Kas mina olen feik blogija? Milles see kõik üldse väljendub?

Ei ole olemas vist solvangut, mida ma blogi kirjutades enda kohta saanud poleks. Kole, harimatu, mõttetu, idioot, lollakas saatejuht, kes iial mingit normaalset tööd ei leia, lõdva püksikummiga, inetu, tropp, liiga heal arvamusel endast, aga pole ei nägu ega tegu jne. Kui ma veel saadet tegin, siis oli mul Delfis lausa oma “fänn”, kes alati mind kritiseeris – ja kuigi ma minevikus oma blogi kommentaariumis olin enda kohta kõiki eelnevaid ja palju muid negatiivseid asju kõvasti lugeda saanud, siis see oli tõesti köömes sellega, mida too mutt seal paugutas. Tema kommentaaridega võrreldes olid mu negatiivsed kommentaarid blogis nagu magus lillelõhn.

Kuid siiski on üks asi, milles mind vist tõesti mitte kunagi süüdistatud pole – ja see on feik olemises. Et ma mingil moel oma blogis kuidagi oma elu ilustaksin, aga tegelikult elan hoopis teistsugust elu, hoopis hullemat. Ehk ongi asi selles, et ma olen väga avameelselt siin kõigest rääkinud – ehk siis olen kogu pasa oma blogisse kirja pannud. Ja see on ilmselt ka üks neist põhjustest, miks ma paljudele ei meeldi. Ja kui ma sellest kõigest kirjutanud olen, siis ilmselt seda vist väga ilustada enam ei annaks 😀

Kuid ma usun, et minagi olen feik olnud. Kas see just õige sõna selle jaoks on, aga ma olen asjadest pigem kirjutamata jätnud. Näiteks kas või siis, kui meil Härraga mitu kuud enne lahkuminekut olid asjad halvad, siis ma ei maininud seda blogis. Ju ma lootsin, et need lähevad paremaks vms. Kui vana Jaanika ehk pigem anonüümne Printsess oleks kohe tulnud blogisse kirjutama, et nüüd on asjad halvad, siis uus Jaanika selline enam polnud. Või kui ma töötu kolm kuud olin ja lugesin tihti, et raudselt ma kunagi tööd ei saagi, sest ma olen nii halva mainega saadet juhtinud, et see jätab igaveseks jälje, sest keegi ei võta mind sellepärast tööle. Või ma ei leia oma blogi pärast tööd jne – kuigi ma kommentaariumis alati ütlesin, et ma ei usu, et selline asi on võimalik, siis sisimas tekkis endalgi küsimus, aga mis siis saab, kui neil on õigus? Kui ma jäängi igaveseks Night Chati Jaanikaks ega keegi ei võtagi mind sellepärast tööle? Või et oma blogi pärast ei leia ma kunagi elukaaslast, sest keegi ei taha sellist naist nagu mina, kes nii palju minevikus intiimseid detaile tervele ilmarahvale on lugemiseks jätnud?

Ja kuna ma nendest salajastest hirmudest omal ajal ei kirjutanud (siis kui need mind vahel ehk kummitasid), siis kas see tähendab, et ma olin feik? Vot ei oskagi öelda, see vist oleneb sellest, mis vaatenurgast seda asja vaadata. Ühes asjas on mind siiski korduvalt süüdistatud või pigem mainitud nende inimeste poolt, kes kõigepealt on mu blogi lugenud ja siis mind reaalses elus tundma on õppinud – Jaanika, miks sa blogis ilge mõrd oled, aga tegelikus elus nii normaalne inimene oled? Sest blogis ma jätvat tihti räige bitchi mulje, aga tegelikult olen hoopis armsam inimene – seda on mulle palju mainitud. Jällegi ei oska ma seda ise hinnata, sest ma ei arva enda kohta, et blogis ilge mõrd oleksin – ma usun, et ma suudan siin ka armas olla 😀 Lihtsalt blogis ma ehk tõesti elan ennast rohkem välja, kui ma ehk reaalses elus seda teen/teeksin. Mulle lihtsalt meeldib oma emotsioone kirjutades välja näidata ja kuigi ma teen seda reaalses elus ka, siis võib-olla mitte nii palju.

Ja ega ma ise ka patust prii pole – ma olen minevikus tihti neid nii-öelda roosamannavahulisi blogijaid kritiseerinud ja neid feigiks pidanud. Ega ma siis ei mõelnud sellele, et ehk neil ei olegi midagi halba elus toimumas? Kuna mind saatsid skandaalid ja draamad alati, siis ma arvasin, et selline see elu ju ongi kõigil, selline see elu peabki olema. Või siis teine variant – kõik ei kirjuta halbadest asjadest oma blogis, sest nad tahavad ainult häid mälestusi kirja panna, nad ei taha halbadele keskenduda. Kas see siis teeb neid feigiks? Nii palju vastamata küsimusi, millele tegelikult ei teagi vastust.

Mis teie sellest teemast üldse arvate? Milline inimene on feik? Kas blogimaailmas tõesti saabki täiesti 100-protsendiliselt aus olla? Kas üldse peabki? Kas see on lugejate petmine, kui blogijad päris kõigest ei kirjuta?

Advertisements

13 thoughts on “Kas mina olen feik blogija? Milles see kõik üldse väljendub?

  1. Ma kuulsin kusagilt ühte sellist ütlust. et “Ausus on lollidele” Päris kõike ei pea ka välja rääkima, midagi võiks ka enda teada jätta. Jah see blogi ei ole mingi Kroonika ajakiri kus saab lugeda klatši ja muud soppa.
    Jah see on inimese enda valik, kas soovib end täielikult avada või mitte. Aga kas selle koha pealt peab ka näiteks ekspartneriga arvestama. Äkki eksmees ei soovi lugeda enda kohta kusagilt blogist.
    Kuidas on sinuga. kas sinu kallim loeb su blogi? Kindlasti teab, et tegeled sellega, aga kas ta ka su postitusi loeb. Või on teil mingi kokkulepe sõlmitud, et temast ei tohi blogis kirjutada?

    • Hendrik loeb kõiki mu postitusi ja kommentaare ka. Ja sa vist pole mu blogi korralikult lugenud, sest ma kogu aeg kirjutan Hendrikust. Seega ta teab, et ma kirjutan temast, tal pole selle vastu midagi, ta lausa vahel küsib, et kas ma täna ka blogisin, kui ta pole ise veel jõudnud vaadata. Et vist veits mööda loed, kui ei märka, et ma Hendrikust väga tihti kirjutan. Või ehk sa pole ära tabanud, et tema ongi kallim, sest ma juunis hakkasin teda nimepidi kutsuma.

      Et meie kokkulepe on lihtne – ma võin temast nii palju kirjutada, kui ise tahan 🙂 Ja pilte võin ka lisada.

  2. Tänapäeval on raske olla aus või avameelne, sest kui sa pole poliitiliselt korrektne siis võid kindel olla, et mõni lumehelbeke solvub ning mõni huvigrupp sind ära lintšib.
    Oled karnivoor- Vinguvad veganid
    Võtad meeste õiguste teemal sõna- vinguvad feminatsid ja vastupidi
    Võtad sõna pagulaste teemal kas siis rassist, nats või tolerast.
    Neid näiteid on küll ja küll, aga point jääb samaks. Sind sealjuures feigiks nimetada on küll arusaamatu. Minu arust sa lajatad kohe nii nagu torust tuleb ning sul on ka piisavalt tugev selgroog, et kriitikaga toime tulla :-)!

    • Jah, feigiks mind tõesti pole veel peetud 😀 Ning ei saagi kõigi meele järgi olla, sest muidu jääks enda elu elamata!

      Millal sa Islandilt Eestisse üldse? Pole vist pea kaks aastat näinud!

      • Seda kindlasti, ma olen paljuski sinu moodi, mind ei koti ka enam teiste arvamus minu kohta. Küll, aga kuulan argumenteeritud pointe, mitte neid, mis on hetkeemotsiooni ajal välja tulistatud.
        Kas tõesti juba 2a peaaegu? Dzees, kuhu see aeg kaob? Me hakkame vanaks jääma vist…
        Ma tulen ikka jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse, küll siis mingi päev haaran sul sabast kinni 🙂

      • Minu meelest 2017 jaanuar nägime jaa viimati. Ja kui jõuludeks tuled, siis ongi kaks aastat. Aga anna märku muidugi ja oled meile Põlvasse ka külla oodatud 🙂

  3. Sa ikka saad aru, et väljaspool inimeste peades on samasugune maailm nagu sinu peas ja nende loogika võib olla sootuks teistsugune see kuidas sa ennast eksponeerid ei ole võibolla vähemvõimekaile arusaadav ja pähemahtuv. See panebki nad röökima. Juba see on nimi ” Printsess ” on selline vastuoluline, nagu oleks kanale endale paabulinnu sule perse pannud, pigem oleks selline “Igalevapäeva Jaanika”.

  4. Röökimine ei puutu ju asjasse. Kui sa pole see kelleks sa end tituleerid, onju lihtne see feik . 🙂

  5. Seda pole vist lugejatelt mõtet küsida, vaevalt nad Sind päris elus tunnevad. Mina ka ei tunne, aga tundub, et Sa püüad hästi aus olla.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s