Lasva vana veetorni külastus – nüüd on seal vaatetorn, kuhu viib üles treppklaver, kust alla tulles saab kuulda erinevaid helisid – a la vanaaja metsanaiste hõikeid, erinevate lindude hääli jne/ Kindlasti soovitan Lasva endist veetorni külastada, sest seal on hea giid ning äge muusikat tegev klavertrepp :)

Puhkus hakkabki vaikselt läbi saama. Kohati on tunne, et suht kiiresti on läinud, aga samas… mõnes mõttes on päris paljudes Eesti kohtades ka käidud – seega tundub, et aega on küllalt olnud. Eile käisime Hendrikuga päeval Erastvere järve ääres ja õhtul viisime ta venna ning sõbra Palojärve äärde, aga ise enam vette ei läinud, sest päeval olime käinud juba.

See ongi eile Palojärve ääres tehtud, ootasime Hendriku 12-aastast venda ja tema sõpra, sest nad olid parasjagu vees.

 

Täna oli meil ka idee olemas, kuhu minna. Nimelt Hendriku ema soovitas meil hiljuti külastada Lasva endist veetorni, kuhu nüüdseks on loodud ainulaadne muusikat tegev klavertrepp! Võtsime Hendriku 12-aastase venna ka kampa ning sinna me suundusimegi!

Lasva asub Võrumaal (15 kilomeetrit Võrust). Ja kui me sinna kohale jõudsime, siis me veel üldse ei aimanud, et see teenindaja/giid, kes seal pileteid müüs, meile nii palju selle veetorni ajaloost ja praegusest muusikatrepist räägib. See kõik oli väga huvitav.

Nimelt kunagi oli see veetorn, mis nüüd pikalt tühjalt seisis. Aga see sama naine, kes meie giid oli, rääkis meile, et tal oligi plaan sellest endisest veetornist midagi erilist teha. Ning kuigi alguses oli keeruline seda ideed teostada, sest projekti ei tahetud rahastada jne, siis 2009.aastal see vaatetorn just sellisel kujul avati, nagu see praegu on. Kui trepist üles minna, siis teeb klaver sellist tavahelinat ja me arvasime, et sama teeb see ka siis, kui me alla tuleme, aga vot kus lops – siis tulevad igasugused vanaaegsed metsanaiste hõiked (ehk siis mingi näitleja on sarnased helid sisse lindistanud, mida naised võisid iidamal ajal teha, kui veel sõnu oma soovide väljendamiseks kasutada ei osatud) või siis lindude erinevad hääled jne. Tegelikult on maagia väga lihtne – kuna see on elektriline klavertrepp, siis see sama giid paneb arvutist vastava heli, kui sina sellel trepil astud. Kuna päris klaverihelidega seda torni ei saanud ehitada, sest need võimsad helid oleksid seda torni kahjustanud oma kõrge vibratsiooni tõttu, siis võetigi ette uus plaan – ning ehitatigi elektriline klavertrepp.

Päris kõik mul selle naise jutust muidugi meeles pole, aga ta rääkis, et kogu see protsess võttis ikka täiega aega ja vahepeal tundus, et nad ikkagi ei saagi luba selle jaoks, aga lõpp hea, kõik hea – 2009.aastal see siiski õnnestus. Alguses EAS lükkas tagasi selle rahastamise, aga lõpuks siiski läks mitmenda katsega õnneks, sest mindi Estonia Klaverivabrikusse, kus nad olid nõus selle idee ja teostuse ellu viima. Kuid nagu ma juba mainisin, pidid nad siiski elektrilise variandi kasuks otsustama, sest päris helide vibratsioon oleks nii kõrge olnud, et oleks sellele tornile kahjustavalt mõjunud.

Ja kui torn juba lahti oli, siis neil oli idee panna igale trepiastmele ka mingist eesti tuntud filmist häälena kostuv tsitaat vms, aga nad oleksid pidanud nii palju erinevaid lubasid selle jaoks taotlema (ning lisaks erinevaid autoritasusid maksma) – mõned nagunii keeldusid jne, siis see variant jäi kahjuks ära. Need lindude hääled on võetud Fred Jüssi plaadilt ning viimane oli lahkesti nõus ilma autoritasuta neid seal jagama. Vot selline looke siis juurde 🙂 Kuna see giid rääkis nii palju juttu selle endise veetorni kohta, siis hetkel panin kirja oma mälu järgi – seega võib juhtuda, et mõni detail ei jäänud päris õigesti meelde 🙂

Selline see muusikat tegev klavertrepp siis välja näebki, mis viib vaatetorni 🙂

Kui üles minna, teeb klaver tavalist heli, aga kui alla tulla, siis pannakse käima mingi heliplaat, mis klahvi peale astudes teeb igasuguseid erinevaid helisid – meil olid kõige rohkem vanade metsanaiste ja lindude hääled.

Torn ei ole iseenesest eriti kõrge 🙂 Ehk siis see pilt ongi juba tornis tehtud.

Üles minnes saad vahepeal tutvuda Lasva piirkonna ajalooga 🙂

Vol 2

Vaade Lasva vanast veetornist.

 

 

Kui see külastus tehtud, läksime Lasva järve äärde. Mina ikka solberdasin ja Hendrik ning ta vend ujusid. Ma ei julge isegi täiega madalas vees pead lihtsalt kas või korraks vee alla panna ning siis välja võtta – seega ma niisama solberdangi koos mingite pisikeste lastega 😀 Me oleme eelmise ja selle nädala jooksul nii paljudes erinevates veekogudes käinud – eelmisel nädalal Peipsi järve ääres (Rannapungerja ja Kauksi), Hatiku, Lämmijärve (või siis Räpina järv või osa Peipsi järvest, kui nüüd poliitiliselt korrektne olla – heal lapsel on mitu nime). Sel nädalal Kiidjärve, Erastvere, Palojärve (meie Hendrikuga siis vees ei käinud, see oligi eile, kui ta venna ning ta sõbra ujuma viisime) ja täna siis Lasva järv. Kiidjärve ja Lasva järv olidki vist mu lemmikuid, kui Peipsi välja jätta.

Pärast seda käisime Võrus söömas – sellises kohas nagu Mõisa Ait. Ma polnudki seal varem käinud, aga väga chill atmosfääriga koht ja seda kanapastat võin ka kiita, mida ma sõin!

Vot selline see tänane päev siis oligi!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s