Niisama väike postitus

Olen bussis ja sõidan Põlvasse. Ma tavaliselt käin alati rongiga, aga kuna oli vaja paar asja Tartus ajada, siis rongile ma enam ei jõudnud. Täna pidi mul tantsimine olema, aga õpsil oli mingi muu asi ees – seega see jäi ära. Ma kusjuures tavaliselt alati ajangi mingeid asju Tartus teisipäeviti, sest siis on mul tantsimine. Ja siis pärast seda on bussini aega. Nüüd tegin eriti kiire poetuuri, sest kell 17.40 läks buss ja järgmine läheb alles kell 19.40. Kui mul oleks tantsimine olnud, siis oleks see kell 18.30 lõppenud ja mul oleks veel aega olnud, et siis shoppama minna.

Kui ma varem võisin suvalisel päeval Tartus niisama chillida, sest koju sai igal ajal, siis nüüd ma naljalt ilma põhjuseta Tartus õhtuti aega ei veeda, kui ma seda just mingi muu tegevusega ühildada ei saa. Täna poleks ka Tartusse kauemaks jäänud, aga oli vaja. Kui oleks tantsimine lihtsalt ära jäänud ja muid tegevusi poleks olnud, siis ma oleks ka kohe rongile läinud. Lihtsalt muidu venib see Põlvasse jõudmise aeg veel pikemaks.

Juba järgmisel esmaspäeval saab meil Hendrikuga tutvumisest aasta! Kuna Hendrikul on siis hommikune vahetus, siis ta tuleb pärast tööd Tartusse, käime söömas (vbl ka samas kohas, kus esimest korda kohtudes – Crepis) ja natuke nagu taaslavastame selle kohtumise 😀 No tegelikult mitte, aga see aasta on nii kiiresti läinud! Ja see on mind palju õpetanud – just selles mõttes, et sellised suhted on võimalikud, kus teine inimene oma olemasoluga lihtsalt teebki su õnnelikuks. Oma iseloomu, karisma, ellusuhtumise ja hoolivusega. Ja kui mul on näiteks halb või nõme päev olnud, siis piisab vaid Hendriku nägemisest – ja mul on kohe parem olla 🙂 Ta on öelnud, et tal on minuga sama tunne. Ja juba saabki aasta!❤

 

Advertisements

4 thoughts on “Niisama väike postitus

  1. Mul on su üle väga meel 🙂
    Igatsen ka nii-nii väga sellist suhet ja meest.
    Kahjuks mu kaaslane on nagu ükskõikne jäämägi ja mingit hellust ega hoolivust ma ei saasaa. Tekib tunne nagu oleksin väärtusetu.
    Esimene aasta oli tunne samasugune nagu sul oma Hendrikuga.
    Tahaks suhet, kus saaks sellist asja tunda kas või 10+aastat järjest.
    Praegu tundub nii et mehed muutuvad pärast armumisfaasi lõppu pohhuistideks, kes kohtlevad naist nähtamatu iseenesestmõistetavusena.

    • Hmm, kahju kuulda 😦 Kaua te olete koos olnud juba? Eks see ole tõsiasi, et aja jooksul võivad inimesed mugavaks muutuda ja vbl ei märka enam detaile, aga selline tunne on küll ohumärk, kui see väga pikalt kestab. Kas oled üritanud oma kaaslasega sellest rääkida? Tihti võivad ka muud mured sellisele ükskõiksusele kaasa aidata. Aga kui sul on see tunne juba kuid või isegi aastaid peal olnud, siis tuleks küll midagi muuta. Ja kas sa ise oled mehele vajalikku tähelepanu osutanud? Mõnikord võib ka asi selles olla, et mees ei tunne sinu poolt mingit tahet – ega ta siis ise ka hea meelega midagi vastu ei paku.

      Kui kõik sellised teemad on arutatud ja ikka selline tunne on pikalt peal, siis ehk on see suhe lihtsalt ammendunud? Kindlasti ei soovita ma kohe lahku minna ja koosolduid aastaid nurka visata, aga selline pikem mandumine ja rahulolematus viib lõpuks ikka lahkuminekuni. Küsimus on lihtsalt selles, et kas kannatada seda tunnet enne aastaid ja siis lahku minna või teha seda varem. Mida hiljem seda tehakse, seda rohkem saadakse haiget.

      Küll aga peaks enne partneriga asjad läbi rääkima ja leidma midagi, mis teid mõlemaid kunagi õnnelikuks tegi. Kui armastus on veel olemas, siis on võimalik asju parandada. Kui see on aga kummalgi või lausa mõlemal otsa saanud, siis ei aita enam ei ussi-ega püssirohi. Sellisel juhul tuleks oma teed minna ja mitte enam tahtlikult edasi kannatada. See pole kindlasti kerge otsus pärast pikki aastaid, aga veel hullem oleks sellist suhet jätkata.

  2. Meil täitus mehega 6 aastat, sel suvel. Kuni lapse sünnini (see aasta) oli meil nagu teilgi nö õnnelik faas, tülitsesime ülimalt vähe. Praegu lapse kõrvalt ei jää üldse meil nö omavahelist ega ka üldse vaba aega, kuna kogu aeg on miskit vaja teha. Varem tegime kogu aeg väikseid väljasõite jne, aga praegu beebiga veidi raske see. Loodan, et leiame üksteisele veidi aega, enne kui suhte nö romantiline pool täiesti välja sureb 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s