Vihmane ja tubane nädalavahetus

Ma mõned päevad tagasi ostsin apteegist seljavalude vastu mõeldud geeli Perskindol, mille puhul apteeker mainis, et see on rasedatele lubatud (tema just seda soovitaski, kui küsisin rohtu seljavalu vastu ja ma ekstra rõhutasin, et ma olen rase, kuigi seda on nagunii näha). Ma veel lausa kaks korda küsisin üle, et kas rasedad ikka võivad seda kasutada ja sain jaatava vastuse mõlemal korral, aga koju jõudes lugesin infolehte – seal oli kirjas, et rasedatele ega imetavatele emadele pole see soovitatav. No keda ma siis uskuma peaksin? Ei viitsinud tagasi ka viia. Seal infolehel oli tegelikult kirjas, et ettevaatusabinõuna pole see rasedatele ega imetavatele emadele soovitatav, aga no mis see siis täpselt tähendab? Et kui selg juba valutab, siis võib, aga ennetamiseks ei või? Või et otseselt keelatud pole, aga soovitatud ka mitte? No ma igal juhul pole seda määrinud veel. Vbl mõni targem loeb mu blogi ja oskab öelda. Mul on ämmaemanda visiidini ka veel aega ja pole jõudnud kirjutada ega küsida.

Täna käisime Hendrikuga Tartus. Kõigepealt läksime Sepa turgu, kus ma tõesti oma neli aastat polnud käinud. Kunagi käisin seal tihti, sest mu isakodu asub seal lähedal. Seda on nii palju muudetud, nüüd on seal lausa Rimi kauplus lisaks. Turg iseenesest on küll väiksemaks jäänud. Sealt sain endale nuudelpadja, mida lugejad on mulle soovitanud, sest see aitab rasedatel paremini magada. Ma olen seda küll ainult paariks minutiks katsetanud, aga juba oli nii mõnus!

Pärast suundusime Taskusse ja käisin veel Changes, kus ma rasedatele mõeldud aluspesu ostsin. Need pole tegelikult otseselt rasedatele, aga on kõrge pihaga, mis on väga hea aspekt raseduse puhul kandmiseks. Ma täna kodus korrastasin oma pesusahtlit ja viskasin ära palju pesu, mida ma tegelikult ammu ei kanna enam. Ma nimelt vihkan stringe, aga mingid paarid olid ikka alles jäänud – kõik lendasid prügikasti. Olgu, kaks paari jäi veel alles, aga ma ei kanna kunagi sellist riietust, mis stringe nõuaksid. Minevikus ma ikka varusin neid, sest äkki läheb vaja jne. Vahel kandsin ka, aga no ma pole enam aastaid stringide fänn olnud.

Ma tegin eile oma esimese internetist ostetud kleiditellimuse! Jah, lugesite õigesti – ma pole varem mitte kunagi netist ühtegi riideeset tellinud, aga kuna mul tuleb mai lõpus üks pidulik üritus, siis ma mõtlesin proovida. Kusjuures läksin riski peale välja ja tellisin kleidi, mis ei ole otseselt rasedatele mõeldud ja vööümbermõõt oli kleidi puhul toodud väiksem, kui mul tegelikult on, aga saatsin neile kirja ja küsisin täpselt järele – eeldades, et mulle vastab naine, kes tavaliselt kleitidega tegeleb. Vastuse sain aga hoopiski mehelt, kes ütles, et kleit on üpris venivast materjalist ja nad võivad niimoodi teha, et lisavad pakiga kaasa eeltäidetud tagasisaatmisvõimaluse nende kulul, kui see mulle ei peaks minema ja nad siis tagastavad mulle kogu raha. Kuigi kleit oli odav (39.90), oli see ikkagi mugav lahendus, sest tavaliselt peab vist paar euri ikka maksma, kui tahad toote tagasi saata (just see saatmiskulu siis). Ma sain täna kleidi kätte ja olin üsna kindel, et see ei lähe mulle (just kõhu mõttes jääb kitsaks, rinnaümbermõõt ja puusaümbermõõt sobisid), aga see sobis valatult – rasedakõht on ka näha, aga see peabki olema, ma seda ei tahagi varjata. Pilte kleidist näeb pärast seda üritust 🙂 Kuna tegemist on kahe väga erineva üritusega, siis kahjuks ei saa ma seda konkreetset kleiti blogiauhindadel kanda, muidu kindlalt kannaks, sest mind pole kunagi huvitanud see, mitu korda ühte pidulikku riietust oleks kohane selga panna. Aga kuna ma nüüd olen palju netipoode uurinud ja häid kleite on silma jäänud, siis võib-olla tellin blogiauhindadeks ka hoopis netist. Eks näis 🙂

Hendrik on hetkel saunas, aga ma ei läinud kaasa sel korral. Aga nende rahvatantsurühm pääses tantsupeole! Ma olen nii rõõmus selle üle, sest eks nad on ju vaeva ka näinud selle nimel. Kuid siinkohal ma siiski loodan, et ma juuli alguses ehk pea kuus nädalat varem sünnitama ei hakka, sest Hendrik on terve nädala Tallinnas (proovid lisaks ju). Ma usun ja loodan, et mitte, sest mu tähtaeg on siiski 17.august. Ja ma olen ka rõõmus selle üle, et mu tähtaeg ei ole 17.juuli, sest muidu oleksin ma küll nagu tiksuv pomm. Jama on selles, et tantsupeo piletid on välja müüdud – seega ma ei saa kahjuks minna, kui ma just kelleltki neid ei osta, kes ise ei saa minna. Ma ise jäin hiljaks nende varumisega, sest need tõesti läksid nagu soojad saiad, näiteks laulupeo pileteid on veel võimalik hankida.

Täna ongi selline suht kodune laupäev olnud, sest ilm on ka vastav, hakkasin hiljuti netist ühe seebika teist hooaega vaatama, mille esimest hooaega ma viis aastat tagasi jälgisin. Nüüd lõpuks tuli teine ka! Ja oleme Hendrikuga täna mitu osa “Lennuõnnetuste uurimist” ära vaadanud, see on endiselt mu lemmiksaade! Täna näiteks suutsid piloodid ühe lennuki 469 inimesega niimoodi ära päästa, et kõik jäid ellu. Selliseid juhtumeid on vähe, enamasti saavad ikka kas kõik surma või osad vähemalt, kui lennukil miski alt veab. Aga tänases osas suudeti vaatamata lugematutele vigadele (sai alguse ühe mootori purunemisest) tuua ohutult maa peale maailma kõige suurem reisilennuk Airbus A380 ja seda täpselt niimoodi, et 150 meetrit jäi veel lennurada järgi. Ehk siis napikas. Piloodid olid väga tublid, sest tehnika vedas täiega alt. Siis üks osa oli see lennuõnnetus, mis juhtus Brasiilia jalgpalluritega aastal 2016 ja mille kajastamist meedias ma isegi mäletan. Seal oli täielik pilootide kui ka lennufirma enda viga. Pärast seda õnnetust pandi see lennufirma üldse kinni ja selle omanik läks vangi.

Aga lõpetuseks pilt minu uuest parimast sõbrast – nuudelpadjast!

20190511_150018-1.jpg

 

 

Advertisements