Nii vähe on tähtajani jäänud…/ Meenutusi sellest ajast, kui ma Hendrikuga tutvusin!

Eile oli siis uudis ka selle kohta, et Põlvas ei saa sünnitada lausa kolm nädalat augustis (1-22. august)… Ehk siis ka nemad ei saa, kellel tähtaeg natuke hiljem on. Ja kui 22.augustiks ei leita uut täiskohaga pediaatrit eelmise asemele, siis saab Põlvas sünnitada ainult neljapäeviti ja reedeti, sest siis on puhkuselt tagasi tulnud lastearst tööl (ta pole täiskoormusega Põlvas pediaater, vaid ainult osakoormusega). Ehk siis halb uudis ka neile, kellel augusti lõpus või septembris üldse tähtaeg on, sest ei saa ju sihtida, et just neil kahel päeval hakkab sünnitegevus pihta (kui just uut pediaatrit selleks ajaks tõesti pole). Jah, eks enamik teavad, et aasta lõpus on Põlvas sünnitamisega ilmselt nagunii kööga, aga vähemalt sinnani tundus, et saab. Kuid ei saagi 😦

Mind teeb see uudis küll kurvaks, sest ma just Põlvas plaanisingi sünnitada. Niigi on need viimased nädalad natuke ärevad, aga nüüd lisandub see stress ka veel, et peab Võrru või Tartusse (ilmselt Võrru) jõudma. Et polnud sellega nagu üldse arvestanud. Ja see sakib sajaga, ma ütlen 😦

Mulle üldse need praegused palavad ilmad ei meeldi. Ei meeldiks ka siis, kui ma ei oleks rase. Ma lihtsalt ei armasta üldse kuuma ilma ja olen meie tavapärase vihmase suvega väga rahul. Võib-olla suvi 2014 oli veidike ekstreemne, kus öösel oli ainult viis kraadi sooja, et päris seda ka ei tahaks, aga 15-20 kraadi on minu jaoks ideaalne, rohkem ei tahakski. Iga kord, kui temperatuur juba üle 25 kraadi läheb, siis mulle enam suvi ei meeldi 😀 Selles mõttes on Eesti suvi minu jaoks üldiselt ideaalne, kui eelmine ja praegune suvi välja arvata. Eriti eelmine, sest siis oli see kuumalaine õudukas kuubis!

Tegelikult on täiesti uskumatu mõelda, et umbes kolm nädalat või isegi veel vähem aega on beebi sünnini jäänud! Ma ei ole veel haiglakotti pakkima hakanud, ilmselt teen seda augusti alguses. Lisaks ei ole beebivoodi veel kokku pandud, ilmselt see saab ka augusti alguses toimuma – Hendrik paneb selle kokku. Beebivoodi tuleb meie voodi kõrvale – just minu poole siis. Kuu aja pärast samal ajal oleme me juba kindlasti kolmekesi, sest kuna mul üle ei lasta kanda, siis 17.augustist ehk tähtajast hiljem ei toimu enam midagi – kõik ikka enne. Ja see kõik tundub nii varsti juba! Alles ma jäin ju dekreeti ja mõtlesin, et 2.5 kuud veel tähtajani. Ja nüüd on nii vähe jäänud.

Ma olen siin varem ka kirjutanud, et sünnitust ma mingil määral ikka kardan, vahet ei ole, kas ma siis sünnitan kohe ise või sünnitan esilekutsumise abil või on üldse keiser. Ilmselt aitab siinkohal hirmu vähendada see, et mul pole õrna aimugi, mis mind ees ootab, sest ma pole varem sünnitanud. Ehk siis mul puudub kujutluspilt sellest, mis teatud määral on ilmselt positiivne asi. Oleneb ilmselt inimesest ja olukorrast, aga kui sa reaalselt ei tea, mida oodata või karta, siis on lihtsam. Minul vähemalt teiste aspektidega elus on niimoodi, aga no sünnitus võib muidugi teine asi olla…

Et siis jah – nii palju emotsioone korraga! Ootusärevus, niisama ärevus, rõõm, kurbus sellepärast, et Põlvas ei saa sünnitada, hirm, uudishimu jne. Nii äge on samas mõelda, et täiesti uus ajajärk algab elus. Nii minul kui Hendrikul.

Ma ei saaks olla rohkem rahul, et asjad just niimoodi kujunenud on – kes oleks võinud kaks aastat tagasi aimata, et ma olen suvel 2019 abielus ja ma hakkan kuskil kolme nädala pärast sünnitama? Ilmselt mitte keegi, sest ma siis isegi ei tundnud Hendrikut – me kohtusime esimest korda 22.oktoobril 2017 – ehk siis oktoobris tähistame teist aastat tutvumisest. Kuna meil mingit kindlat deitimise kuupäeva ei ole, siis loemegi tutvumiskuupäeva kohe kõige alguseks, sest meil hakkasid asjad üpris kiiresti arenema pärast seda, kui me teineteist näinud juba olime. No Tinderis suhtlesime vist paar nädalat, siis Hendrik küsis mu Facebooki ja seal me ka alguses niisama kribasime, aga ma tol ajal ei osanud temast veel midagi arvata. Et ta kutsus mu tegelikult enne juba välja, aga ma esimene kord ütlesin, et peaksin temaga rohkem suhtlema (see oli veel siis, kui me Tinderis kribasime, pärast seda ta küsiski mu Facebooki). Ja siis ta vahepeal kirjutas mulle, aga uuesti kohe ei kutsunud, sest ta on nüüd hiljem maininud, et ta kartis, et saab jälle korvi. Ma märkasin, et ta likeb mu pilte Facebookis ja siis üks kord me suhtlesime niimoodi, et mul oli tootmisettevõtteid Põlvast vaja teada, ta isegi töötab ühes neist, aga sinna ma olin juba müügimehe saatnud, kuid kaubaks ei läinud. Ta siis soovitas teisi ka, aga need olid meie kliendid juba 😀

Ja pärast Hendrik kutsus mind uuesti välja, sel hetkel tundus ta minu jaoks juba vägagi huvitav inimene, sest rahvatantsuga tegelemine oli kuidagi nii äge asi minu jaoks. Ma mäletan, et kui ta sellest kribas, siis mulle nii meeldis see 😀 Ning siis me kokku saimegi – ma olin kusjuures päev enne peol käinud, aga kella 13.00ks ma Tartu kaupsi ette 22.oktoobril 2017 jõudsin! Ta tõi mulle lille ja see oli kuidagi nii armas kõik, et kui me Crepis söömas käisime, siis ma vist suht armusin kohe ära 😀

Teist korda kutsusin ma ise ta juba välja – vana Jaanika poleks seda mitte iial teinud, sest igasugused lollid raamatud omal ajal õpetasid, et peab ootama mehepoolset käiku vähemalt esimesed 10 deiti, aga see on ehk niimoodi 20-ndate alguses, kui sa veel ei tea, mida sa suhtest ja elust reaalselt tahad. Et mul ei olnud üldse seda hirmugi, et ma Hendriku meelest pealetükkiv oleksin, sest tol ajal 27-aastasena ei viitsinud ma enam mingeid lollakaid äraarvamismänge mängida. Ma arvan tänaseni, et kui sa mehele meeldid, siis pole reaalselt vaja sada aastat oodata, kui sa temaga ise uuesti ühendust võtad. Kui ta tahab sinuga suhelda ja sinuga kokku saada, siis ta teeb seda. Ja kui ta ei taha, siis ta ei tee seda nagunii. Ei kutsu sind ise välja ega lähe ka siis, kui sina teda kutsud. Et sealt hakata mingit asja otsima, et ju tal oli kiire või tal on kogu aeg kiire – no see on ainult enesepetmine, mida naised tihti teevad (isegi minevikus sama teinud). Tegelikult on asi lihtne – kui sa pakud kellelegi huvi, siis pole vahet, kes kelle välja kutsub ja isegi kõige kiiremal ajal see inimene leiab sinu jaoks selle hetke. Jah, teisel kohtumisel pole ehk mõtet kohe mõlema piltidest arvutiprogrammi abil kokku panna fotot teie tulevasest lapsest, aga ka sellised teemad pole tabud, sest kui ollakse väga erineval seisukohal nende asjade suhtes, siis on parem see asi kohe välja selgitada. Ei pea ju seda tegema stiilis, et kas sa minuga lapsi tahaksid, vaid pigem üldiselt, et mis inimene lastest/abielust jne arvab. Et siis aru saada, kas need mõtted kuidagi klapivad.

Minu ja Hendriku esimene suudlus toimus pärast teist kohtumist, kui ta mu autoga koju tõi. Elasin tol ajal Tartus Annelinnas ning hakkasin just autost välja minema, kui me kallistasime ja siis järsku suudlesime ka. Kui ma pärast koju läksin, siis olin ikka väga õnnelik. Kolmandal kohtumisel, kui käisime Pahades Poistes söömas, siis me olime juba turteltuvikesed 😀 Ja neljandal kohtumisel jäi Hendrik juba minu juurde Tartusse kaheks ööks ööbima (oli nädalavahetus). Mängisime siis Äsk 18+ ja rääkisime, et me mõlemad tahaksime tulevikus kahte last 🙂 Seksini asjad siis veel ei jõudnud, sinna läks umbes kolm nädalat aega ehk? Midagi sellist.

Et vot sellised lood siis meie tutvumise algusest 🙂 Ahjaa, Hendriku vennad käisid meil paar nädalat tagasi külas ja Hendrik näitas neid fotoalbumeid, kuhu ma hiljuti pilte lisasin, sest ilmutasin üle saja aasta fotosid. Ja siis ta näitas neid pilte, mis mul omal ajal Tinderis olid ja ütles, et just nendesse ta armuski kohe ära 😀 Et lõpetuseks võibki need kaks pilti lisada, mis Hendriku tähelepanu Tinderis algselt köitsid – tehtud suvel 2017. Kuidas teie oma kallima/abikaasaga tutvusite? Kas olete ise ka Tinderit kasutanud ja kuidas sealne tutvumine on edenenud? 20768160_10213826742766477_7068276215675680917_n

20664936_10213826836248814_1864261289110830514_n

Advertisements

21 thoughts on “Nii vähe on tähtajani jäänud…/ Meenutusi sellest ajast, kui ma Hendrikuga tutvusin!

  1. Tutvusin ka oma teise poolega Tinderis. Piltide pealt ta mulle kohe üldse ei meeldinud ja ma alguses ei pööranud talle üldse tàhelepanu. Mingi hetk sain teada, et ta on 1.90m pikk ja kuna mul nõrkus pikkade meeste vastu, siis see köitis mu tähelepanu. Kui me kohtusime, siis vaatasin, et nii kena noormees ja tema iseloom on ka super. Me jalutasime ja rääkisime 5h järjest oma esimesel kohtumisel. Pärast mainis, et ta pole mitte kellegagi viitsinud nii.
    Siin me siis oleme, 2a hiljem… Ootame oma esimest last ja varsti oleme ka elukaaslased. 🙂
    See on nii lahe, et sa varsti sünnitad. Alles sa andsid blogi kaudu teada, et rase ja nüüd kohe ukse taga see kuupäev. 🙂

    • Nii äge, et sul ka nii positiivne kogemus Tinderis oli! 🙂 Ja palju õnne beebi puhul – millal tähtaeg on? Jah, enda kogemuse põhjal võin tõesti öelda, et see rasedus läheb ülikiiresti. Mul on ka selline tunne, et alles ma ju sain teada, et olen rase ja alles ma ju blogis tulin sellega kapist välja jne. Et kõik on nii alles olnud, aga juba on aeg vaikselt sealmaal, et sünnitus jõuab aina lähemale.

      • Minul on 16.dets või 24.dets. Arstid ei suuda ära osustada. Nüüd paari päeva pärast LA-sse, siis saan teada :).
        Mul mees ka Põlvast pärit ja usun, et peale lapse sündi satun sinna tihedamalt. Võtan sinuga kindlasti ühendust, vast suudame beebide elurütmi järgi mingi aja kokku leppida kärutama :))

  2. Tänapäeva kohta saite päris ruttu peale tutvumist lapse.
    Tean väga paljusid paare (pea enamus), kes on koos olnud 5aastat ja rohkemgi, aga ikka ei ole ühtegi last 😀
    Noored kipuvad üha rohkem lapse saamisega viivitama.

    • Tõsi. Abiellusime ka üpris kiiresti, aga no õige tunne oli ja on 🙂 Tänapäeval lapsi vist isegi saadakse kiiremini, kui otsustatakse abielluda. Eks see ole igaühe enda otsustada – kellele, milline lahendus sobib 🙂 Minu jaoks perekond pole kunagi olnud ainult abielus inimesed, sest see on igaühe enda valik, kas abiellutakse või mitte. Ma ise olen alati abielluda tahtnud ja rasedaks jäädes ma teadsin, et see millalgi juhtub (olime Hendrikuga sellest rääkinud), aga ei aimanud, et enne lapse sündi see võiks toimuda, sest siis eeldasime, et ehk aastake pärast beebi sündi. Aprillis tuli see uuesti jutuks ja nii see läks, sest tahtsime tol hetkel mõlemad enne lapse sündi abielluda, muidu oleks veel aasta vähemalt läinud, sest väikse beebi kõrvalt on päris keeruline kohe pulma pidada. Isegi väikest pulma.

  3. Mina sain ka elukaaslasega Tinderis tuttavaks. Kaks aastat möödas, aga järelkasvu ei ole. Talle lapsed meeldivad, mulle mitte. Teda ei huvita abielu, mulle meeldiks abielluda. Kompromiss on see, et mina saan lapsed ainult enda abikaasaga. 😀

  4. ma kujutan ette et vastad et sul sügavalt ükskõik mida keegi arvab aga pead õpima kirjutamist. mitte grammaatilises mõttes vaid stilistika lonkab kahe jalaga. hüppab ühest teemast teise, ega nii kaugele ei jõua, lauan sellest mida näen … ja ei, minu postitus ei ole stilistika tipp ja kirjavahemärke ei viitsinud panna.

    • Ära aja jama – ei saa olla niimoodi, et kirjavahemärke ei viitsita panna. Inimene, kes teab, kuhu need käivad, ei jäta neid kunagi kasutamata. Sest muidu lihtsalt hakkab pea valutama, usu mind. Seega sa lihtsalt ei oska neid panna 😉

      Ma ei kirjuta siin mingeid uudiseid ega artikleid – see on mu blogi, kus ma võingi kribada sellest, millest ise tahan. See ei peagi stiililt kõigile meeldima, aga tulla mulle nii kohutavat õigekirja kasutades ette heitma, et ma ei oska kirjutada – lubage naerda 😀 Selline kommentaar näitab ainult seda, et sul endal on mõned eesti keele tunnid koolis puudulikuks jäänud 🙂

      Ma ei väidagi, et mina täiuslik oleksin õigekirjas või stiilipuhas, sest mul on tõesti hüplevad teemad ja kohati ehk liiga venivad laused, aga sinuga võrreldes kirjutan ma küll sada korda paremini, kullake 😉

      • nii kui tegid blogi avalikuks, pead arvestama ka negatiivse tagasisidega. Emotsionaalset intelligentsi peab olema nii palju, et kriitikaga adekvaatselt toime tulla. Sulle soovitati õpida kirjutamist (igati asjakohane) – kus on loo sisu ja areng, kus puänt? Ühes kompotis kõik – Tinderist mees ja kasutatud vanker …. Siis ole tänulik, õpi vigadest ja muuda blogi paremakas. Kui tagasiside ei huvita, pane parool ja kirjuta endale.

      • Mina ei kavatse midagi muuta ja veel vähem tänulik olla inimesele, kes tuleb mind õpetama, aga ise kirjutab hullemini kui mu 11-aastane väike sugulane (mitte sina, see eelmine kommenteerija). Kui ma oleksin praegu mingi artikli siia pannud, mis oleks kuskil ajalehes ilmunud, siis oleks jah loogiline, et selline tagasiside on okei. Ja kes teab mind ja minu blogi, teab ka seda, et ma kirjutangi ühes postituses erinevatel teemadel – isegi pealkirjas on see ära mainitud. Ei midagi uut siin ilmas.

        Minu blogi on minu oma – ma võin vabalt ka sellised kommentaarid ära keelata, kui ma tahan. Siiani pole seda teinud, sest ma usun, et sõnavabadus on okei, aga kui ma juba sajandat korda mainin, et mul ongi kombeks niimoodi blogida, siis nii lihtsalt ongi. Vabalt võid siia mitte uuesti tagasi tulla, sest mul polegi selliseid lugejaid vaja. Jäävad need, kes teavad, kuidas ma oma postitusi kirjutan. Ehk siis jõuame ikka sinna tagasi, kuhu alati – sa pole siia blogisse enam lugema oodatud 🙂 Mul on hea meel, et sa endine lugeja oled 🙂

  5. Mul eks sai oma uue prutaga üsna kähku lapse.Eksi uus pruta oli 17 saanud ja eks ise 30-nene mees.Poole aasta pärast kolisid juba kokku ja varsti oligi laps kah ahjus. Vähe kummaline, sest eksi pruta ema on peaaegu sama vana eksiga 😀 Ja meie olime koos päris kaua ja tema väitis et tema lapsi ei taha. Aga tuli üks noor plika ja ups sündisgi, sest vaevalt see planeeritud oli. See selleks, oma praegusega sain netis tuttavaks, sest noh maal neid mehi ju ei jagu sulle siin metsa vahel 😀

  6. Internet on hea võimalus jah tutvumiseks! 🙂 Pole kunagi neid inimesi mõistnud, kes seda varianti hullult kritiseerivad. Kui tänapäeval on see võimalus olemas, siis miks ei võiks seda kasutada? 🙂

  7. Ma olen jumala nõus sellega, et kui ikka teineteisest ollakse huvitatud ja mõlema huvi on ikka piisa siis mingeid mänge ja deitide lugemisi pole üldse vaja. See on lihtsalt nii mõtetu ja ma ise õppisin ka seda enda kogemuste läbi ja minu lemmik ütlemine on kindlastis see “kui sa pead küsima ja mõtlema kas keegi on sinust huvitatud siis vastus on, et ei ole huvitatud”. Enda kaaslasega tutvusin ka Tinderis , piltide peale tundus väga nunnu ja sümpaatne, rääkis mõistlikku juttu ja tundus huvitav inimene. Nädal aega vist vestlesime ja ei osanud üldse seda asja sellise pilguga mõelda kuna deitimisestoli kopp ees tegelt 😀 siis ta kutsus mind mingile üritusele ja läksingi. Esimest korda kui nägin siis esimene mõte oli et holy shit mis ilus mees 😀 sest päriselus ta meeldis mulle isegi palju rohkem kui piltidel alguses. Suudlesime teisel kohtumisel ja seks tuli neljandal. Peale seda rääkisime et kas oleme nüüd nagu suhtes , tema algatusel siis. Ja siis olin mina see kes selle kohtumise järgi esimesena kirjutas ja ma mõtlesin et kas ma nüüd tundub väga veider kui ma ise essana kirjutan ja klomp oli ikka kurgus. Et äkki see suhte jutt oli jama. Aga kõik oli tõeline ja olen nüüd mega õnnelikus suhtes, plaanis on abielluda ja lapsi saada 🙂 jah Tinderist võib leida tõelise armastuse!

    • Palju õnne, Beeta! 🙂 Minu meelest on nii äge, et Tinder selliseid võimalusi annab. Jah, kõigil ei pruugi õnneks minna, aga iial ei või teada ju. Mida vallalisel inimesel ikka kaotada on? Kui ei sobi, siis ei sobi, saab alati edasi tutvuda. Kunagi ei tea, millal just see õige inimene su teele satub 🙂

      • Aitähh :)) olen ise ka mõelnud et kui poleks Tinderit siis ma poleks selle mehega koos. Tōepoolest ikka mitmekordistab võimalusi kedagi kohata. Nt kui ma vahepeal vallalisena vaatasin ringi ka sellise pilguga et kas leiab ja tutvub kellegagi päris elus siis ei õnnestunud kuna polnud kedagi kellest oleks olnud nii huvitatud ja kes oleks olnud vaba 😀 seega thank you Tinder 🙂

  8. Kohtusime Hot or Not’is (ehk ka Tinderilaadses keskkonnas) 5 aastat tagasi. Olime tükk aega kaugsuhtes (1,5 aastat), kolisime kokku, kordagi lahku-kokku ei läinud ja nüüd tänaseks oleme värskelt abielus. Lapsi veel ei ole, aga nüüd tunneme, et õige aeg on käes.
    Kusjuures tegin sinna juhuslikult kasutaja, sest tahtsin näha mille poolest see Tinderist nii erineb ja absoluutselt ei olnud mingit eesmärki kellegagi suhtlema hakata, veel vähem tutvuda. Paljud küll kirjutasid, kellele ma ei viitsinud isegi vastata, aga just temale tundsin, et pean vastama.
    Mu elu kõige õigem otsus, tegu ja sisetunne 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s