Lapsed, kes on koduõppel, sest nende vanemad õpetavad neid

Hehe – täna oli siis see päev, mil Hendrik poisikluti liigutusi esimest korda tundis. Ta on varem ka käe kõhule siis asetanud, kui beebi end just liigutas, aga siis on kohe vaikus majas olnud. Nagu nimelt peidaks end 😀 Täna hommikul panin Hendriku käe just siis kõhule, kui beebi liigutas ega öelnud midagi ja siis ta mainis, et ta nüüd tunneb! Täna on siis rasedust 24+0. Nii armas ikka – me mõlemad ootasime seda hetke, et tema ka neid liigutusi tunneks 🙂

Vaatasin eile “Roaldi nädala” reedese saate kordust, kus räägiti koduõppest, mille vanemad ise oma lastele läbi viivad. Ühel perekonnal olid veel lasteaiavanused lapsed ja ema õpetas neid kodus, teisel aga juba koolilapsed, kelle ema oli samuti nende õpetajaks. Kaks vähemalt küll, kellest üks sel õppeaastal siiski kooli läks, kuigi oli enne koduõppel olnud.

Ühtpidi tundusid nii tublid vanemad, sest noh – selline koduõpe nõuab iseenda harimist ja meenutamist, mida siis sai õpitud. Eriti koolilaste puhul. Teistpidi – mina ei kujutaks ette seda, et ma tahaksin, oskaksin ja viitsiksin materjale koguda, ülesandeid mõelda ja siis neid kontrollida jne. Lasteaia puhul vbl veel, aga tänapäeval õpetatakse juba seal selliseid asju, mida meie ajal ehk teises klassis oli vaja teada.

Ma ei ole ka kunagi lasteaias käinud, sest mu vanaema hoidis mind, aga no tol ajal tähendas see ainult seda, et sain kaua magada ega pidanud suurt midagi tegema. Eks vanaema ikka mulle midagi õpetas, kuna mu ema läks tööle juba siis, kui ma üheksakuune olin ja just siis vanaema meie juurde koliski, et mind hoida. See oli ka põhjus, miks mina lasteaias pole käinud, sest mu ema arvas, et pole vajadust, kui vanaema nagunii kogu aeg kodus on. Mu õed seevastu aastaid varem küll käisid, sest siis elas vanaema veel linnas ja polnud kedagi, kes neid hoiaks.

Ajad olid siis muidugi teised, aga ma esimesse klassi minnes ei tundnud üldse, et ma oleksin maha jäänud vms. Pigem just vastupidi – meil olid tihti mingid kiirlugemise testid, kus ma alati teistele pika puuga ära tegin. No et mitu sõna minutis loed. Mäletan, et sügisel ja talvel sain selle eest 5+, kevadel lausa 5++. Muidu meil esimeses klassis olid vist mingid naerunäod vms, aga nende asjade eest pandi hindeid. Või oli see ehk juba teises klassis lausa. Jah, vist oligi teises klassis, sest siis hakati hindeid panema. Mina olin ka alati see, kellel õpetaja palus neid aidata lugemise puhul, kes esimeses, teises ja ka kolmandas klassis veel veerisid. Ja minu jaoks oli see suht tüütu, sest ma ei saanud aru, miks nad korralikult lugeda ei oska. Samas – ilmselt imestas nii mõnigi minu puhul põhikoolis või gümnaasiumis, et miks ma korralikult matemaatikat ei oska 😀

See et ma viieaastaselt juba raamatukogust raamatuid laenutasin ja neid lugesin, ei olnud mu vanaema ega koduõppe teene. Pigem ehk vanemate õdede oma, sest minu jaoks oli huvitav näha, mida nad koolis õpivad. Loomulikult lugesin ma ise siis mingeid lasteraamatuid, aga lugeda oskasin ma juba väga varakult. Viieselt juba kindlasti. Kirjutada ka, kuigi loomulikult suurte vigadega. Aga selleks ei istunud keegi minuga koos laua taga, sest nagu ma ütlesin – ma võisin teha, mida ma tahan, mingit ajagraafikut vms mul polnud. Tänapäeval on lasteaed pigem ettevalmistus kooliks – seega mina isiklikult ei kujutaks ette, et ma enne kooli oma last üldse lasteaeda ei paneks. Ma ei ole nii pädev, et last ise õpetada – sest lasteaias tehakse nii palju erinevaid asju, millele ma ise ei tulekski. Ja kuna ma pole kunagi seal ka käinud, siis seda enam.

Olgu, lasteaed lasteaiaks, aga et keegi lapsevanematest õpetab kooliealist last kodus, on juba hoopis suurem julgustükk. Mina isiklikult jällegi ei kujutaks seda ette, sest tänapäeval õpitakse viiendas klassis juba asju, millega võib hätta jääda. Ilmselt põhjalik eeltöö aitab kaasa, aga see nõuabki nii palju pühendumist. Mina leian, et õpetajad on vastava väljaõppe saanud – seega nemad peavadki seda oskama. Ma küll ei ole veel lapsevanem, aga ilmselgelt jääks mul oskustest puudu. Ja tahtmisest ausalt öeldes ka. Kuna ma olen selline naine, kes tahab koolilaste kõrvalt kindlasti tööl käia, siis mulle ei sobiks see variant, et olen kogu aeg kodus. Mina leian, et selle jaoks on kool ja lapsed peaksid omavanustega rohkem suhelda saama.

Millised mõtted teil saadet vaadates tekkisid? Kas teie laps on kunagi koduõppel olnud? Või on teil ehk laps, kes pole üldse lasteaias käinud? Seda ehk tänapäeval ikka tuleb ette, aga täielik koduõpe koolilaste puhul on harvem nähtus. Roaldi saates öeldi, et ligi 500 eesti koolilast on koduõppel, kellest 200 siis sellepärast, et vanemad ise on neile õpetajaks. Teiste variantide puhul olid reisid, haigestumised jne põhjuseks, kus see otsus tuli pigem vastavalt olukorrale teha.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s