see, et mu perekond elab seal – sest kes teab, kaua ma haiglas olema pean. Ehk ei pea üldse kaua, aga ette ju ei tea. Ma ise nii arvestasin Põlvas sünnitamise võimalusega ja see uudis, mis juuli lõpupoole tuli, et üldse ei saagi siin sünnitada, tegi mu üpris kurvaks. Ja selle tõttu tundus Võru alguses parem variant – ka väiksem, privaatsem, peretoa saab suurema tõenäosusega jne. Aga kui kõik asjad uuesti üle vaadata, siis targem variant on praeguse olukorra puhul siiski Tartu.

Et kui arst minult täna telefonis küsis, et kuhu saatekiri teha, siis ma vastasin, et Tartusse. Saan selle homme varakult kätte, aga mulle öeldi telefonis, et saame ise valida päeva, mil me Tartusse läheme (selle nädala jooksul siis ikka). Et homme me veel ei lähe, käime Perekooli loengus ära. Kolmapäeval või neljapäeval siis.

Mis tähendab seda, et nädala lõpus on mul ilmselt juba beebi käes! Viimased päevad veel kahekesi ja siis oleme juba kolmekesi 🙂 Kuidas see aeg nii kiiresti läks? 😀

P.S: Eile said mu karvad ka sealt alt puhtaks aetud – mu kallis abikaasa tegi selle töö ära, sest ma ise ei näe ju mitte midagi suure kõhu tõttu  😀 Nii sile pole ammu olnud – viimati vist aprillis 😀

Edit: Ma ise pooldan keisrit ja kavatsen sellest teada anda ka Tartu arstidele. See muidugi ei tähenda, et nii ka läheb, sest mina seda ei otsusta, aga oma arvamuse võin ikka välja öelda.

Just vastasin eelmise postituse all ühele kommentaarile ka, mille nüüd siia kopeerin:

Ei mõtlegi end teiste juttudest mõjutada lasta. Ma ise pooldan samuti keisrit ja kavatsen seda ka Tartus mainida. Just kirjutasin postituse sellest, et otsustasin viimasel hetkel siiski Tartus sünnitamise kasuks. Põlva arstilt saan homme saatekirja Tartusse, aga nemad ei saa otsustada, kas tuleb keiser või esilekutsumine, sest sünnitus toimub seal. No ma homme saan ehk mainida, et nad paneksid sinna saatekirjale lisainfo, et võimalusel keiser, aga ma ei tea, kas nad saavad seda teha. Ilmselt siiski mitte. Mainin Tartus ka seda, mida ultraheliarst Põlvas ütles, et beebi on mõõtmetelt üldiselt väga suur – pea, õlad, rindkere, käed, jalad jne, mitte lihtsalt pea pole natuke suurem nagu osadel beebidel – et viimase variandi puhul on veel kuidagi kergem ise sünnitada, aga minu lapse puhul mitte. Tartu on mulle alati keisrit maininud, kui ma seal veel arvel olin – öeldes, et kui laps tuleb üle 4500 grammi, siis ilmselt tuleks keiser. Et selles mõttes ehk kuulavad ka, aga samad arstid ilmselt sünnitust vastu ei võta, kes mul seal enne Põlvasse asjade ümbertõstmist olid.

 

 

Advertisements

40 thoughts on “Kus ma siis lõpuks ikkagi sünnitan?

  1. 100% Tartu poolt, mis siis, et kombinaat mõne arvates. Seal on kõrgema etapi haigla. Lastehaigla ümber nurga jne.

  2. Minu arvates on Tartu samuti õige valik.
    Loodan, et saate peretoa. Meie olime algul Tartus ühispalatis, aga pärast saime õnneks ikkagi peretuppa.
    Edu, jõudu, vaprust!
    Olge tublid!

    • Eks näis jah, kas saame peretoa. Loodan, et ehk saab, aga enne ei tea, kui seal juba oleme. Suviti on seal väga palju sünnitajaid ja eriti nüüd, mil Põlvas ka ei saa sünnitada (lisaks Valgale). Ja aitäh! 🙂

  3. Tubli, et mõistust kuulad!
    Mina olin esimese rasedusega ideaalne rase – kõik oli väga hästi, nagu raamatust. Sünnitus läks aga nii raskelt, et olin ise teispool juba (päriselt kohe, pulssi ei olnud enam). Peale sellist kogemust ei saa ma elu sees aru vabatahtlikult kodus sünnitajatest ja läheksin iga kell maksimaalse varustusega haiglasse. Sünnitus on siiski ainult loetud tunnid (olgu siis 3 või 30) ülejäänud elu kõrval. Ja seal lisariske võtta pole vaja, neid on ilmagi. Eriti veel sinul.
    Rahulikke viimaseid päevi, varsti oled ema!

    • Aitäh, Merle! Ja õnneks läks sul kõik hästi kokkuvõttes! Et selliste sünnituste puhul ongi Eestis kolm haiglat kõige pädevamad – Ida-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Kuna Tallinnasse pole plaan minna, siis jäigi üle Tartu. Kuna ma ise olen ka ikkagi riskirase oma sümptomitega, siis targem oli Tartu võtta. Alguses vaatasin sellest küll mööda, aga siis hakkasin rahulikult mõtlema ja sain aru, et vahel peab nii käituma nagu vaja on, mitte niimoodi nagu ehk endal alguses mugavam tundub (a la kindlasti peretuba jne), aga mis kokkuvõttes ei pruugi seda üldse olla…

  4. Kui keiser, siis on veidi tõenäolisem ka peretoa saamise võimalus Tartus. Olen ise kahel korral otse intensiivipalatist peretuppa saanud. Esimesel korral keiser, teine kord oli vereülekanne. Mõlemad lapsed üle 4kg.

  5. Väga pooldan su otsust.
    Just seetõttu, et Tartus on Eesti üks parimaid haiglaid pädevuse, aparatuuri ja spetsialistide hulga osas.
    Muidugi iga ema hoiab pöidlaid-varbaid, et tal peale toreda ämmaemanda midagi ega kedagi vaja ei lähe, aga kui…
    Seda enam, et oled riskirase olnud ja laps ka suur.

  6. Kes ei tahaks niisuguse sündmusega seotud olla 🙂
    Enda meelest olen sind toetanud igati ja alati.
    Ja toetan alati, veidi veidrate kommentaaritega…
    See on lihtsalt minu viis sind imetleda 🙂

      • Sa oled lihtsalt kõigest sellest,
        milleks ühelele koduperenaisele
        kulub kogu elu, lihtsalt üle lennanud.

        Sa oled kuidagi LIIGA küps naiseks,
        kes peab ilmale tooma 5kg tuumapommi.
        Ma (me) lihtsalt kahtlustame siin vandenõupoissi?

  7. Olen ise kaks last Tartus sünnitanud ja kogemus oli hea.
    Muide, olen kuulnud, et eelisjärjekorras antaksegi keisriga sünnitajatele perepalateid. Neil on ju rohkem abi vaja alguses. Personalil on ka lihtsam, kui isa aitab imikut tõsta jne, kui ema alguses ei või 🙂

  8. Sünnitasin juuli alguses ja tahtsin nii väga Põlvasse sünnitama sõita. Kahjuks ei alanud tegevus ise ja pidin ikkagi oma saatelehega Tartusse pöörduma. Mul kolm sünnitust siin olnud. Neist kahel on kogemus arstidega olnud väga negatiivne. Nüüd viimasel sünnitusel kogesin ka seda liinitöö lähenemist. Arstidega ja ämmaemandatega kahjuks ongi trehvamise asi.. Kui nendega ei trehva, võivad nad nii palju kogu sellest ilusast sündmusest ära rikkuda. A noh.. riskide poolest ilmselt jah mõttekam valik Tartu.

  9. Ära väga muretse selle peretoa pärast, ma olin haiglas siis mõnes tavapalatis olid mehed kohal ja toimetasid lapsega palju. Seal tavapalatis vast mingid kellajaad äkki kuna võib külastada aga ikkagi, sa ei pea kogu aeg üksi olema. Ja mul oli ja keiser ja kui laps ära sündis ja intensiivi viidi, ja mehele last korra näidati siis mees küsis peretuba lihtsalt igaks juhuks ja intensiivist välja saades saimegi peretoa ☺️ aga ma olin haiglas ka raseduse aeg ja üks naine läks mu palatist plaanilisele keisrile ja ta küsis peretuba ja siis vastati väga konkreetselt et hommikul ei tea midagi mis lõunaks toimub ja kas saab peretuba. Aga pöidlad pihku ja kerget sünnitust ja taastumist ☺️

    • Eks näis jah, mis saama seal hakkab. Saatekiri on olemas ja see, kas on esilekutsumine või keiser, selgub Tartus. Läheme ilmselt reedel. Ma enam nii väga seda tavatuba ei karda ka – saaks seal ilmselt samuti hakkama 🙂

  10. Mul oli esilekutsumine, 17 tundi valusid ja siis erakorraline keiser. Ja nagu ma tuttavtelt olen kuulnud, siis esilekutsumisega seda võis olla.
    Teiseks, Tartus sünnitanuna – ei olnud mingit tunnet, et minuga ei tegeleta. Olin sünnitustoas siis 17 tundi vahepeal küll vahetusid arstid aga isegi üksinda aega mul seal vist ei olnud. Ma täpselt ei mäleta ( mees on rääkinud, et magasin ja lihtsalt presside ajal ärkasin üles). Ämmakas oli terve sünnitus üks aga arstid vahetusid. Ruumis oli siis ämmakas, kaks arsti ja siis mingid õed vms. Rohkemat ei oskaks oodata ausalt.
    Keisritele ja riskirasedatele antakse minu teada ka eelisjärjekorras perepalat. No tglt antakse veel enne mitmikute vanematele.
    Mis mina teisiti teeks ja kui peaks teise lapse saama? Kohe keiser – kindlasti.
    Peretoa miinus, päev maksab 40 euri – mina olin 8 päeva, päris korralik auk rahakotti. Keisrit teinud inimesed on haiglas tavapäraselt natukene kauem. Lisaks sul diabeet, siis võib laps ka turgutust vajada. Aga üksi neid päevi ma ei kujutaks ette. Üks asi, mida sa polnud oma haiglakotti pannud – hõbesprei. See tasub osta kindlasti – vahet pole kuidas sünnitad

    • Jaa, Tartus on peretuba kallis lõbu, nüüd on see lausa 45 eurot ööpäev. Et teiste kohtadega võrreldes poole kallim, ma Tallinna haiglate kohta muidugi ei tea.

      No ma eelistaksin ka keisrit, aga ma ei kujuta ette, mis mulle Tartus öeldakse. Mul saatekirjal kuupäeva ka pole, et läheme kohale reedel ja eks siis ole näha. Mu arst Põlvas ütles ja täna Perekooli loengus ka mainiti (see oli küll Võrus, aga põhimõte on ikka sama), et ei pea ette teada andma, et tullakse, kui saatekiri on ilma kuupäevata. Ma ekstra küsisin selle kohta veel üle.

      Ma muidu eelistaksin jah Võru, aga kuna mul on nii rasedusdiabeet kui kõrge vererõhk, lisaks veel suur beebi, siis on Tartu parem variant. Kui oleksin tavaline rase, siis oleks Võru võtnud. Tänane loeng jättis ka Võrust ja sealsest ühest ämmaemandast väga hea mulje, Hendrik samuti mainis, et nii kasulik oli – talle eriti just see tugiisiku osa sünnitusel kui ka keisril. Kokku olime neljakesi seda loengut kuulamas – mina, kaks naist veel ja ainukese mehena siis Hendrik 😀

      Aga jah – kuskil peab sünnitama ja kuigi Tartus on praegu eriti nagunii suur liinitöö, siis nii lihtsalt on. Hetkel olid isegi Võru peretoad täis (loengus mainiti) – mis siis veel Tartust rääkida 😀

      Panen hõbesprei soovituse kõrva taha! 🙂

      • Hôbesprei mitte kôrva taha vaid kotti!:) üks väheseid must have asju beebiriiete kôrval

      • Beebiriideid vist antakse haiglas ka? Aga mul need ka pakitud muidu 🙂 Lihtsalt tean, et mingid nad annavad ise ka, kojutoomise komplekt peab endal kindlasti olema. Ja hõbesprei ostsin ka valmis.

  11. Ma tegelikult ei saa sellest liinitöö asjast nii hullult aru. Päriselt inimesed ootavad siis tavalises riiklikus haiglas mingit supererilist viietärnihotellilikku kogemust? Minu jaoks on oluline, et inimene teeb lihtsalt oma tööd hästi ja temaga on normaalne suhelda (oskab elementaarsel tasemel suhelda, vastab küsimustele, annab piisavalt infot ja nõuandeid).

    2x sünnitanud TÜK-is. Esimesel korral oli mul eraämmaemand, enda väljavalitud ja koostöö toimis suurepäraselt. Oskas piisavalt distantsi ja ruumi anda ja vajadusel oli olemas, hea inimesetundja, sai aru, kuna vajan toetust ja kuna pigem karmimat tõuget, et end kokku võtaksin. Ise tellisin, ise maksin ja olin väga rahul aga olen rohkem kui kindel, et ta lihtsalt ongi selline inimene ja kui lihtsalt tema valve ajal sünnitada, siis nii ongi. Teisel korral kahjuks ei saanud me aega klappima ja kedagi teist ma ka ei viitsinud valima hakata. Sattus teine inimene ja samuti väga meeldiv kogemust. Mingit käehoidmist ja ninnu nännut polnud aga seda ma ei otsinud kah, selle jaoks oli mul abikaasa kaasas. Väga konkreetne ja sõnaaher naine aga tegi oma tööd ja küsimustele vastas kenasti ja seletas ja põhjendas kõike väga ammendavalt. Samal ajal toimus mitu sünnitust ja oli näha, et tööd oli neil kuhjaga ja polnud aega ega võimalust kõrval passida – samas kui kõik toimib, siis pole ka selleks mingit vajadust.

    • Seda küll jah, et ega nad ei saagi kõigil kogu aeg kõrval passida. Ja vbl pole see üldse nii liinitöö tegelikult. Ma hetkel lihtsalt arvan nii, aga ehk seda tunnet ei tekigi 🙂 Ja kui peakski tekkima, siis eks järgmisel korral oleksin juba targem – palkaksin ka eraämmaemanda, kes mul kogu aeg kõrval oleks 🙂

  12. Vabatahtlikult nädalavahetusel sünnitama minna… ei tea tartut aga meil tallinnas oli just reede öösel haiglasse ja synnitus laupäeva lõunal… üks arst ja 9 samaaegset synnitajat. Arst jooksis sõna otseses mõttes ühest palatist teise.

    • Tartus on alati palju sünnitajaid. Ja kes teab – kui otsustatakse plaanilise keisri kasuks, siis vbl öeldakse, et minge täna koju ja tulge esmaspäeval tagasi. Enne homset ei tea mitte midagi.

      • Ma kiirustasin veits oma kommentaarija ja hakkasin alles hiljem teiste kommentaare ja Sinu vastuseid lugema 🙂

        Ma hoian siis pöidlad peos,et saaksid sellise lahenduse nagu Sulle ja beebile parim on 😉

      • Nüüd olen targem – esmaspäev kell 08.00 vaja tagasi tulla, siis hakkavad tegelema. Nii et nädalavahetusel ei toimu midagi, kui just ise sünnitama ei hakka. Siis selgub ka, kas keiser või esilekutsumine.

      • Ma arvasin ka, et selleks ajaks beebi juba käes, aga nad tahtsid esmaspäeval sellega alustada – ultraheli ja siis selle järgi otsustamine, kas on esilekutsumine või keiser. Siis peame kohe hommikul kohal olema ja oleme ka 🙂

  13. Seda oligi arvata, et reedel ei hakata midagi tegema. Nädalavahetus tulemas ja ei ole arste majas. Sul veel riskirasedus ka vererõhu ja diabeediga. Eks sellepärast lükati esmaspäeva peale. 🙂
    Nii põnev, varsti kohtud oma pojaga! Äkki otsustab ikka ise tulla, mul oli saatekiri teisipäevaks ja kutt sündis esmaspäeval. 😉

    • No eks näis jah, aga siiani pole veel ühtegi märki sellest, et ta ise tahaks tulla 😀 Aga kaks päeva on muidugi aega ka veel selleni, mil Tartusse uuesti läheme 🙂 Täpselt nädal aega oleks päris tähtajani (17.august), aga nii pikalt mul oodata ei lasta.

      Kui midagi varem toimuma ei hakka, siis läheme esmaspäeval kohale ja siis varsti juba kindlasti kohtume oma pojaga, jee 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s