MA OLEN ABIELUS!!!

Teate – mu lugejad oskavad vihjete põhjal ikka väga hästi asju kokku panna! Nimelt ma olen siin  mitmes postituses rääkinud, kuidas ma olen tellinud mitu kleiti, sest üks nendest sobib küll firmapeole ja blogiauhindadele, aga teine on selline eriline üritus, mille kleiti ma ei saa kuskil mujal eriti kanda. Ja juba siis tuli kommentaariumisse küsimus, et kas me abiellume – sest ju sellepärast on see kleit teistsugune. Kuna meie ideest teadis sel hetkel ainult meie mõlema perekond, sest 31.mail ehk täna me abiellusime Hendrikuga, siis ma ei lasknud seda kommentaari kohe läbi (see tuli vist eelmisel nädalal millalgi). Ja kui ma siis kribasin veel, et varsti on plaan kirjutada ühest väga olulisest elumuutusest, siis tulid mitmed kommentaarid seoses selle küsimusega, et kas me abiellume! Aktsepteerisin need täna pärast pulma, aga vastasin neile ikkagi jaatavalt ära, lihtsalt küsimust ise ei lasknud kohe läbi. No kuna meie soov oli, et sellest saaksid enamus pärast pulma teada.

Aga nüüd siis algusesse – kuidas see kõik juhtus? Kui ma oma rasedusega blogis kapist välja tulin, siis mitmed inimesed küsisid minult, et kas meil on plaan ka millalgi abielluda. Siis ma mainisin, et on küll, aga ilmselt siis, kui laps on juba ära sündinud. Sest me olime tol hetkel abielust juba rääkinud ja teadsme mõlemad, et me abiellume, aga kuna Hendrik tahtis suurt pulma ja mina pigem kahekesi registreerimist, siis jäigi see asi sinnapaika, sest meil lihtsalt poleks olnud ei aega ega raha suure pulma korraldamiseks. Ja nii see asi siis edasi läks, kuni aprilli viimase nädalani, mil me uuesti sellest rääkisime. Ja siis ütles Hendrik, et tema jaoks pole ka see suur pulm nii oluline enam, et võime ju ka lähiringis selle teha, ainult mõlema perekonnale. See idee sobis mulle väga hästi (ja oli ka natuke kompromiss, sest mina alguses mõtlesin ainult kahekesi registreerimise peale) ja juba saatis Hendrik päringu Põlva vallavalitsusse, et millal saaks avaldust tegema tulla.

Põlva vallavalitusesse jõudsime me 30.aprillil ja esimene vaba kuupäev abiellumiseks oli 31.mai! Võtsimegi kohe selle, sest muidu sünnib laps veel enne ära jne. Meil tegelikult täiega vedas, sest avalduse sisseandmise ja abiellumise vahe peab olema vähemalt 30 päeva. Kui me oleks näiteks 2.mail avaldused sisse viinud, siis me poleks saanud täna abielluda, vaid millalgi juuni keskpaigas ilmselt.

Ja nii algas see üpris lühike periood pihta, kus ainult meie perekond teadis meie plaanist ja üks mu tuttav fotograaf, kes meid täna pildistamas käis. Koos meiega oli pulmas 12 inimest – seega väike registreerimine.

Ma oma pulma jaoks tellisin kaks valget kleiti, mitte otseselt pulmakleiti, sest need on tõesti väga kallid ja kui nagunii see oli väiksem pulm, siis sobis ka lihtsalt valge kleit. Panin selga ikkagi selle esimese, sest teine oli mulle kokkuvõttes liiga kitsas – lukk läks selga pannes katki 😀 Mis sa ära teed, kui sa 98 kg kaalud, eksole. Aga polnud sellel esimesel kleidil ka midagi viga. Hendrikul mingi ülikond on, aga ta tahtis teistsugust – seega tema rentis endale uue, sest ta tõesti kannab seda üliharva.

Abielusõrmused tulid ka lihtsad, sest kogu pulm oli tagasihoidlik. Kusjuures ma arvasin, et nüüd me siis abiellumegi ega eeldanud, et eraldi tuleb veel kihlasõrmus, kui avaldused juba sisse olid viidud, aga täpselt kaks nädalat tagasi sõitsime me õhtusel ajal Räpinasse, kus Hendrik Lämmijärve ääres ühele põlvele laskus ja nii-öelda mu ametlikult ka naiseks palus! Kuigi avaldused olid selleks ajaks juba sisse viidud. See oli üliarmas hetk! 🙂 Ma kihlasõrmust hetkel ei kanna, sest rasedusega võivad mu sõrmed üles paistetada ja ma tõesti ei sooviks, et keegi selle mu sõrmest peaks välja lõikama (nagu ühe tavasõrmuse puhul mõni aeg tagasi juhtus). Hetkel on mul abielusõrmus sõrmes, aga kui kuumad ilmad jne, siis võtan ka selle igaks juhuks ära, et seda sama saatus ei tabaks.

Ja jõuamegi siis tänasesse päeva! Mul oli hommikul kell 07.00 jumestus, sest registreerimine oli juba kell 09.00. Eraldi ma juuksurit ei võtnud, sest keegi oleks pidanud siis kell 05.00 tööle hakkama, aga tundus ebatõenäoline, et see võimalik oleks. No ilmselt oleks saanud ka juuksur ja jumestaja koos toimetada, aga polnud ikkagi selliseks kellaajaks kedagi võtta, hea et jumestajagi siin Põlvas leidsin. Kuna mul oli eile firmapidu, siis olin lasknud juuksed lühemaks lõigata ja otsad tervemaks ning eile oli mul ka jumestus, aga sellest üritusest kirjutan ma mingis teises postituses.

Aga tänase jumestajaga vedas mul selles mõttes, et kuigi ta ise juuksur ei olnud, siis meil jäi natuke aega üle ja ta koolutas mu juukseid, et need natuke rohkem lokki hoiaksid. Seega läks mul veel eriti hästi 🙂

Kuskil kell 08.45 tuli Hendrik mulle järele, sõitsime Põlva vallavalitsusse, kus perekonnaseisuametnik meilt veel mõned küsimused üle küsis (a la, et kas jääme kindlaks, et hakkame koos kandma pärast abiellumist Hendriku perekonnanime – ehk siis jah – mul on nüüd teine perekonnanimi). Kohe jõudsid meie perekonnad ka (kes olid omavahel suhteliselt võõrad, ainult üks mu sugulane teadis Hendriku perekonda, sest nad on samast külast pärit), kes ukse taga ise omavahel suhtlema hakkasid.

Ja lõpuks jõudis kätte abiellumise aeg! Kuna ruum oli väike, siis meie istusime enamus aja ja teised seisid. Ma lihtsalt küsisin enne üle, et kas on võimalik, et me ei peaks kogu aeg seisma, sest no rasedana on suht raske pikalt püsti olla. Ja nii võis – ehk siis tõusime Hendrikuga jah-sõna ajaks püsti ja suudlemiseks.

Ma nii lootsin, et mul ei hakka pisar õnnest jooksma (sest meik, eksole, mis tuleb maha), aga ikkagi hakkas! Natuke läks ka laiali, aga sain hiljem selle korda teha. Sõrmuste ajal juhtus see naljakas olukord, et ma ei saanud Hendrikule sõrmust sõrme, suht piinlik oli juba, aga ei tahtnud eriti minna (samas minu oma tundus natuke nagu liiga suur või kergelt sõrme minev, aga ju me arvasime, et peabki nii olema). Kuidagi siis sain, aga tuli hiljem välja, et meil läksid sõrmused vahetusse – ehk siis mina sain tema oma ning tema minu oma 😀 Kuna meil graveeringuid pole, siis oli suuruse vahe ainult (tal on ainult natuke suuremad sõrmed), aga ärevus ja kõik muu. Kusjuures ka abielusõrmuste kandmisega on oluline teema – meie kanname neid vasakus käes, aga paljud vist paremas? Me küsisime enne üle ja perekonnaseisuametnik ütles, et paljud valivad vasaku, sest on südamepoolne käsi. Ma nüüd ei teagi, mu õde näiteks kannab paremas ja tema ütles, et vasakus oleks nii imelik 😀 Kui ma kunagi lapse ära sünnitan, siis paremas hakkan kihlasõrmust kandma ja vasakus abielusõrmust, sest hetkel ma millalgi võtan ka abielusõrmuse ära. Teades, kuidas mul need sõrmed üles paistetavad, ei hakka ma millegagi riskima.

Pärast registreerimist tegi fotograaf kogu seltskonnast koridoris pilte, hiljem oli väike lõuna esimesel korrusel asuvas kohvikus, kus meie perekonnad omavahel tutvust tegid. Ja nad klappisid väga hästi – jäi lausa jutt, et millalgi teemegi sellise suurema istumise, kus meie perekonnad koos on. Vist jäi juulisse see aeg. Istumine oli kuskil 1.5 tundi ja siis suundusime meie Hendrikuga sinna lähedal asuvasse loodusesse fotosessioonile, kus meist fotograaf pilte tegi. Tegemist on minu tuttavaga, kes rohkem armastab küll loodust pildistada, aga teeb inimestest ka pilte, kui keegi kutsub. Ja mulle ta pildid on alati meeldinud 🙂

Ilmaga ei vedanud selles mõttes, et megasuur tuul oli, aga õnneks just sel hetkel vihma ei sadanud. Muidugi nii head ilma, kui eile oli, kahjuks täna ei olnud…

Ja nii see päev siis mööduski! Hendrk on hetkel tööl, sest ta niigi võttis eilse õhtu vabaks, et minuga firmapeole tulla. Kuna ta puhkus algab juulis, siis enne seda me midagi nii suurt koos ei planeeri, aga siis küll! Uskumatu tunne on olla abielus, aga nii superhea tunne! Mul on elus viimasel ajal ikka täiega vedanud ja ma olen selle üle väga tänulik.

Kuna ma lähen esmaspäeval dokumente ajama, siis äkki keegi annab hüva nõu, mismoodi nende ajamise järjekord on? Kõigepealt ID-kaart ja siis jään ootele, millal selle kätte saan ning siis panka sellega? Nimelt mul peaks millalgi järgmisel nädalal vist dekreediraha tulema, aga kui nimed ei klapi, siis jääb see ootele? No iseenesest poleks ka see hullu, aga ma tean, et mingid pangad aktsepteerivad kuu aega kahte nime. Või siis lähen ID-kaarti tegema ja lähen kohe panka ning mainin ära, mis lugu mul selle nimega on? Kuidas kõige mõistlikum oleks? Internet annab ka nii erinevat nõu selles suhtes, et ei teagi, mida uskuda või mida mitte.

Aga tulles tagasi mu emotsioonide juurde, siis…. ma olen nii õnnelik! Ma olen abielus ja augustis oleme me juba täiesti perekond! Mitte et me seda ilma abiellumiseta poleks olnud, sest minu jaoks ei ole vahet, kas abiellutakse enne või pärast lapse sündi, aga see sündmus iseenesest on küll tähtis. Ja seda, et ma Hendrikuga abiellun, olen ma vähemalt mingi aasta aega teadnud, no sisetunne on öelnud, aga siis ma veel ei teadnud, millal see juhtuma hakkab. Esimest korda me umbes siis rääkisimegi pulmadest, et kunagi tulevikus see juhtub. Nüüd ma mõistan neid inimesi, kes ütlevad,  et selle tunned kohe ära, kui sa kohtud inimesega, kellega oma eluteed koos jagada! Ja nii ongi. Ei ole mingeid kas-küsimusi ega aga mis siis, kui… mõtteid. Sa tead, et sa armastad seda inimest ja tahad temaga koos elu jagada, olla talle alati toeks ja abistada jne. Ja see tunne on imeline! Hendrik ütles ka täna, et ta pole mitte kunagi varem nii õnnelik olnud nagu praegu, et ta armastab mind nii väga ja abiellumine on sellise tunde puhul igati loogiline samm. Hendrik on varem ka öelnud, et ta ei mõista neid mehi ja ka naisi, kes saavad oma kaaslasega lapse, aga toovad sadu vabandusi mitte abiellumiseks (ja seda aastaid või ka aastakümneid!). Et see võib ka pärast lapsi juhtuda, aga kui üks räägib kogu aeg, et tema tahaks abielluda ja teine sellepeale ainult õlgu kehitab, siis ju see teine ikka nii väga ei taha seda. Ja nii ongi. Kui kumbki ei taha abielluda, siis on see igati okei, aga kui üks tahab ja teine ei taha, tuues sadu vabandusi, miks mitte seda teha, siis on asi selles, et ju siis ikkagi ei taheta päriselt selle inimesega koos olla… või siis tahetakse mingi tagavarauks lahti jätta. Ma olen selle mõttega nii nõus!

Aga abiellumine rasedana on meie perekonnas tavaks – mu ema ootas mu vanemat õde, kui ta mu isaga abiellus, mu õde ootas oma poega, kui ta oma abikaasaga abiellus. Neil oli mõlemal küll suurem pidu ja rasedus oli pulma ajal väiksem, aga jah – nagu meie peretraditsioon 😀

Täna on veel viimane päev blogiauhindade hääletamisel kaasa lüüa, seega, kes pole veel hääletanud, saab seda teha siit:

https://blogiauhinnad.ee/haaletamine/

Minge ja tehke mulle üks hea pulmakink oma häälega! 🙂 Ma olen küll üpris veendunud, et eks ma seal oma grupis viimaseks jään, aga hääletama võin ma ikka oma lugejaid üles kutsuda.

Lõpetuseks siis mõned pildid. Esimesed neist on mu enda moblaga tehtud ja hilisemad fotograafi omad (ma viis pilti sain täna kätte, aga ülejäänud saan mõne aja pärast).

Viimased minutid veel preilina! Pilt tehtud vahetult pärast jumestust. Kleit oli lihtne ja mitte otseselt pulmakleidina mõeldud, aga kuna pulm ise oli ka tagasihoidlik, siis oli see ainuõige valik minu meelest.

🙂

Olin tegelikult hommikul üpris väsinud, sest jõudsime kell 23.15 koju firmapeolt ja ma ärkasin väga vara, et kell 07.00 jumestusse jõuda.

See on veel minu moblaga tehtud pilt. Kopeerin sama jutu, mille ma Facebooki panin: Väike piilumine tänasesse päeva, päris fotograafi pildid tulevad hiljem. Meie otsus oli teha pulm ainult kõige lähedasematele – ehk siis kohal oli ainult perekond. Päev oli super! Mul on ikka nii vedanud, et mul on Hendrik! ❤

Siit algavad fotograafi pildid!

Minu imeline Hendrik! 🙂

🙂

Facebookis kirjutasin ma selle pildi alla niimoodi: Kui keegi oleks mulle aasta ja seitse kuud tagasi öelnud, et ma kohe tutvun Tinderis oma tulevase abikaasaga, siis ma oleksin vastanud, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides või kellegi teisega. Nagu näha – juhtuvad sellised asjad ka päriselt! 😉 Elu on mulle viimasel ajal väga palju naeratanud ja ma olen selle üle ülimalt tänulik. Meie perekond – Hendrik, mina ja veel mu kõhus kasvav poisiklutt, kes meiega augustis liitub! 🙂

Nüüd on meie elutee ametlikult põimunud!