Uus pärl blogimaailmas/ Reede õhtu Räpinas

Hendrik on terve tänase päeva poissmeesteõhtul, sest ta sõber abiellub kahe nädala pärast. Jee, saame mõlemad pulma üle pika aja! Neil on mitmed tegevused täna Tartus planeeritud – nagu poissmeesteõhtul ikka.

Eile õhtul käisime Räpinas, sõime seal ühes pubis, jalutasime Räpina rannas pimedas – väga ilus õhtu oli, täiskuu paistis. Igal juhul olid sinna mingid küünlad ka süüdatud – ei tea, kas seal toimus eelnevalt mingi üritus? (need polnud kellegi mälestamiseks mõeldud). Vaevalt, et need niisama sinna pandud olid. Vot ei teagi.

Täna tahtsin tegelikult tutvustada ka uut pärli blogimaailmas. Nimelt Paksukese blogi ( paksukeseblogi.wordpress.com). Avastasin selle blogi hiljuti, siis lugesin paari postitust, aga nüüd juhtusin sellele uuesti – ja no väga vingelt kirjutab see naine ikka! Tal just oli ka see postitus, et kuna keegi avastas ta isiku, siis ta tahtis lõpetada, aga õnneks ta ei tee seda vist siiski. Sellest oleks kahju, sest ta kirjutab hästi ja humoorikalt. Lisaks oma paksuelu kirjeldamisele leiab sealt ka muid häid postitusi. Ja mind üldse ei huvita, kes ta reaalselt on – mulle ta blogi meeldib. Kui ma ka peaksin teadma saama millalgi tema isiku (ma küll väga ei usu, et see nii juhtuma peaks), siie minu jaoks ei muutuks midagi, sest blogi on ikka tore. Eks see ole mõneti mõistetav, miks mõned oma anonüümsust hoida tahavad, aga samas – minu meelest pole ta blogis midagi nii skandaalset, mis peaks teisi temassse selle tõttu halvasti suhtuma panema.

Aga no ehk on asi minu jaoks ka selles, et ma ise olen suht chill selliste asjadega. Olles ise selle perioodi läbi elanud, kus ma anonüümne olin, aga hiljem välja tuli, kes ma olen, siis selles polnud midagi hullu. Alguses ehk jah oli see tunne, et nüüd on vist kellad, aga tegelikult polnud üldse. Minu jaoks on aastate jooksul saanud blogist väga vajalik asi ja kui mõned inimesed seda ei mõista, siis neil polegi mu ellu asja. Kusjuures augusti lõpus saabki mul nüüd juba seitse aastat blogimisest! Kui ma sellega alustasin, siis ma muidugi ei osanud aimata, et ma seda nii pikalt teen. Ka hetkel ei ole üldse seda tunnet, et tahaks ära lõpetada. Muidugi on teemad aastate jooksul kardinaalselt muutunud, sest ainult teatud asjade kirjutamisest ma lihtsalt kasvasin aja jooksul välja. Ja nüüd kirjutangi üldiselt oma elust jne.

Seega lõpetuseks oleks päris huvitav lugeda teie viimase aja huvitavaid blogileide – ehk saan endalegi mõne uue blogi, mida jälgima hakata. Ning veel oleks eriti armas, kui viitsiksite kribada, kaua te mu blogi olete lugenud, kas olete püsilugeja või pigem juhtute siia vahel, kui vana te olete, millega tegelete, miks te mu blogi loete jne. Ma polegi vist seda kunagi küsinud, aga täitsa huvitav oleks teada 🙂

Jah, olen minevikus ka seda kuulnud, et mu blogi loetakse sellepärast, et siis tekib kellelgi hea tunne, sest nad ise elavad palju paremat elu kui mina – et lugedes tekib lihtsalt selline parastamistunne. Tervitused Merrile, oli vist Merr see, kes kunagi kogu aeg mu blogis kommenteeris, et tema jaoks mitmed blogid on sitablogid (kaasa arvatud minu oma), aga ta tuleb ikka ja jälle neid lugema, et tunda end paremini ja veenduda, et tema elu on parem. Samamoodi luges ta ka Õhtulehte ja Kroonikat ning see oli tema jaoks häbiväärne tegevus, mida ta teistele iialgi tunnistada ei julgenud (nagu ka selliste blogide lugemist), aga ta sai oma pingeid niimoodi maandada ja veenduda, et ta ise on täiega normaalne inimene.

Nii et jah – põhjuseid võib ka selliseid kahjuks olla. Aga ootaks teiste lugejate arvamust 🙂

Ilusat nädalavahetust kõigile! 🙂

Advertisements