Saka mõisa külastus/ Köha läks ära, aga asemele tuli nohu…

Teate – köhast hakkan ma alles nüüd vaikselt lahti saama. Osaliselt aitas sellele kaasa just Saka mõisa ja sealse basseini ning aroomisauna külastus. Küll aga tuli sellega kohe teine mure – nimelt nüüd on mul maailma kõige suurem nohu! Nina on megapunane ja raske on olla, aga palavikku õnneks pole. Eks ma tegin endale ise karuteene, sest ma tavaliselt ei käi iial kuskil suurtes ujumisbasseinides, sest ma ei oska ujuda, aga seal mõisas oligi konkreetselt selline lebobassein, kus ujuda ei saagi, saad lihtsalt chillida ja lõõgastuda (ja meie saime täiesti privaatselt seda teha!). Kohe kõigest kronoloogilises järjekorras!

Teisipäeva hommikul jätsimegi Rakverega hüvasti, käisime veel linnuse juures korraks (mis oli muidugi seest suletud, sest mingi grupp oli parasjagu seal). Ilm oli suht tuuline ja külm!

Head aega, Rakvere! 🙂

 

 

Sõitsimegi Saka mõisa juurde, kus meid tervitas kohe mõisakass! See kass oli megasuur, nime me ei saanudki teada, aga ta oli tihti kas mõisa trepil või hommikul vaatas, kuidas inimesed sööma lähevad. Meie tuba ei olnud mõisa peamajas (seal on kaks hoonet), vaid selles pisemas majas, kus ka basseini ja sauna kasutamise võimalus oli. Sellega on see teema, et kuna see bassein on väike, siis nad ei taha sinna ülerahvastatust  – seega saab kasutada seda 1,5 tundi ja aja peab enne ette ütlema. Me alguses küsisime, et kas kell 18.00 on võimalik, aga administraator soovitas meil pigem kell 20.30 minna, sest siis olla seal vähem rahvast! Kuna meie jaoks ei olnud erilist vahet, millal minna ja ma tõesti naudin seda, kui ei pea rahvamassiga koos olema, siis võtsime selle kellaaja! Siis me muidugi ei aimanud veel, et saame täiesti privaatsed kaks sauna ja basseini meile kahele 1,5 tunniks! Kui see pole paradiis, siis mis ometi on? 🙂

Seadsime end meie toas sisse ja tudusime kaks tundi!

Tuba oli suht lihtne, aga kõik oli väga normaalne. Ainus, mis ehk häiris, oli see, et vannitoas see vesi tuli vahel natuke väiksema joaga, eriti just siis, kui keegi kõrvaltoas samal ajal vannituba kasutas. Ahjaa, ma unustasin eelmises postituses mainida, et Rakvere hotellis Wesenbergh, kus me öö enne Saka mõisa veetsime, oli lisaks nõmedale peatoele ka halb asi see, et telekas näitas suht kesiselt –  uduselt. ETV -d nägi hästi, aga Kanal 2 ja TV3 olid säbrulised. Et see on ka siiski miinus, sest kui inimene lähebki näiteks ainult lõõgastuma, siis mõne jaoks võib see ka telekat tähendada – ei tohiks kunagi arvata, et reisijad nagunii on kuskil väljas ainult. Aga see oli hoopis Rakvere hotelli Wesenberghi kohta – Saka mõisas seda muret ei olnud, kõik toimis laitmatult!

 

See pilt on tehtud meie maja esimesel korrusel, sealt suundusime just peamajja õhtusöögile! Kell oli kuskil 18.00.

Saka mõisa restoranis! 🙂

🙂

Pärast paaritunnist uinakut läksime me Saka mõisa restorani, mis asus peamajas! Sealne õhtusöök oli väga hea ja rahvast oli vähe – sest paljud olid ilmselt sel kellaajal just basseini ja sauna võlusid nautimas.

Kui sealt tagasi tulime, chillisime niisama ja siis läksime basseini!

Panin selle emotikoni, sest tegin selle pildi välguga 😀 Siis me veel ei aimanud, et saame täiesti privaatsed saunad ja basseini. Vedas lihtsalt! 🙂

Kuna ma basseini ei võtnud mobla kaasa, siis saan näidata netis võetud pildiga, milline lebobassein ainult meile kahele oli! Lisaks saime käia kahes saunas – üks neist oli aroomisaun (eukalüpti lõhna lasti sinna sauna sisse), kus mina rohkem aega veetsin, sest seal ei olnud nii palav. Ja kõik ainult meie päralt! 🙂

 

Pilt on võetud internetist, aga see kõik oli ainult meie päralt! Nagu näete – siis ujuda seal tõesti ei saa, sest vesi on madal, aga ongi nagu lebobassein (mullibassein?). Väga chill oli – ja olime seal kell 20.30 ainult kahekesi! Kuni 22.00ni saimegi olla, siis pannakse basseinid ja saunad kinni. Ja käisime siis veel saunades ka, mina rohkem aroomisaunas, sest seal ei olnud nii palav. Kuna ma nagunii ujuda ei oska, siis mulle suured ujumisbasseinid ei meeldigi, seal on vesi liiga jahe ja mul pole seal midagi suurt teha, sest vesi on nagunii liiga kõrge. Siin oli hea chillida – vesi oli 30 kraadi, oli suht okei, aga mulle oleks paremini sobinud isegi nõks kõrgem temperatuur, sest mulle meeldib, kui on hästi soe sellistes basseinides!

 

Eile sõime siis hommikut Saka mõisas ja siis ma taipasin, et köha on mul suht ära kadunud, aga nina oli kinni – sain nohu. Nüüd ravin hoopis seda. Eks ma vbl poleks pidanud minema, aga samas – kuna köha oli suht ära läinud juba, siis ma mõtlesin, et vast ei juhtu midagi hullu. Täna käisime korraks Hendriku vanavanemate juures veel istumas ja nüüd olen kodus ning chillin niisama.

Saka mõisa ma kindlasti soovitan, mulle meeldis! Ja pole vist vaja mainida, et tegemist pole kinni makstud postitusega, ikka kõik sai ise tasutud. Ma olen blogimaailmas nii väike kala, et mulle pole keegi iial mingit sellist pakkumist teinudki (mingeid väiksemaid pakkumisi on tehtud, aga enamus neist ei huvita mind – eriti kui ma pean lugejatele midagi välja loosima. ma hoolin oma lugejatest küll, aga ma ei jaga neile jänni, sest ma ei viitsi ja mind ei koti see absoluutselt) 😀 Kui keegi pakuks mingit majutust vms (et ma seda hiljem blogis kajastaksin), siis ma ilmselt võtaksin küll selle pakkumise vastu, aga oleksin ikkagi sama aus, nagu ma tavaliselt olen.

Kuidas teie pühad möödusid? Minul muidu üldiselt vaikselt, aga ma tegelikult olen viimasel ajal suht ringi jooksnud kogu aeg, vbl sellepärast sain nüüd kohe nohu köhale ka otsa. Nüüd kavatsen veits aja maha võtta ja kosuda, sest 2.jaanuariks oleks küll tore  täiesti terveks saada, sest siis algab töö uuesti. Hendrik on muidu väga imeline ravitseja, poputab ja puha – et ole või tihedamini tõbine 😀 Samas ta poputab mind niisama ka, seega erilist vahet ei ole, haigena lihtsalt veel enam 🙂

Mingi suvaline pilt ka lõpetuseks.

Ahjaa, täna käisime ja registreerisime mu Põlva linna elanikuks! Ma polnud siiani end siia sisse registreerinud, aga nüüd olen 🙂

 

 

Advertisements