Kuumus hakkab vist tasapisi järele andma, lõpuks ometi! / Kui end kultuurseks inimeseks pidav isend on tegelikult puhta lollakas…/ Intsikurmu Festivali teine päev (2018)

Kõigepealt oleks vaja mainida, et ma olen ikka tõsiselt õnnelik, et see leitsak hakkab natuke järele andma. Läksin täna töölt koju ja lausa naeratasin sellepärast, et meie tavapärane suvi natukenegi tagasi hakkab tulema! See kõvasti jahedam suvi, mis mulle meeldib (jah, päris kuus soojakraadi vast pole ka see, mida ma suvelt ootaksin, nagu meil aastal 2014 öösel oli, aga üldiselt mulle meie suvi vägagi meeldib). Kuigi lugesin, et see kuumus pidi veel augustis ka pikalt kestma. Oeh, ma ütlen. Mina just tahan jahedamaid ilmasid, sest siis ma olen kohe sisemiselt õnnelikum. Eks näis, mis saama hakkab.

Teiseks – sellel kommenteerijal oli õigus, kes ütles, et Tartu bussikaarti saab Põlvas ka kasutada! Kusjuures varem ma isegi vist aimasin seda, aga kuna Põlvas on nüüd ka linnaliin tasuta (mida ongi vist ainult üks liin ja käib tunnis korra), siis minu jaoks tundus ebaloogiline, et sama kaart kehtiks, kui Tartus linnasisene ühistransport ei ole tasuta. Aga siiski niimoodi on, et Põlvas saab ka Tartu kaarti kasutada 🙂

Eelmise postituse alla tuli mulle kaks “kultsuurse” inimese  kommentaari, millele ma ka vastasin. Ega ma suurt lisada tahagi, kopin need kommentaarid siia koos minu vastustega.

Keegi Häbi kommenteeris:

See, et sa said pileti kingituseks, muusikaga üldse kursis pole ja nüüd sinna lihtsalt kohale lähed, ei tee sind kultuurseks.

Küll nüüd prooviks ikka väevõimuga esimesse Eestisse kuuluda, kui sa seda silmnähtavalt pole.

Mina vastasin:

Mina võin ju mitte esimesse Eestisse kuuluda, aga sina ei saa ilmselgelt sarkasmist aru. Mina ei arva, et kultuursed inimesed käivad ühtedel üritustel ja matsid teistel. Ma leian, et iga inimene käib seal, kus ise tahab ja matsid on need, kes teiste valikuid niimoodi maha teevad. Seega edu matside hulgas, kuhu sa ilmselgelt paremini sobid kui mina 😉

Häbi vastas uuesti:

Keegi pole ju kellegi valikuid maha teinud, aga tõesti lihtsalt piinlik on lugeda kuidas muudkui püüad endast jube “kultuurset” muljet jätta.

Aga jah, ega teisiti ei saa ju, et kui enda kirjutisega enam ei nõustu siis oli kohe tegemist “sarkasmiga”.

Ja mina vastasin:

Sest see oligi! Ma kasutan tihti oma kirjutistes sarkasmi ja kui sa sellest aru ei saa, siis see pole minu mure. Panen teine kord selle selgitusse siis. Juba mu esimesest lõigust oleks pidanud aru saama, et mina nii ei arva, nagu keegi mulle kunagi kommentaari jättis. Loe rohkem mu blogi – siis ehk mõistad mu kirjutisi rohkem.

Ja kui esimesse Eestisse kuuluvad nii kibestunud inimesed nagu sina, siis ma ei tahagi sinna kuuluda. Ole siis õnnelik oma kibestumises ja selles, et nii “kultuurne” oled 🙂

Lühidalt kokkuvõtteks – tuleb siin maailmas ikka igasugustega oma kommentaariumis kokku puutuda, kui blogi pead. Isegi “kultuursete” lollakatega nagu näha. Mina ei arvagi, et ma eriti kultuurne oleksin, nii naiivne ma nüüd ka pole. Ega üritagi seda näidata, ma lihtsalt käin rohkem erinevatel üritustel kui varem ja mõne jaoks väljendub see ilmselt selles, et ma nüüd tahaksin kuuluda kuhugi mujale, mis ei vasta tõele. Kuid kultuurne pole kindlasti ka see inimene, kes peab ennast täiega kultuurseks, sest talle meeldib Kadri Voorandi muusika rohkem kui mulle. Kultuurne inimene võib käia igal üritusel, kus ta tahab, lisaks suudab ta teiste valikuid rohkem mõista ega trambi neid mutta. See et kellelegi meeldib Kadri Voorandi või Meisterjaani muusika rohkem kui Reketi või Alphaville oma, ei tee teda kultuursemaks. Oeh – “mats” peab siis nüüd “kultuurset” kommenteerijat õpetama hakama. Kuhu see kõlbab ometi? 😀 Ütleks lausa, et õpeta nagu oma last, aga see ei sobi, sest mul endal ju lapsi pole.

Aga rääkides nüüd Intsikurmu Festivali teisest päevast, siis see oli väga äge 🙂 Nimelt võtsime Hendrikuga sel korral lausa teki kaasa – seega saime vabalt murul lebotada, kui tahtsime. Näiteks Reketi ajal panimegi teki maha, aga kuna kõik seisid, siis pidime ise ka püsti tõusma, sest kuigi Reket on mingi 2, 10 meetrit pikk, siis üle rahvamassi teda ikka ei näinud 😀 Nägin oma ühte naistuttavat ja tolle kallimat, kellega me festivali alguses koos chillisime. Tean seda naist tegelikult oma eksi Härra kaudu, aga tema ka ei suhtle Härraga enam ammu (oli kunagi Härra parima sõbra pruut, aga nemad läksid lahku juba enne seda, kui mina Härraga tuttavaks sain. lihtsalt seltskond oli siis veel sama, selle kaudu teangi seda naist). Aga Reketi esinemine oli äge nagu alati! Ma küll kõiki laule ei tea temalt, aga need, mida ma kuulanud olen, on küll alati ülihead olnud.

Hiljem istusime pealava juures tekkidel ning chillisime niisama. Mu tuttav pidi varakult ära minema koos oma kallimaga, sest lapsel oli hoidja võetud, aga tema pidi varsti minema hakkama – seega nad siis suundusid koju tagasi. Jäime Hendrikuga kahekesi, aga nägime festivalil palju tema tuttavaid. Tegelikult korraldati seda vist lausa kuuendat korda, mitte neljandat. Lisaks nägime Hendriku eksi ja tolle uut peikat (ei rääkinud nendega midagi). Sellega seoses oli ka üks omapärane lugu – rääkisime parasjagu Hendriku sõbra ja tema pruudiga juttu, kui see eks meist mööda hakkas minema. Ta tahtis Hendriku sõbra pruuti ilmselt tervitada, sest nad teavad teineteist (Põlvas teavad kõik üksteist :D), aga siis nägi mind ja kõndis kohe edasi 😀 Hakkas nagu seda naist teretama ja siis poole sõna pealt marssis edasi. Võib-olla arvas, et ma ei tea, kes ta on ning peab mulle end tutvustama hakkama 😀 Hendrik seda olukorda pealt ei näinud, ta rääkis siis sõbraga juttu parasjagu. Ma hakkasin kuidagi nii naerma selle olukorra peale, mida ilmselt see eks ka nägi ja ehk ta arvas, et ma naeran tema üle, mis sugugi nii ei olnud.

Õhtul läksime Hendrikuga Kadri Voorandi isegi kuulama, kuigi me kumbki tema muusikast eriti vaimustuses pole. Kuid mu une jaoks oli see küll vapustav muusika! Me nimelt panime teki murule maha nagu paljud teisedki, pikutasime ning vaatamata kogu sellele melule ja rahvamassile, mis meie ümber oli, suutsin ma tuttu jääda! Kuid minu puhul pole see üldse midagi uut – mul tuleb uni alati väga kergelt. Mul pole kunagi seda probleemi olnud, et ma ainult enda kodus saaksin tududa, ma võin kõikjal seda teha. Kuna mu tutvusringkonnas on neid inimesi, kes nii kergelt sõba silmale ei saa, olen ma aru saanud, et mul on sellega äärmiselt vedanud. Piisab vaid pea padjale panemisest või siis ka niisama pikali viskamisest, kui juba uni tuleb.

Pühapäeval käisime Hendriku vanemate juures festivalist muljeid jagamas, pärast seda tema autot pesemas ja siis tulime Tartusse. Hendrik jäi ka siia, sest ta ei pidanud täna nii vara ärkama. Vaatasime mingit komöödiat eile ja chillisime niisama. Hendrik taipas ka, et mul oli õigus, kui ma ütlesin, et mu Tartu kodus ei anna üldse elada sellise palavusega. Õnneks täna on juba parem 🙂 Ning ei – ma pole konditsioneeri ostnud (need on vist nagunii juba suht otsa lõppenud kõikjalt), sest ma kolin nagunii varsti siit ära, Põlvas pole asi üldse nii hull! Ja septembriks on kuumus nagunii otsas 😀

Homme on Hendriku sünnipäev, mida me tähistame suuremalt nädalavahetusel. Ma ei saa veel öelda, mis ma kingin talle, sest ma tean, et ta loeb mu blogi 😀 Aga ülitore nädalavahetus oli jälle 🙂 Nüüd tõmbas kuumus ka veits tagasi, jee!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s