Minestamistest

Liivi just kirjutas minestamistest  – ja neid on mul endalgi elus omajagu ette tulnud. Alguses mõtlesin, et olen lausa kuus korda elus minestanud, aga tegelikult olen vist ikkagi ainult viis. Vähemalt kuues kord ei meenu enam 😀

Esimest korda läks mul pilt taskusse 11-aastaselt, kui tädi eelmises ahiküttega korteris täpselt kuuma ahju juures pikalt istusin. Mäletan seda, et mul oli täiega halb olla ja siis järsku ärkasin üles ning vahepealne osa oli mälust kadunud. Olin oma õde ja vanemaid täpselt sellise näoga vaadanud, nagu ma ei teaks, kes nad on.

Teine kord minestasin 14-aastaselt Lõunakeskuses väga palava suveilma tõttu. Mu õde proovis parasjagu riideid, mida ta plaanis osta ja mina ning õe sõbranna ootasime teda. Järsku tundsin, et väga halb on olla ja pea käib ringi. Minestasin niimoodi ära, et lendasin otsaesisega vastu põrandat. Kui üles ärkasin, siis muidugi oli lisaks mu õele ja sõbrannale ka Lõunakeskuse töötaja meie juures. Istusin mingi aeg toolil ja siis oli parem olla.

Kolmas kord minestasin ma 17-aastaselt, kui ma Tallinnas Esimese juures (mu esimene peika) suvel elasin. Raseerisin ennast kaenla alt ja lõikasin sisse. Ma nimelt ei talu verd, eriti siis, kui olen sisse lõiganud. Ja tundsin, kuidas kõik hakkab ähmaseks minema ja niimoodi ma peaga vastu ust minestasingi (või siis lendasin). Esimene ja ta ema tormasid muidugi kohe kohale vaatama, mis juhtunud oli.

Neljas kord minestasin ma 20-aastaselt Mehhikos vabatahtlikuna töötades. Nimelt töötasin ma hommikuti köögis, kui lapsed koolis olid. Kuid mõnikord jäi mõni laps koju ja tuli doña Inesile (meie kokk, kellele hellitavalt doña alati ette öeldi, doña on nagu señora ehk proua, aga on levinud pigem maapiirkondades). Ja ka tol päeval tuli üks laps meile appi ja tegi tacosid. Ta tuli mulle ka siis ühte pakkuma, ma olin just köögis toimetades endale sõrme lõiganud ja mässisin selle sõrme WC-paberisse, kui läksin tacot võtma. Ja sel hetkel tundsin, kuidas kohe kaob pilt eest ära. Mõtlesin veel oma peas, et ma pean sinna toolile jõudma… ja järgmine hetk, mida ma mäletan, on juba see, kuidas meie armas kokatädi doña Ines sellele samale lapsele mainis, et ta abi kutsuks. Nimelt meie kokatädi oli väga suur naine ega jaksanud ise eriti kiiresti kõndida (Mehhiko on üks maailma kõige suurema ülekaaluliste protsendiga riik). Igal juhul – pärast seda kadus mu teadvus uuesti ja järgmisel hetkel olid mu ümber kõik juhendajad ja kontoritöötajad ning mind toodi teadvusele nuuskpiiritusega. See on ka ainus kord, kui mul seda vaja on läinud, olen alati ise teadvusele tulnud. Tolle päeva sain ma igal juhul vabaks ja kõik lapsed/teised vabatahtlikud käisid vaatamas, et kuidas ma ennast tunnen. Et see oli tõesti selline seebika moodi minestamine ja ka teadvusele tulemine – täpselt nagu Mehhikole kohane oleks 😀

Ja viies kord viskas mul pildi taskusse 22-aastaselt, kui ma end raseerides jällegi sisse lõikasin. Elasin siis veel isakodus, olin üksinda kodus ja vannitoas oli tool, kuhu istuda. Sinna ma isegi jõudsin, aga vajusin sealt ikkagi kokku ja kukkusin peaga vastu põrandat. Ärkasin suure sinikaga otsa ees üles, see on ka ainus kord, kui mul on minestamisest mingi nähtav jälg jäänud. Ja rohkem ma vist minestanudki polegi – ehk siis viimase kuue aasta jooksul pole seda õnneks ette tulnud. Ma enda meelest olin kindel, et neid kordi on olnud kokku kuus, aga ikkagi vist viis. Või ma lihtsalt olengi ühe korra juba ära unustanud 😀

Kui mul 2013 need metsikud peavalud olid, siis ma veits põdesin, et ehk on need minestamised niimoodi mõjunud, aga õnneks polnud. Ja õnneks kadusid need peavalud ka ära.

Enne minestamist on alati sama lugu – ma suudan peas mõelda, et ära minesta, Jaanika, jõua kuhugi istuma – ja siis on üks must auk, millest ma enam midagi ei mäleta. Järgmine hetk, mida ma mäletan, on juba teadvusele tagasitulek.

Mu õel juhtus üks kord lausa niimoodi, et ta minestas palaval päeval apteegis ära ja üks noormees püüdis ta kinni 😀 Ta seisis järjekorras ja selja taga seisis mingi tüüp 😀 Kas teie olete minestanud? Kui olete, siis mitu korda?

 

Advertisements