Käisin Põlvas esimest korda arstil/ Facebooki Marketplace on väärt koht!

Hendrik jõudis tantsupeolt laupäeva õhtul kell 22.00 tagasi. Nad laupäeval osalesid veel rongkäigus, aga laulupeole enam ei jäänud. Ma üritasin teda telekast rongkäigu ajal silmata, aga kahjuks ei õnnestunud. Nende rühma nime ma küll nägin, aga kaamera oli siis just mujal, kui tema tagareas mööda kõndis. Aga mu sõbranna oli rongkäiku vaatamas ja tema nägi Hendrikut – tegi isegi pisikese video sellest, kus ta mainis, et saadab selle mulle – Hendrik just siis lehvitas 😀 Nii armas! Aga ma läksin rongkäiku vaadates ekstra teleka ette maha istuma, et ehk ma siis näen teda (ja vaatasin kordusest ka veel), aga ma ikkagi ei silmanud teda. Aga jah – see püsti saamine pärast põrandal istumist oli omaette vaatepilt, ma roomasin diivani juurde ja siis aitasin end kätega püsti 😀 Ei ole see suure kõhuga liikumine või püsti saamine põrandalt kerge!

Aga kui Hendrik laupäeval mainis, et ta kutsus takso ära ja varsti jõuab (buss tõi neid Edu Keskuse juurde, aga me elame teisel pool linna), siis ma oleks nagu äsja armunud – nii elevil, et mu abikaasa varsti koju jõuab! 😀 Ja kui ta siis lõpuks koju jõudis, siis ma oleks ta pooleks kallistanud! Hendrik rääkis oma muljetest ja oli nii palju positiivseid elamusi täis 🙂 Ta lausa tantsis oma pastlad katki, mis üheksa aastat olid vastu pidanud (ka siis, kui ta veel eelmises rühmas tantsis). Nii tore oli neid muljeid kuulata ja siis talle näidata, mis beebiasju ma olin vahepeal muretsenud ning mis pildid albumitesse lisanud jne! Ikka mitu tundi jutustasime ja jagasime muljeid teineteise embuses. Ma olen nii uhke tema üle! Ja muidugi kõigi teiste eestlaste üle ka, kes laulu-või tantsupeol osalesid.

Eile oli suht vihmane ilm ja me korraks käisime Hendrikuga Põlva Keskväljakul suurel ekraanil laulupidu vaatamas, aga siis just kallas – seega tulime koju ära ja vaatasime seda kodust edasi. Me olimegi tol hetkel ainukesed, kes seda keskväljakul vaatasid. Tallinnas oli vähemalt ilus ilm, üldse oli eelmine nädal seal palju parem ilm kui siin Põlvas, sest meil kallas kogu aeg.

Aga eilsest laulupidu vaadates tuli peaaegu pisar silma, kui Kadri Voorandiga intervjuu tehti. Ma ei ole Estonian Voicesi ega Kadri Voorandi muusika fänn, aga see oli teine teema, sest Kadri oli ühele laulule muusika kirjutanud. Et päris uhke tunne võis tal olla, et see laul laulupeo repertuaaris oli!

Täna oli mul siis esimene arstivisiit Põlvas. Hendrik tuli ka kaasa – täna sain teada, et beebi on suur tõesti, aga kuna ultraheli ei tehtud, siis umbkaudse kaalu saan teada järgmisel esmaspäeval, mil mul ultraheli Põlvas on. Lihtsalt katsumise järgi öeldi, et tundub suur ja kuna mul on rasedusdiabeet, siis ilmselt kutsutakse nagunii esile või on keiser. Tartus on mulle ka kogu aeg sama räägitud, aga konkreetselt ultraheli oli mul viimati mai lõpus. Beebi süda lõi 120 lööki minutis, mis on ka normaalne. Mida lähemale jõuab sünnitus, seda väiksemaks see löökide arv läheb, sest täiskasvanul on see vist mingi 70 lööki minutis keskmiselt? Et beebidel pärast sündi on ikka alguses rohkem kui täiskasvanul, aga vähem kui raseduse alguses, mil 170 lööki on tavapärane.

Kuna mul vererõhk on ikka kõrge (150/90 ühelt käelt mõõtes ja 135/100 teiselt käelt), siis arst soovitas, et ma võtaksin seda vererõhurohtu ikka kaks korda päevas. Ja ta mainis, et hea oleks, kui ma saaksin vererõhuaparaadi endale muretseda. No seda ma täna tegingi – apteegist ostsin, 60 eurot maksis, aga no kaheaastane garantii ja saab pikalt kasutada. Minult alati küsitakse, et kas mul pole peavalusid, sest vererõhk on suht kõrge, aga ma juba 10 aastat vastan sama, et pole, sest ju mu organism on nii harjunud sellega. See kõrge vererõhk oli mul siis, kui ma 60 kg kaalusin ja on nüüd ka. Et kui rasedusdiabeet on jah ehk mu enda süü, et nii palju õginud olen ja juurde võtnud, siis kõrge vererõhk pole sellega seotud. 2012.aastal pidin terve ööpäeva oma vererõhku jälgima, aga siis tuli keskmine 135/90, mille järgi otsustati, et pole ravimeid vaja. Hetkel olen arstil olles ikka suht kõrged mõõdud saanud ja nüüd saan kodus ka seda mõõta. Mu isal on see aparaat ka olemas (sest see on meie perekonna probleem!) ja ma teisipäeval mõõtsin seal samuti vererõhku. Ikka oli 145/95 – ehk siis ei saa asi olla ainult valge kitli sündroomis, mida arst täna ka mainis. Nüüd on mul endal ka see masin olemas – ehk siis saan ise samuti seda kontrollida.

Rasedusdiabeedi ämmaemanda aja ma alles täna sain, sest see arst konkreetselt sellega ei tegelenud. Järgmine nädal ongi mul ultraheli, ülejärgmine nädal on mul arst (päev enne viin analüüsid nagu ikka) ja rasedusdiabeedi ämmaemand. Et käimisi tuleb! 🙂

Lõpetuseks tahan tänada seda lugejat, kes mulle Facebooki Marketplace soovitas! Ma ei ole absoluutselt ostu-müügigruppide fänn, aga Marketplace on hoopis teine tera. See ongi ekstra platvorm asjade müümiseks, mitte ei pea eraldi mingi grupiga liituma. Ma olen hetkel saanud ühelt Põlvas elavalt müüjalt beebile mõeldud tegelusteki ja teiselt Põlvamaal elavalt naiselt suure koguse beebiriideid (mõlemaid tõid mulle ukse taha need ära), lisaks tuli mulle täna Omnivasse pakk veel suurema hunniku beebiriietega, mis mulle Tartust saadeti (üks pakk on veel tulemas). Ma tegelikult tellin juba veits suuremaid numbreid ka (62, 68, 74), sest mul ilmselt on nagunii keskmisest suurem laps. Aga kui ka ei ole, siis 50/56 suurust on mul juba piisavalt palju nagunii – seega hilisemaks ajaks siis. Ja kogu see eelnev kraam läks kokku mul kuskil 45 eurot maksma? Et päris hästi saadud, sest riided on kõik korralikud olnud, mis mulle saadetud (või siis lausa kohale toodud on) on ja see kogus oli meeletu! Ma pildi pealt nägin, et suur kogus, aga tegelikult oli veel rohkem (konkreetselt just see saadetis, mis Tartust tuli)! Ja tegelustekk ka veel lisaks ju. Nii et see Facebook Marketplace on väärt asi 🙂 Ma polnudki sellest varem kuulnud üldse.

 

Advertisements

14 thoughts on “Käisin Põlvas esimest korda arstil/ Facebooki Marketplace on väärt koht!

  1. Ma poleks kunagi arvanud,
    et hakkan tervisenõustajaks 🙂
    minu tütrega samaealisele naisele.

    Alustame (olematust) vererõhust
    millega tekitakse süülisust naistel
    ja sunnitakse mõttetuid) aparaate ostma.
    /ohh, ma vist ei viitsi selle teemal hetkel/

    Hea uudis oli ainult see, et külastad arste
    harva aga ikkagi liiga tihti, nagu lugeda võib.
    Arste tuleb vältida ja usaldada oma kõhutunnet.

    • Ei, alternatiivravi ei poolda,
      nendelt ei saa osta tervisetõendeid,
      mis hoiab meie elu koos, ka Põlvamaal.

  2. Mulle ka väga meeldib marketplace. Kogu aeg uudistan seal ringi. Olen juba hea hinnaga elektrilise beebikiigu skoorinud sealt. 😀

    • Ma olen ka nii sõltuvuses 😀 Hetkel olen ainult beebiasju vaadanud, ma parem ei hakka muid asju vaatamagi. Sest siis jääkski vaatama 😀 Ja mul on suht palju beebiriideid ka, et neid ma rohkem hetkel ei telli, pigem siis muid asju, mida veel pole beebile varutud, aga mitte riideid. Sest ma olen tuttavalt ka juba enne saanud väga palju beebiriideid, nüüd tellisin siis ise samuti juurde. Et kui nendest kasvab välja (mis juhtub suht ruttu ilmselt), siis saab juba suuremaid numbreid vaadata. Talveriideid ja kombekat hetkel pole, sest sünnib ju suvel, aga neid saab hiljem vaadata, ma ei tea ju hetkel, kui suur ta siis on.

  3. Jaanika, sa oled vahepeal mu lemmikblogijaks saanud, sest sa kirjutad tihti ja põhjalikult – kui keegi mujal nkn ei kirjuta, siis see blogi on nagu preemiaks. Lisaks on nii tore, et keegi kuidagi päriselt oskab rasedusega seonduvat lahti kirjutada. Teistes blogides on see jäänud kuidagi lühendite ja ah-teate-ju-ise-ka-kuidas-asjad-on taha. Seega, pikk-pikk pai sulle! Aitäh!

    • Hoopis sulle aitäh nii ilusa kommentaari eest! 🙂 Minu jaoks on rasedus ja sellega seonduv suht hiina keel varem tundunud – ega ma nüüdki kõike tea (ega ei saagi teada ju) – seega ise avastan ka uusi asju 🙂

      Näiteks ma varem arvasin, et selle üheksa kuu jooksul beebi kasvab kõhus stabiilselt, aga tegelikult viimase kahe ja eriti viimase kuu jooksul on see kõige suurem spurt. Et veel 26-ndal nädalal võib ta 1000 grammi ainult kaaluda ja see on isegi liiga suur beebi selle nädalate arvu jaoks. Minu jaoks oli see väga suur uudis, sest ma tõesti arvasin, et üheksa kuu jooksul on see beebikasv ilusti kuude peale ära jaotatud keskmiselt, aga tegelikult see pole üldse niimoodi. Et jah – ma oleks seda edasi arvanud, kui poleks rase hetkel 😀

  4. Mina toon Jaanika kiituseks välja selle et sa ei lisa oma tektsidesse nõmedaid (minu jaoks) ingliskeelseid lauseid, väljendeid. Jah, kui ma tahan lugeda inglise keeles, siis seda ma oskan ja saan seda vastavates kohtades teha.
    Teiseks meeldib mulle see, et sa mingit moodi ei halvusta oma lähedasi. See häirib mind täiega Henry puhul. Jah, ta teeb nalja (eeldatavasti, kui ei tee, siis veel nõmedam), aga ikkagi mulle ei meeldiks, kui mu mees mind alandab ja oma lapsi kritiseerib.

    • Eks see on jah selline õrn teema. Minu viga võib vahel olla see, et ma kipun emotsiooni pealt midagi kirja panema ja vahel võin siiski kedagi või midagi kritiseerida, kui mulle miski päris õige ei tundu. Ma küll ei kahetse seda hiljem, aga kui ma päris kohe ei kirjutaks, siis ma ilmselt nii krõbedaid sõnu ei kasutaks. Aga kui mul on miski hingel, siis ma alati tahan selle välja saada – kirjutamine aitab mind.

      No näiteks kas või see rasedusdiabeedi postitus, kus mul oli sellest nii kopp ees. Nüüdseks on see mu elu osa, näidud on enam-vähem stabliseerumas (kõvasti paremad kui alguses) ja ma olen harjunud sellega, et ma pean neli korda päevas veresuhkrut mõõtma. Ja glükomeetri ja torkemasina kasutamine on tegelikult nii lihtne 😀 Mul kipub vahel see jonn ja trots enne tulema ja hiljem on see asi, et miks ma üldse vingusin 😀 Aga esialgne emotsioon oli lihtsalt selline. Nagu kooliajal kehalise kasvatuse tundides – enne oli pool tundi hala, et ma ei oska, ei saa, ei taha, aga kui lõpuks mingi asja tehtud sain, siis polnudki nii hull 😀

      Mulle jah eriti ei meeldi inglisekeelseid väljendeid eesti keeles kirjutades kasutada. Mõni üksik kord ikka tuleb ette, aga pigem ei. Mul on üldse inglise keelega see teema, et mulle ei meeldi see väga. Muidugi ma oskan seda ja tööl lausa peaaegu igapäevaselt kasutasin, sest meil on lätlane firmas, aga kui ma saaksin valida, kas ma pigem suhtlen inglise või hispaania keeles, siis ma igal juhul valin viimase, kuigi see on mul konarlikum. Lihtsalt hispaania keel meeldib mulle kõvasti rohkem 😀 Aga kõige rohkem meeldib mulle emakeeles suhelda. Paraku alati ei saa seda teha ja see on loogiline. Mul on tegelikult kahju, et ma vene keelt ei oska. Omal ajal valisin saksa keele (me saime kuuendas klassis valida, kas saksa või vene keel), mida ma ka suurt ei oska, aga vene keel on päris null ikka. No mul pole vene keelt nii vaja ka läinud õnneks, aga tegelikult on see kasulik oskus.

    • Henryl on lihtsalt omapärane kirjutamisstiil, mis ühtedele meeldib ja teistele mitte. Tegelikult ta ikkagi ei kritiseeri seal väga kedagi (ehk ainult ennast), lihtsalt nalja pärast tögab oma naist natuke (või palju). Naine ei pahanda ja ei tunne end alandatuna, vaid võtab seda ikka naljaga (ma nüüd ei saa seda 100% kindlusega väita, aga selline mulje on küll jäänud). Aga nagu öeldud, kõigile selline stiil ei sobi.

      Jaanika, kuidas sulle tantsupidu meeldis? Ja kuidas Hendrik sellega rahule jäi? Ja lisaküsimus – kas sulle meeldiks, kui keegi sulle niimoodi abieluettepaneku teeks nagu seal tantsupeo lõpus otse-eetris tehti?

      • Henryl on jah teistsugune stiil. Mind see ei häiri ja ma usun, et ta abikaasat ka mitte. Vähemalt nii palju, kui ma ta kommentaare Henry blogilehe Facebookis näinud olen. Ma ise pole Henry blogi päris püsilugeja, aga nii 80 protsenti loen küll.

        Mulle meeldis tantsupidu väga, eriti meeste tantsud. Ja need mustrid! Eesti kaart jne. Hendriku eufooria oli muidugi veel suurem, sest ta ütles, et ta ei oska seda tunnet isegi sõnadesse panna. See oli tal esimene kord suurel tantsupeol esineda (ta ei saanud minna viis aastat tagasi). Enne seda on ta noorte tantsupeol ainult osalenud. Et Hendrik jäi väga rahule 🙂

        Mulle ikka meeldiks selline abieluettepanek. Ma ei ole kunagi tähelepanu kartnud vms. Aga ma usun, et iga inimese jaoks on kõige erilisem abieluettepanek just see, mis talle tehti. Ja minu jaoks oli see Räpina Lämmijärve ääres. Vahet polnud, et mul olid põhimõtteliselt koduriided seljas 😀 Ja ma ei osanud seda tõesti oodata, sest selleks ajaks olime me juba avaldused sisse viinud – ehk ma ei arvanud, et veel eraldi abieluettepanek tuleb.

  5. See on see kui jätad mitu seeriat
    mingist blogist vahele ja aastad…

    ja siis äkki on Printsess rase…
    ja kaalub mehhiko ajast veel +20
    ning sa pead seda kuidagi seletama.

    Eks ma häbenesin, et olen nii vana
    ja meenutasin kuidas Tallinnas sünnitati.
    Oli 1980 veebruar, mul ei olnud müstigi!
    Aga kuna oli samal ajal suur rahvusvaheline
    arvututiteadlaste konverents Tallinnas keda
    minu paljas pea veebruari tuisus hämmastas,
    siis kingiti mulle korralik vene stiilis müts :))

    Selle peale meenus mulle Mallukas, muidugi.
    Minu eestikeelse veebi mõjutaja nr1. muidugi.
    Vahendid on tänapäeval HOOPIS teistsugused.

    Sa pead oma nõrkused pöörama $$$.
    Piss tuleb püksi, ei ole häda,
    postita probleem ja $$$ tuleb.
    Nii lihtne see tegelikult ongi.
    Nõuab veidi julgust ja veidi
    teistmoodi lähenemist
    probleem võib olla
    hoopis võimalus
    mõtle 🙂

    Aga postita ikka, sest see on äge

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s