Laupäev Tõrvas ja Antslas/ Üle pika aja saunas/ Kui blogija võtab mingeid kommentaare rünnakuna, aga need ei ole tegelikult niimoodi mõeldud…

Eile oli ilus laupäev ja hommikul me mõtlesime, et mida selle päevakesega peale hakata. Mina pakkusin välja, et võiks Tõrvasse ja Antslasse sõita, kus ma viimati lapsena käisin. Mul on nimelt mõlemas linnas isapoolsed sugulased, aga me ei suhtle enam eriti, sest vanatädi ja tema mees surid ära – noorema põlvkonnaga enam kahjuks läbi ei käi. Ma kusjuures ei mäletagi, kes meil Antslas täpsemalt elas, aga Tõrvas elas vist vanatädi. Vist oli niipidi. Ja millegipärast olin ma alati arvanud, et Antsla on suurem kui Tõrva, aga tegelikult pole, sest Tõrvas elab 2800 inimest ja Antslas 1300. Olin terve elu vales elanud 😀

Kõigepealt suundusime Tõrvasse. Meil on alati Hendrikuga see asi, et kui me kuhugi sõidame ja mingist tootmisettevõttest möödume, siis ma alati mainin, et näed, sinna olen müügijuhi saatnud, aga nad ei hakanud meie kliendiks, see ettevõte on meie klient, selle saame varsti kliendiks, neil on ainult käsitöölahendused – seega meie lahendus neile ei sobiks jne 😀 Päris huvitav on niimoodi reaalselt nendest tootmisettevõtetest mööda sõita, mis on mulle nime poolest vägagi tuttavad, sest olen sinna helistanud ja meie müügijuht on seal ka kohal käinud. Ja kusjuures vahepeal niimoodi ringi sõites jääb mulle silma ka mingi tootmisettevõte, millest ma veel pole kuulnud – ehk siis saan tööl olles järele uurida selle kohta ja ehk ka müügimehe sinna saata 🙂

Kuid Tõrva oli väga ilus! Neil on vist suhteliselt uus keskväljak/peaväljak loodud, ma täpselt muidugi ei tea ka, millal see on tehtud, aga tundub uus. Kahjuks ei mäletanud ma lapsepõlvest suurt midagi sellest linnast, ilmselt ka selle tõttu, et ma pigem olingi mingis majas sugulaste juures, aga linna ennast kui sellist ei näinudki. Jalutasime Tõrvas ringi ja see oli väga kaunis linn! Ja väga viisakad lapsed on ka seal – nimelt kõndisime mingil suvalisel väiksel tänaval, kui kohalikud lapsed meile tere ütlesid. See oli nii armas 🙂 Ilmselt said nad ka aru, et päris kohalikud me pole, sest see tänav ei asunud enam kesklinnaski, olime oma jalutamisega kaugemale jõudnud. Tõrva meenutas mulle kohati natuke Elvat, selline armas ja nunnu linnake, kuhu igal ajal võiks tagasi minna.

Tõrvasse kohale jõudes kukkusime kohe pildistama 😀 Jah, ma tean, et ma olen luik, aga ma olengi Eestis selline – isegi sellise suvega nagu praegu.

Vol 2

Vol 3

Ilus väljak Tõrvas!

Ma kusjuures ei aimanudki, et Tõrva nii armsalt idülliline on! Olin seda linna kuidagi teistmoodi ette kujutanud, lapsepõlvest ka suurt ei mäletanud. Ilmselt nägi siis Tõrva teistsugune välja (ega ma siis seda nagunii eriti ei näinud).

Rahvast liikus Tõrvas kõvasti rohkem kui Antslas. Pildil küll näha pole, aga seal vanalinnas oli söögikohtades päris palju inimesi. Meie käisime söömas Antslas, Tõrvas mitte. Kuid kujutan ette, et sellisel Tõrva väljakul on väga tore raamatut lugeda või niisama aega maha võtta 🙂

🙂

Pisikesed ja armsad sillakesed keset Tõrvat!

Kleit, kleit, ära rohkem üles tõuse 😀

🙂

Selle maja välimus meeldis mulle Tõrvas nii palju, et tahtsin sellest kohe eraldi pilti teha 🙂

 

Pärast Tõrvas käiku suundusime Antslasse. Antslas oli täiega rahulik, inimesed olid ilmselt kodudes ega eriti ringi ei liikunud. Seal käisime ka Veski Pubis söömas, kus esimesel korrusel on söögikoht ja teisel korrusel on külalistemaja. Seal ikka rahvast oli, aga muidu tundus linn küll ülivaikne. Antsla meeldis mulle ka, aga Tõrva puges südamesse siiski rohkem. Et kui ma peaksin valima, kumb linn mulle isiklikult rohkem meeldis, siis oleks selleks Tõrva.

Antsla raudteejaam. Reisirongid sõitsid seal kuni aastani 2001, nüüd kasutatakse raudteed ainult kaubaveoks.

Antsla rongijaam tundub alguses üpris kõle, aga sellistes natuke mahajäetud kohtades on alati oma võlu, millest ehk kohe aru ei saa. Kui seal natuke aega viibida, siis see võlu jõuab pärale.

 

Pärast Antslas käiku suundusime Põlvasse tagasi. Käisime veel Hatiku järves ujumas. No mina ei plaaninud üldse vette minna, mul polnud isegi ujumisriideid kaasas, aga kuna see on alati üliprivaatne koht, kus me seal käime, siis mitte kedagi teist ei olnud. Seega solberdasin vees oma roosade mummuliste trusparite ja valge rinnahoidjaga 😀 Mul mitte kunagi pesu ei sobitu omavahel – ehk siis rinnahoidja on alati erinev kui aluspüksid. Üliharva juhtub seda, kui need omavahel klapivad. Ma polnudki varem niimoodi pesus vees käinud, aga kõige jaoks on esimene kord. Iseenesest oleks võinud ka täitsa alasti minna, sest nagunii mitte kedagi teist ei olnud. Pärast seda veel pikutasime tekil kuskil pool tundi, jäime lausa tuttu 🙂

Eilne õhtu lõppes sellega, et käisime üle pika aja Hendrikuga saunas. Me polnud oma kuu aega küll käinud. Pärast tulime Hendriku maakodust tagasi Põlvasse, vaatasime koos telekat. Sealt tuli “Viimne reliikvia”, mida me mõlemad oleme nii palju näinud, aga mida võiks lõpmatuseni veel vaadata. Mu eesti lemmikfilm läbi aegade on “Vallatud kurvid”, mis ajab mind alati naerma, kui ma seda uuesti vaatan. Aga tulles tagasi “Viimse reliikvia” juurde, siis minu jaoks on Agnes küllaltki ilus naine, Hendrik aga nii ei arva 😀 Ta ütles, et tema maitse sellise välimusega naine kohe üldse pole 😀 Ma millegipärast olin arvanud, et Agnese välimusega naine meeldib kõikidele meestele, aga vot siis – ei meeldigi 😀 Seega siinkohal väike üleskutse oma lugejatele – küsige oma meestelt, kas teie meelest on “Viimse reliikvia” Agnes ilus naine või mitte. Ma tahaksin teada, mis teised mehed sellest arvavad 😀 Ja muidugi võite naistena ise ka sama asja kohta arvamust avaldada (kuna mu blogi loevad 95 protsendi ulatuses naised, siis sellepärast ongi pöördumine just selline).

Seega eile oli päris tegus laupäev, täna on pigem kodune pühapäev, sest ilm on nagunii selline vihmane, mis on üle pika aja isegi hea! Hendrik vaatab rallit ja mina blogin.

Nüüd rääkides aga sellest, kuidas blogijad võivad teatuid kommentaare rünnakuna võtta, kuigi need pole üldse sellena mõeldud. Ma nimelt kirjutasin eelmises postituses, et hakkan Põlvasse kolides Hendrikule midagi maksma, sest see on tema korter (laenuga). Ja siis mul tuli postituse alla kommentaar, kus keegi lihtsalt küsis, et kas ta sai õigesti aru, et ma hakkan Hendrikule üüri maksma. Mina oma peas mõtlesin, et see küsija vihjab sellele, et appikene, miks peaks naine midagi mehele üldse maksma, et las mees plekib kõik kinni. Nii ma siis sellele küsijale vastasingi, et loomulikult hakkan ma mingi osa üürist maksma, et see on ju loogiline, kui ma siin ka elan, et miks see nii hämmastav peaks olema. Et ma olen alati hästi iseseisev naine olnud ja plaanin seda ka edaspidi olla, pealegi ma pole selline naine, kellele meeldib, kui mees kõik kinni maksab. Kuid siis see sama inimene kommenteeris uuesti, et ta just mõtleski seda küsimust positiivse nurga alt, sest tema leiab ka, et alati peaks enam-vähem võrdselt suhtes rahaliselt panustama. Alati muidugi ei saa ka, aga see on loogiline, et neid hetki tuleb samuti ette. Ja mina ise mõtlen ka niimoodi! Vastasin ka sellele kommentaarile, et see oli minu viga, et ma seda küsimust võtsin halva alatooniga, nagu mulle oleks tahetud vihjata, et ainult loll naine maksab midagi mehele jne. Tegelikult ei mõeldud seda üldse niimoodi. See ongi vist blogijate viga, et kuna nad on harjunud kriitikat igal teemal saama, siis nad kipuvad igast küsimusest vahel halba välja lugema. Ma ise olen vist täpselt samasugune.

Kusjuures ma tõesti arvan, et rahaliselt panustamine suhtes on oluline siis, kui mõlemad tööl käivad. Kui naine jääb lapsega koju näiteks kolmeks aastaks, aga emapalk jookseb ju ainult 1,5 aastat, siis ilmselgelt ei saa rahaliselt võrdselt panustada (kui just enne pole raha kogutud), aga see on ju ka loogiline. Ja sellisel juhul panustabki naine (või tänapäeval ka mees võib ju lapsega koju jääda) sellesse, et lapsega aega veeta – ja see on nagunii kokkuvõttes olulisem (ehk siis see panustamine suhtesse ei pea võrduma ainult rahalise poolega). Ja ka siis ei saa päris võrdselt rahaliselt suhtesse panustada, kui üks teenib 2000, teine 500 eurot, aga mingi osa ikka saab. Ma pole kunagi aru saanud sellistest naistest, kelle jaoks mehe raha on mõlemale laristamiseks (või siis pigem naisele endale rohkem), aga naise enda raha kulub ainult ilusalongides istumiseks ja poodides shoppamiseks. See on juba teine teema, kui on lapsed, mees käib tööl, aga naine mitte – siis panustabki naine laste kasvatamisse. Aga kui sellist olukorda pole, vaid ongi ainult see, et naine tahab, et mees kõik kinni maksaks… Mina näiteks läheksin hulluks, kui ma peaksin mehe käest enda isiklikeks asjadeks kogu aeg  raha küsima. Eriti siis, kui lapsi pole ja mõlemad käivad tööl. Vot sellist olukorda ma ette ei kujutaks väga. Või kui mõlemad käivad tööl, aga kuna mees on mees, siis las maksab kõik asjad kinni. Idiootsus kuubis!

Vot sellised lood siis hetkel. Ilusat pühapäeva kõigile! Ja nautige seda, sest homme on ka veel vaba päev – jee 🙂

Advertisements