Krdi köha!

Plätt noh, pärast seda Kammivabriku jahedat pidu jäi mu sõbranna palavikku ja mina sain endale köha. Ja köha puhul suurt vahet ei ole, kas ravid või ei ravi, läheb ikka ära siis, kui ise tahab. Tavaliselt kuskil kaks nädalat vähemalt kestab see pull, kus ingver, küüslauk ja sidrun on mu parimad sõbrad. Ma veel ei ole apteegiravimite poole pöördunud, sest nii hull veel pole, aga siiski peab vist. Kopp on ees juba. Näiteks täna oleksin tahtnud minna istumisele Hendriku sõprade seltskonnaga, aga ei saanud, sest hääl on ära ja köha ka. Tööl olen küll siiani käinud, sest päeval pole kõige hullem, aga õhtuti just. Hendrik läks üksinda täna sinna üritusele, ma vaatan kodus telekat ja mõtlen, et eriti sital ajal mul see köha… Vast pühadeks saab ikka korda, nii palju üritusi plaanis ja ma vihkan seda, kui pean mitte endast olenevatel põhjustel kodus passima. Kuigi ma armastan rahu kõvasti rohkem kui aastaid tagasi, siis oma südames olen ma siiski küllaltki sotsiaalne inimene. Ehk siis mulle meeldivad istumised ja inimestega suhtlemine. Õnneks pole ma see nädal tööl pidanud helistama, sest selle aasta kohtumised on planeeritud juba (sest kui hetkel see köha polegi veel kõige hullem, siis hääl on ikka parmossi oma – mul on alati köhaga hääl ka ära). Alles uuel aastal uuesti, hetkel on muud ülesanded tööl.

Palavik on mul suhteliselt harva, aga köha eelmise aasta novembris juba oli. Kolm nädalat läks enne, kui sellest lahti sain. Isegi mõte sellest, et ma pean pühad ja vbl ka osa puhkusest niimoodi veetma, ajab mind närvi. Lausa ihukarvad ajab püsti selline asi!

Kuidas teil nädalavahetus edeneb? Loodetavasti paremini kui mul! Hakkan vist mingit filmi vaatama, ma juba vaatasin ühe õuduka ära – nii täna kui eile ka.

Advertisements