Kodune laupäev

Olen kodus, Hendrik läks oma noorema vennaga sauna. Ma jätsin sauna sel nädalal köha tõttu vahele. Päeval me siiski käisime mõlemad Tartus Lõunakeskuses, kus ma endale neli paari teksaseid ostsin (polnudki ammu neid ostnud, ühed on katki läinud ja teised suht vanad), ühe paksu kampsuni ja kaks paari kõrvarõngaid. Sõime samuti seal. Isale ostsin ka jõulukingituse ära – seega paar tükki veel ja ongi asi korras (me ei tee palju jõulukinke). Need vaatan homme ilmselt Põlvast. Ahjaa – rohtu ostsin apteegist ka köha vastu.

Meil veel jõulukuuske pole, aga ilmselt homme või esmaspäeval saame. Hendrik käis eelmisel aastal ise neid Põlvas müümas, mida ta on aastaid jõulude ajal teinud, ka sel korral pakuti seda talle, aga ta ütles ära. Meil on mitmeid plaane nagunii, ta ise ei viitsi ka sel aastal. Sest oma põhitööga peab need ajad klapitama ja kuigi see kuuskede müümine käib edasi juba siis, kui meil mõlemal on puhkus, siis pole erilist mõtet. Kui meil oleks lapsed, siis oleks kindlasti kuusk juba toas olemas, aga kui kahekesi oleme, siis pole erilist vahet, millal ja kas üldse see saab toodud, sest sellist suuremat jõuluistumist meie juures nagunii ei toimu.

Tegelikult ma täiega ootan puhkust, sest ma tunnen, et ma vajan patareide laadimist. Õnneks nädala pärast juba algab ka! 🙂

Muidu läheb elu vaikselt, eile vaatasime “Reis ümber Eesti” eelviimase osa ära. Maakondade mõttes oli vist üldse viimane, sest kõik on läbi käidud, aga ehk on siis järgmisel nädalal mingi kokkuvõttev saade. Hiiumaa oli viimaseks jäetud, kus ma ise mitte iialgi käinud pole. Kunagi kindlasti! Täna on ka “Trumpi müüri radadel” viimane osa, millest on mul küll väga kahju, sest see on üks parimaid Eesti reisisaateid, mida ma näinud olen!

Kui köha ja puhkuse ootamine välja jätta, läheb eluke väga hästi. Minu elu teeb harmoonilisemaks muidugi see, et Hendrik on lihtsalt imeline kallim! Imeline mees, imeline partner, imeline sõber, imeline kaaslane  – poleks uskunudki, et selline elu on üldse võimalik. Kus sa ärkad igal hommikul üles ja oled õnnelik, et saatus on su ellu just sellise mehe saatnud (Tinder, ole sa tänatud!). Ja just see, et tema ka mulle seda tihti mainib, et ta on nii õnnelik, et ta armastab mind nii väga! Mitte et ma seda nagunii ei teaks, aga mulle meeldib seda alati kuulda. Ja mulle meeldib Hendrikule sedasama muidugi ise ka öelda. Ka tema on mulle öelnud, et kuigi ta teab seda ise ka, mida ma tema vastu tunnen, siis talle väga meeldib see, et ma seda alati sõnadega samuti mainin. Sest ta ise on täpselt samasugune inimene – talle meeldib oma tundeid välja näidata! Minu armas Hendrik! ❤

Vot sellised lood siis hetkel.

Advertisements