Küsimused ja vastused! Millisel kahel äärmuslikul juhul oleksin ma nõus veganiks hakkama?

Praegu levib jälle mitmes blogis küsimuste ja vastuste laviin – seega ühinen ka nende blogidega!

Kas päikese- või suusareisid?

Pigem kultuurireisid. Mulle ei meeldi ei päike ega suusatamine.

Mis on su kõige vihatum kodutöö?

Kokkamine! Hendrik teeb kõvasti rohkem süüa.

 

Mis on su lemmikpitsa peal?

Ananass ja juust.

Kas sina paneksid anonüümse kommentaariumi kinni?

Ei paneks, oma blogis küll mitte. Delfis või kuskil mujal oleneb asjaolust, mõnikord ületab anonüümne kommenteerimine kõik piirid.

Kas näeksid end kunagi veganina?

Nagu ma juba Jummeljuurika blogis vastasin, siis sada korda EI! Isegi taimetoitlasena mitte. Mulle maitseb liha, hetkel sööks rasvast seapraadi nii, et limpsiks sõrmed ka puhtaks. Ma hakkaksin veganiks või taimetoitlaseks ainult siis, kui mul oleks püstol oimukohal või ma hakkasin kohe surema ja see oleks ainus võimalus ellu jääda. Kõik teised variandid on välistatud. Ja ma olen kooliajal paari sellise veganiga kokku puutunud, kes tahtsid mind noomida mu toitumise suhtes, aga samamoodi nagu mina ei lähe veganite kulul nalja tegema, et taimedel on samuti tunded, siis ei tule ka keegi teine mulle ütlema, mida ma söön või ei söö. Minu pärast võivad inimesed ka telekaid või arvuteid süüa – mul kama kolm, aga mina söön seda, mida mina tahan. Ja nii ongi. Õnneks olen viimasel ajal väga toredate veganitega kokku puutunud, kes mulle moraali lugema ei hakka. Ma tean seda kõike ise ka, aga see ei ole minu jaoks põhjus lihast loobumiseks, ei saa kunagi olema! Ja ka minu laps saab liha jne ja kui ta mingi aeg peaks ise otsustama, et tahab taimetoitlane või vegan olla, siis on see tema otsus, mina teda selles vaimus kindlasti ei kasvata.

Parim raamat?

Kõik Erich Maria Remarque’i raamatud, mida ma lugenud olen. Eriti “Lissaboni öö.” Teistest raamatutest “Timm Thaler ehk müüdud naer”, “Bullerby lapsed”, “Madame Bovary”, “Dekameron.”

Milles oled sa koba?

Kokkamises. Joonistamises. Üldse käeline tegevus ei ole mu lemmikute killast.

Kas oled ebausklik?

Ei ole.

Mis on õnneliku suhte saladus? 

Armastus, usaldus ja teineteise jaoks aja leidmine ning just ära kuulamine. Ei piisa ainult sellest, et sa kuuled, mida teine räägib, sa pead ka kuulama, tähele panema ja olemas olema. Ja oma armastust nii tegudes kui ka sõnades välja näitama.

Lemmikaastaaeg?

Kevad! Just hiline kevad – ehk siis mai lõpp.

Millised kolm asja sinu käekotist võib leida?

Mul on megasuur käekott ja seal on absoluutselt kõike! Kui peamised asjad välja jätta, siis rasedakaart, hügieeniline huulepulk (ma olen sellest sõltuvuses, ei saaks ilma mitte kunagi hakkama!) ja salvrätikud.

Mida sa meeste puhul ei mõista?

Ma ei mõista mehi, kes arvavad, et nad on lahedad, kui nad on machod! Nii-öelda pahad poisid. Pahade poistega võib mingil ajaperioodil huvitav olla, aga pere luuakse meestega, kes on head ja hoolivad ning kes on oma macho ajajärgust välja kasvanud või nad pole seda kunagi olnud.

Kas sa oled realist või unistaja?

Unistaja! Ma unistan palju, aga kipun vahel liiga pessimist oma unistuste suhtes olema. Kahjuks. Enamasti need täituvad, kui ma vaid selleks võimaluse annan.

Mis sul parasjagu elus käsil on? 

Teise inimese kasvatamine kõhus!

 

Kes on sinu lemmikblogija?

Konkreetselt lemmikut ei olegi, loen nii paljusid blogisid.

 

Milline vanasõna sind kõige paremini kirjeldab?

“Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.” Ma vahepeal kipun vastupidi tegema.

 

Kas Facebook, Instagram või Twitter?

Facebook!

Suurim iluapsakas naiste puhul? 

Pähe joonistatud kulmud ja pardihuuled.

Meeste suurim stiiliapsakas?

Plätud ja sokid.

Mis on need kolm asja, mida poest alati ostad?

Juust, kirsstomatid ja banaanid.

Lapsepõlve hüüdnimi?

Jannu. Perele olen alati Jannu, Hendrikule ka tihti. Põhikoolis kutsuti ka Shankuks või Shänksiks, ei tea, millest need nimed tulid.

Lemmiksöök? Kõige vähem lemmiksöök?

Lemmiksöök on kartulisalat ja ma ei söö putru. Ei manna- ega kaerahelbeputru – minu meelest on need nii rõvedad! Kartulipuder seevastu on hea!

Kas kontsad või tennised?

Tennised.

Emaduse parim külg?

Pole veel ema, ei oska öelda.

Mis ajab sind rohkem närvi, kas ootamine või liiklus?

Ootamine!

Kui saaksid teha ühe seaduse, siis mis see oleks?

Ainus asi, mis mul EKRE mõttemaailmaga kokku läheb, on surmanuhtlus – selle teeksin küll.

Mis on mehe juures oluline?

Rahulikkus, hoolivus ja mõistmine.

Suurim eneseületus?

Kindlasti veel tulemas!

Mida sa kunagi ei reklaamiks?

Alkoholi või suitsu.

Kas lõhefilee või burger?

Burger!

Mis on see isiksuseomadus, mis sulle enda puhul ei meeldi?

Neid on mitmeid, aga kui see üks konkreetne välja tuua, siis laiskus.

Advertisements

24 thoughts on “Küsimused ja vastused! Millisel kahel äärmuslikul juhul oleksin ma nõus veganiks hakkama?

  1. Aga sul juba on püstol sinna meelekohale suunatud- kliimamuutuste näol. Me kõik peame vähendama liha tarbimist ning kui tarbida siis võimalikult vähese mõjuga keskkonnale (ning sinna alla ei käi ühegi suurtootja toodang). Meil on praegu 11 aastat aega, et kahju, mida me oleme juba teinud keskkonnale, ei muutuks täielikult pöördumatuks.

    • Jajah, selliseid vandenõuteooriaid olen ma terve oma elu jooksul kuulnud, siiani ei toimu midagi sellist. Seega need 11, 20, 30 aastat on mõttetud numbrid, mida lambist kuskilt võetakse. Maailm pidi otsa saama juba millenniumi täitudes, aga kus sa sellega… Ja kui see kunagi ka juhtub, siis las juhtub – mina söön liha niikaua, kui mulle või maailmale on elu antud.

      • Kas just 11 aastat, aga praegu maailmaga toimuvat ei saa kindlasti võrrelda mingi vandenõuteooriaga. See on pigem päris väiklane väide.

        Jah, igal aastal ilmub mingi isehakanud teadlane välja, kes hakkab lahkelt laiali saatma pressiteateid sellest, kuidas varsti tabab meie planeeti mingi suur asteroid ja on kõik. See on hoopis teine asi ja eks fooliumimütsikeste kandjaid on alati jaganud.

        Aga ületarbimine (seda nii toidu kui ka kõige muu osas) on väga reaalne probleem, millega tegelemiseks on vist isegi hilja.

        Mul on laias plaanis ka ükskõik, kes ja mida sööb, aga päris “peale mind tulgu või veeuputus” suhtumist ka rakendada ei saa – vähemalt mulle meeldiks, kui mu lapselapsed saaksid ka maailma näha veel samamoodi nagu meie praegu.

        Millele proovitakse praegu tähelepanu pöörata on hoopis see, et liha tarbimist tuleks vähendada (mitte inimesi sunniviisiliselt veganiteks pöörata). Ja olgem ausad – kaks korda päevas ja seitse korda nädalas liha vitsutamine (ma ei tea mida ja kui palju sina sööd, viitan pigem stereotüübile, mis käib kaasas mu isa eakaaslastega) pole ka kasvõi tervise seisukohast kõige mõistlikum. Nagu iga muu asjaga, kehtib ka siin printsiip, et kõik on teatud piirideni ok.

      • See 11 aastat tuleb hetkel ÜRO raportist ning kliimamuutused ei ole mingi jama, mida lihtsalt kellelegi pähe püütakse määrida. Meil ei ole teist planeeti hetkel, kuhu kolida. Sinu laps, keda sa hetkel ootad, peab hakkama kõigi nende tagajärgedega tegelema. Kas ka siis on hea mõelda, et noh, las siis juhtus. Brittiga nõus, et keegi ei käsi hakata veganiks, aga tarbimise vähendamine on vajalik. Meil kõigil. Ning kui tarbida, siis vastutustundlikult (sinna alla käib, et me ei toeta kõige hullemal viisil keskkonda hävitavat tootmist, vaid tootmist, mis võtab mingilgi määral päriselt osa vastutusest). No ja muidugi tervise seisukohalt ei ole liha sellistes kogustes tõepoolest vaja nagu (ka) minu isa eakaaslased näivad arvavat ning seda ilusti oma poegadele ning tütardele samuti püüavad selgeks teha.

      • Mina nii palju nagunii ei söö liha, pigem üks kord päevas. Mõne jaoks on see ka palju. Eks siis 11 aasta pärast ole näha, mis saama hakkab. Mina nii pikalt tõesti ette ei mõtle.

  2. Lisan ka juurde, et ma ei mõtle selles mõttes nii pikalt ette, et ka kliimamuudatustest on juba viimased 30 aastat räägitud ja kogu aeg öeldakse, et varsti on see katastroof käes jne. Kui see lõpuks tuleb, siis see tuleb. See, kas mina söön kaks portsu liha või üldse mitte, ei muuda väga asja, sest keegi sööb raudselt viis. Et jah – ükskõiksus, aga nii on. Kui kord maailm pekkis on, siis on see seda nagunii, on see siis minu ajal, mu laste või lastelaste ajal või kunagi 500 aasta pärast.

  3. Kas sa tõesti pead katastroofi all silmas midagi sellist nagu maailmalõpu filmides? Et järsku tuleb veeuputus, päike kustub ära ja zombid imbuvad kuskilt kivi alt välja vms..Et see kõik ründab meid ühel hetkel ja väga ootamatult?
    Halloo! See kõik ju on üks pikk protsess, mis ON juba ammu alanud. Ookeanid on täis prügi, vihmametsad hävinevad, liigid surevad välja, liustikud sulavad jne. See ei ole mingi välk selgest taevast, et ühel hetkel pole ja järgmine hetk juba on kaos ja häving.

    • Ma tean seda. Ja ma pole kordagi maininud, et ma niimoodi arvan. Kuid olenemata sellest ei ole see minu jaoks põhjus, miks ma tahaksin ja peaksin liha oma menüüs vähendama, see ei saa kunagi olema. Pole ma kunagi maininud, et ma ülepakendamist pooldan jne, aga lihast ma ei loobu. Hävinegu see maailm siis sellepärast rohkem või vähem, mul kama kaks. Ausalt ka.

      • Ma kahjuks päris tõsiselt arvasin siiani, et selline suhtumine (‘mul kama kaks’) kuulub peamiselt sinna selle põlvkonna teemasse, kes tõesti meie tänase tegevuste tulemusi ei hakka nägema, sest noh, nad surevad lihtsalt enne ära (kuigi mu 86aastane vanaema hoolib oma lastelastelaste pärast ilmselgelt rohkem kui sina) või siis sinna vanemate valgete härrasmeeste hulka, kelle sõnul kliimamuutused on väljamõeldis. Aga kui selline lause tuleb tulevaselt lapsevanemalt, kelle lapsel oleks justkui hetkel lootust elada sellel planeedil veel pikalt, siis…Noh, mis ma muud oskan öelda kui, et ehk siis ‘keegi teine’ annab endast parima ning hoolib piisavalt, et ka sinu lapsel oleks võimalik elada pikk ja ilus elu sellel planeedil. Tegelikult saame me kõik teha väikeseid liigutusi, mis kokkuvõttes muutuvad suurteks, kui neid teeb piisavalt inimesi (vähendada lihatoodete tarbimine näiteks kolmele päevale nädalas ei tee mingit kahju kellelegi ning ei tee ilmselgelt kellestki sunniviisilist veganit, aga kui seda teeb piisavalt palju inimesi, siis saame me hakata rääkima tootmismahtude vähendamisest ning seda on meil hetkel väga vaja)

      • Ma söön liha nii nagu tahan. Mõnikord mitu korda päevas, mõnikord ei söö jälle mõned päevad. Täpselt niimoodi, kuidas mul tuju on. Seda ma ei hakka korrigeerima. Punkt. Täpselt samamoodi nagu teil on õigus oma arvamusele liha vähendada jne, on mul õigus seda mitte teha. See moraalilugemine ei aita, pole kunagi aidanud ega hakka kunagi aitama. Need, kes tahavad lihast loobuda või seda vähendada, teevad seda nagunii. Ja siis on minusugused inimesed, keda see jätab külmaks täna, homme ja ka tulevikus. Mulle on kõike räägitud, ma tean seda, aga pole asja, mis mind paneks liha söömist vähendama. Ma olen näinud Eearthlingsi ja see ei avanud mu silmi, sõin samal õhtul liha täpselt samamoodi edasi (ka seda on mulle miljon korda soovitatud).

  4. Lisaks olen ma kunagi ammu tapamajas käinud ja näinud pealt seatappu. Ilmselt ise ma seda ei teeks, aga samas töö nagu iga teinegi… Samal õhtul sõin sealiha edasi (ehk siis sõin seda sama siga, mille tapmist ma pealt nägin) ja polnud absoluutselt kurb. Sellised asjad ei mõju mulle.

    Küll aga sorteerin ma prügi ega arva, et iga puuvili peab eraldi kilekotis olema. Seega – see et lihasöömine on minu jaoks A ja O, ei tähenda, et ma muid asju ei teeks.

  5. Ma ei ole kliimasoojenemisse niiväga süvenenud, sest nii palju, kui ma kuulnud olen, mina sellele eriti kaasa ei aita. Kõike muidugi ei hakka kirjutama, sest see kommentaar läheb niigi pikaks, aga mõned näited. Autot ei oma ja siin maakohas ei mängi mingit rolli, kas ma sõidan üksinda suures bussis või lähen elukaaslasega koos autoga poodi. Võib-olla oleks odavam bussiga, aga et viis minutit poes olla, ei viitsi ma küll pärast pool päeva bussi oodata ja selleks, et ikka oleks mingi buss, millega koju ka saab, peaksin enne kukke ja koitu ärkama, et bussi peale jōuda, mis viib mind poe juurde umbes tunnike enne poe avamist. Ma ütleks, et mu aeg on natuke rohkem väärt, kui see minimaalne kliimasoojenemisele vastu võitlemine. Oma kannataksod ja jalgrattad pistke sinnasamusesse, meil on aastaringelt sitt suusailm.
    Teiseks ületarbimine. Näiteks riided. Kui siin iga teine mimm müüb oma “vanu” riideid, sest kapp on täis ja uusi asju pole kuhugi panna, siis minul pole müügikõlblikku midagi – kõik oma riided olen ostnud selle eesmärgiga, et neid ise kanda. Ribadeks. Ja siis neid ribasid aiatöid tehes olematuks kanda. Ehk siis – ma ostan uusi riideid, sest on vaja, mitte et ma tahan. Pluss tänapäeva mood on siuke, et ma hoian oma kümme aastat vanu riideid hoolega, et need veel palju aastaid vastu peaks, sest poes on kohutav valik.
    Ja siis see toitumine. Miks on porgandite ületootmine parem kui liha ületootmine? Mōlemad on biolagunevad, saavad mullaks. Sooja kätte jätad, tulevad vaglad ja söövad edasi. Minu maailmas võiks olla üldse olemas ainult pomel ja kartul. Ma söön, sest pean, mitte sest ma tahan. Mul on vaja vitamiine ja toitaineid, aga kuna mulle ei meeldi süüa (ja veel vähem tablette neelata), siis ma söön toitu, kust ma saan vajalikud ained kõige kiiremini ja kõige väiksema kuhjaga taldrikult kätte. Suurt rolli mängib ka see, et mulle ei maitse väga paljud asjad. Ja elu on liiga lühike, et süüa asju, mis ei maitse. Niiet lihakäntsakad võivad mu poolest olemata olla (kui keegi grillipeole kutsub, siis mina hoolin ainult salatist), aga muna ja piimatooted on mu jaoks asendamatud. Ei maitse mulle ei veganjuust ega taimsest piimast tehtud toidud. Seega, loomad võivad mu poolest vanadusse surra, aga piima ja muna tahan ma neilt ikkagi. Lisaks veel see, lehm ja kana pole nagu kass ja koer, et vaid nunnutamiseks koju võtad. Siga, kalkun, jänes, lammas jms ei kõlba ühelgi kujul mu jaoks süüa, niiet nemad võiks vabalt looduses niisama elada ja ise vaadata, et rebased-hundid neid ära ei sööks. Seega see liikide välja suremine – Poleks meil lehmi ja kanu ammu juba, kui inimene neid ei peaks.
    Kokkuvõtteks – minust ei saa iial ei maailmaparandajat ega veganit. Suurema osa ajast olen ma taimetoitlane. Ma ei hooli ei viineritest ega kotletidest, aga vahel on isu. Ja vahel on hakklihakastme isu. Ja vegankotlette ja falafele ja igasugu imeasju olen proovinud ka, aga ei anna need minu jaoks õiget maitset, nagu kuivad herned, saepuru. Ja kui mul on näiteks juustuisu, siis selle isu võtab ära ainult juust ise, mitte juustulaadne toode. Sünnipäevadele minnes erimenüüd ka ei telli – kui on asjad, mis ei maitse, siis lähen pärast pidu koju sööma ja teistele ei dikteeri, kuidas oleks õigem toituda. Vaatan viltu ainult ülekaalulistele, kes burksileti juurest minema ei saa, aga vinguvad, et on paksud.

  6. Tootmise vähendamisest rääkida, siis…kui kaob nōudlus mingile asjale, siis väheneb tootmine. Okei, vähem asju, halleluuja, positiivne. Aga see inimene, kes neid asju toodab, tema sissetulek sõltub sellest, et keegi seda toodet ostaks. Ma ise töötan tootmisfirmas ja tööd on hetkel nii vähe, et ma istun juba pea paar nädalat kodus niisama. Ma ei saa kodus istumise eest palka ja niimoodi mu unistus oma kodust muudkui hääbub.

    Ja teate, miks mul last ei ole?
    Justnimelt sellepärast, et mul ei ole seda majanduslikku kindlust, et ma suudaks tagada talle pika ja õnneliku elu. Pole vaja veel ühte inimest siia virelema. Tal ei ole siin kohta – ei ole talle tööd. Ei oleks ta maksumaksja, vaid maksumaksjate armust elaja. Inimesi oli siia riiki (tegelikult maailma) vaja siis palju, kui oli elu nagu tõe ja õiguse raamatus – et oleks piisavalt palju abikäsi. Tänapäeval on meil masinaid, mis suretasid kõigepealt välja hobuste vajalikkuse ja nüüd inimeste. Seda, et inimene nüüd masinatest loobuks…ei, seda on palju tahetud.

    • Kuna ma ise töötan ettevõttes, mis just sellega tegelebki, et tootmist oleks rohkem ja see oleks efektiivsem, siis loomulikult pooldan ka mina seda, et tootmist mitte ei vähendata, vaid suurendatakse. Inimestele püsivad töökohad on päris hea kasutegur, mille Krr välja tõi.

      Minule maitsevad liha-ja piimatooted. Piima ennast ma jah ei joo, sest see ei maitse mulle, aga see on ka ainus põhjus, miks ma seda ei tarbi. Seega kõik need soovitused, et vaata Earthlingsi ja käi tapamajas, et siis sa küll pärast seda looma süüa ei taha, kelle tapmist sa nii lähedalt pealt nägid, on pullikaka. Ma lakkusin lausa sõrmed puhtaks, sest nii hea seapraad oli, olles ise paar tundi tagasi tema tapmist oma silmaga pealt näinud. Mõnedele ehk mõjub, aga minule kindlasti mitte. Ometi ma nutan kurbi filme vaadates, aga vot see teema jätab mu tõesti külmaks. Siga, lammas, jänes, kalkun jne on mõeldud söömiseks ja kogu lugu. Minu jaoks. See, kas teised neid söövad või ei söö, mind ei huvita. Minu pärast riputagu need endale kas või lakke või nutku silmad peast välja, et keegi neid sööb – mind tõesti ei koti.

  7. No ma ei tea. Kui tühi peab see eluke olema, et liha söömisest selline A ja O enda jaoks teha 🙂 Ma söön kui juhtub ja ei söö kui ei satu- mingit vahet pole mu jaoks. Ja tegelikult ei pea sellised asjad Sulle emotsionaalselt mõjuma. Inimesel on ju mõistus ometi ja kui mõistusega ringi vaadata, siis ju näha on, kuhu see maailm tüürib. Laias laastus on igaühe enda mure tõesti. Enda tervis, haridus, haritus ja maailmavaade- kui ei ole mõistust antud, siis ei pööra seda inimest ka kahjuks kuskile poole. Sellest ma saan aru, et inimene ütleb konkreetselt, et mind ei huvita, elan kuidas tahan. Respekt. Aga kui inimene lihtsalt vaidleb ilmselgetele asjadele vastu ja otsib mingeid lambiseid tõestusi oma jonni õigustamiseks, vot sellest ei saa aru. 5-aastane võib sedasi vastu sõimelda, et vot ei ole see roosa kleit roosa, hoopis roheline on 😀 aga no täiskasvanu :)?! Ikka piiratuses taha jääb Sul see asi, ja harimatuse ja laia maailmapildi puudumise taha. Ei jää see Sul kahjuks mingi tõekspidamise taha.

    • Ma olen vähemalt kolm erinevat postitust aja jooksul kirjutanud, kus ma olen korraks maininud, et teen, mis tahan ja söön liha edasi. Mind ei huvitagi. Alati tuleb keegi oma arust tarka panema ja rääkima asjadest, mis mind külmaks jätavad. Lõpuks viskab ju kopa ette küll, kui ma olen 100 korda öelnud, et elan nii, nagu ise tahan ja söön liha edasi. Tõesti – pärast mind tulgu või veeuputus, mind ei koti. Ja olen seda 100 korda ka öelnud.

      Aga ei – inimesed ei suuda leppida sellega, sest ehk ma veel kunagi mõtlen ümber jne. Ma ei räägi konkreetselt ainult tänasest postitusest, kirjutasin kolm aastat tagasi samasuguse, mu arvamus pole muutunud ega muutu. Ma puudutan seda teemat harva, aga ikka tahab keegi mind elama õpetada. Tore, aga minu puhul juba eos kaotatud asi, sest just nagu sa mainisid – teengi, mis ise tahan.

      Ja suhtungi skeptiliselt sellesse, et 11 aasta pärast on asjalood pekkis. Vbl on, aga suure tõenäosusega ei ole. See maailm on siiani eksisteerinud ja teeb seda edasi. Minu, mu laste ja ka lastelaste ajal ilmselt ka. See, mis pärast seda juhtub, mind tõesti ei huvita.

    • Seda Jaanika ju raiubki, et elab, kuidas tahab. Teile miskipärast ei sobi tema eluviis. 😀 Ega ta ise ei lähe siga maha lööma, niiet kui keegi teine ei lööks siga maha, siis tõenäoliselt Jaanika ei sööks ka seda. Aga kui siga juba on poeletil, siis mis tast enam raisku lasta?

      Ehk peakski alustama sellest, et räägiks tootjatele, et toodaks ainult nii palju, kui on tellimusi. Ja kui nii mõtlema hakata, siis ok kivi edasimüüjate kapsaaias. Kui aga hakatagi rakendama seda, et lõpptarbija annab tellimuse edasimüüjale ja edasimüüja tootjale, siis…see bürokraatia venitaks tarneaja nii pikaks, et sealt tulebki see põhjus, miks toodetakse rohkem, kui vaja – äkki keegi järsku kohe tahab ja siis on olemas.
      Mina pean jätma oma kana munetud muna söömata, sest keegi keegi teine tapab kuskil kanu rohkem, kui neid ära süüa jõutakse? Ja kuidas see biolagunev toit ikkagi kliimat soojendab?

      Kliimasoojenemine minu jaoks ei puuduta kuidagi ei minu ega Jaanika toitumisharjumusi. Taaskasutuses on ka Jaanika üsna eeskujulik – sobivad talle teiste vanad riided ka endale ja lapsele selga panna, ei pea tuttuusi ostma. Aga mina ütlen ausalt ära, et kui keegi mulle hunniku riideid koju veab, et proovi, vaata, kas sobib, siis ma proovin ja vaatan. Mis endale ei sobi, see prügikasti, sest ma ei viitsi neid hoida ja mõelda, et kellele anda. Ja second hand poes ka ei käi – ma ei viitsi seal sobrada. Ma vihkan šoppamist ja seega teen seda kohtades, kus saan kohe oma suuruses oleva terve ja ilusa asja, mitte ei pea vaatama, et taskus poleks auku ja pealtnäha ilusatel teksapükstel äkki põlved välja venind.

  8. Ja minu tõekspidamine ongi see, et mulle maitseb liha ja kogu lugu. See, kas sinu meelest see on tõekspidamine, ei ole ka minu mure enam. Sama hästi võin mina ka öelda, et need veganid on ajupestud inimesed, sest tänapäeval on moes olla hipster, vegan ja EKRE pooldaja. Aga ma ei ütle, sest neil on oma tõekspidamised. Minu tõekspidamine on see, et kui mulle miski maitseb, siis ma seda ka söön. Ja liha on üks neist. Seega meil mõlemal on oma tõekspidamised – need on lihtsalt väga erinevad. Millegipärast tahavad need veganid alati enda omasid peale suruda ja solvuvad, kui nende kohta murusöödikud öeldakse jne. Aga vot nalja – mina olen küll loomatapja jne. Olengi ja tean seda ega solvu selle peale. Vot selline kahepalgelisus ajabki närvi.

  9. Et jah, lihasööjatele võib küll öelda, et nad on pahad, aga kui omnivoor midagi vastu ütleb, siis on kohe häda lahti, et tundetud ja halvad inimesed jne. Aga kumb hakkas enne oma tõekspidamisi peale suruma? 90 protsendi puhul ikka vegan. Pole ma veel kuulnud ega näinud, et keegi vegani juurde seapraega läheks ja ütleks, et no krt, söö, miks sa nii tropp oled, et ei söö. Vastupidiseid näiteid tean lademetes, kus lihasööjatel tahetakse liha söömist keelata ja minnakse lausa närvi. Ja ma ei räägi tänasest postitusest, vaid elust ensesest. Just sellest, mida ma ise kogenud ja näinud olen. Seega pole kõik veganid midagi nii toredad.

  10. Need veganid, kes omnivooridel elada ei lase, võiks näiteks metsa istutama minna. Aitab kõvasti rohkem maailma parandada, kui moraalilugemine. Alustada tuleb iseendast, sh enda tegemistest, mitte teisi muutuma sundida. Keegi ei salli, kui teda õpetatakse, kui ta ise pole abi palunud. Aga nagu öeldakse, monkey see, monkey do! Näidake oma tegudega, mis on õige ja kui see siis teistele õige paistab, küll nad liituvad. 🙂

  11. Mina pooldan tõesti taaskasutust ja käin vahel ka secondhandides 🙂 Vahepeal võib sealt väga häid asju leida! Ja riideid ostan ise suhteliselt vähe, sest mulle ei meeldi shopata, paneb pea valutama. Ka rasedariided olen näiteks saanud oma õelt ja Mallukalt, ise pole veel midagi ostnud. Kui selga sobib, siis miks mul uut selleks vaja on? Samuti viskan ja ka annan riideid ära, oleneb täiesti. Ei müü, sest lihtsam on ära anda, ei viitsi kuskil Osta.ees midagi müüki panna, liiga palju kemplemist. Kergem on tasuta ära anda. See natuke raha mind rikkamaks nagunii ei tee.

    Seega ei saa öelda, et mul absoluutselt kõigest suva oleks. Ma söön liha ja jään alati sööma, sorteerin prügi, pooldan riiete puhul taaskasutust. Need on minu põhimõtted siin maailmas. Minu tõekspidamised. Pigem ajaski see kettasse, et keegi ütles, nagu lihtsalt hea maitse pärast söömine ei oleks tõekspidamine. On küll. Ma ei keela endale midagi, mis mulle maitseb. Liha on üks neist.

  12. Ühes vastuses sa mainisid et Oleksid surmanuhtluse poolt. Ma vaatan praegu seda olukorda. isegi Ameerika hakkab vaikselt sellest aru saama surmanuhtlus pole inimlik, vaid mõned osariigid täidavad, seda, aga mida aeg edasi siis lõpetavad need osariigid surmaga nuhtlemise ära. Ja järele jääbki Jaapan.
    Ma ükskord vaatasin läbi youtuubi ja see on vist veel saadaval pole ära koristatud, kuidas viiakse täide surmanuhtlus. Jah tunnistan seda oli väga räige vaadata ligi 11min kestab.Ma ei hakka detailselt ütlema mis seal toimub, aga ühesõnaga see asi mida seal tehakse võtab aega, ei tehta nii, et nõel kehasse ja kõik. Seal arstid järelvaatajad ümber, kes vaatavad et asi toimuks inimlikult. Siis on seal ka kirikuõpetaja, kes justkui annab hukatava patud edasi jumalale. Ühesõnaga surmanuhtlus on räige. teisel pool klaasi on tapetu omaksed kes saavad jälgida kuidas mõrvar teise ilma viiakse. Jaanika ja siis küsin sinult kas sa ikka sooviksid surmanuhtlust?

    • Absoluutselt sooviksin! Omaksed ilmselt ei peaks seda pealt nägema, see on küll juba liig, aga kui inimene on sarimõrvar või sarivägistaja vms (ja see on korralikult tõestatud enne!), siis oleks surmanuhtlus ainus õige karistus.

  13. Keskkond või loomad ei ole ka minu arvates hea argument, kellelegi selgitamaks, miks võiks vähem liha tarbida. Ma pole ka vegan ega taimetoitlane, aga liha ei söö igapäevaselt (muna, piimatooteid küll, jah) ja peamine ajend oli tervislikkus. Suurendades liha arvelt oma viljade osakaalu päevamenüüs, saad palju rohkem vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, vähem nt küllastunud rasvhappeid, HDL. Seedimine on parem ja kiirem. Olek on lihtsam. Need on mõned mõjud, mida olen ise täheldanud. Kuigi ega ma enne ei tundnud otseselt mingit puudust enda tervises, ikkagi läks veel paremaks. Muidugi ise tead, mis teed ja kas kunagi proovid. Usun, et kui olla sellele avatud ja eelarvamuseta, siis võib mõnegi elu muuta 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s