Millistes Eesti linnades mina käinud olen?

Lugesin Ebapärlikarbi postitust sellest, millistes Eesti linnades tema on käinud. Ja mõtlesin, et teen enda kohta sama postituse, et kus mina siis käinud olen. Ebapärlikarp küll tegi erinevad kategooriad jne, et kus ta rohkem käinud on ja kus vähem, aga mina seda ei tee. Võtan selle Vikipedia Eesti linnade nimekirja ette ja kirjutan kõigi 47 kohta mingi kommentaari.

Tallinn –  Mina käisin Tallinnas esimest korda alles 14-aastaselt. Olen Tallinnas ka üle kolme aasta elanud (Lasnamäel ja Kristiines) ja enam tagasi ei tahaks. Tallinnas on mõnus vahel käia, aga elada ei tahaks. Minu jaoks on see liiga pingeline. Ma tean jah, et maailma mõistes on Tallinn üliväike, aga Eesti mõistes on ta suur ja närviline. Kuigi Kristiines elada oli suhteliselt rahulik, linnaosana oli see Kristiine, aga elasin Tondi Selveri lähedal. Kusjuures mu kodupood oli see toidupood, kus nüüd blogija Miiu oma kaupluse avas (sest toidupood pandi kinni). Elasingi Järve tänaval kõige rohkem ja kui Tondi Selverisse ei viitsinud minna, siis läksin sinna väiksesse toidupoodi, mida enam pole. Ka Lasnamäe lõpus olen kaks korda elanud, midagi hullu polnud. Aga mulle Tallinn ise ei meeldi juba. Külastada vahel võib ja vanalinn on väga ilus, aga elada seal ei tahaks enam.

Tartu – Minu armas kodulinn! Muud polegi vaja lisada. Armastan Tartut jäägitult ja jään alati armastama 🙂

Narva – Olen kaks korda käinud. Kui pärast esimest korda ma suures vaimustuses ei olnud, siis nüüd 1,5 nädalat tagasi uuesti sinna juhtudes olin vägagi lummatud! Elada ilmselt ei tahaks ega ka saaks, sest seal on vene keel väga vajalik, aga niisama aega veeta on seal küll ilus. Just see Narva linnus on võimas!

Pärnu – Ka mina olin üks neist inimestest, kes käis Pärnus esimest korda alles 21-aastaselt. Suvel 2011 ma praktiliselt elasingi seal (ja siis ma olingi 21-aastane, aprillis  2011 käisin esimest korda). Ütleme niimoodi, et Pärnul on oma võlu, aga minu jaoks ei ole see meri. Ja ma võin küll Pärnus käia, aga ma pigem eelistan teisi aastaegasid, suvel ma sinna ei viitsi minna. Mulle ei meeldi rannad, kus inimene on inimeses kinni, ma tahan privaatsemaid kohti. Õnneks pole ka Hendrik eriti Pärnu fänn – ta on samuti maininud, et suvel ta ei viitsi sinna mere äärde minna. Käia võib, aga elada ma seal ei tahaks.

Kohtla-Järve – Olen ainult kaks korda läbi sõitnud, seega konkreetselt käinud ei ole.

Viljandi – Viljandi on ilus! Ma olen sinna küll elu jooksul vast umbes kuus korda sattunud, aga mulle meeldivad Viljandi tänavad ja Viljandi kohvikud. Ja seal on väga head kaltsukad! Kuigi jah – viimasel ajal on Viljandi natuke halvas valguses kuulsust kogunud, nagu me kõik meedias kuulnud ja lugenud oleme, aga ma usun, et see on lihtsalt kokkusattumus, et need sündmused kõik nii järjest on juhtunud. Linna see koledamaks ei muuda.

Maardu – Hmm, ma olen seal ainult Hot Lipsis käinud – seega vist ei lähe arvesse? 😀

Rakvere – Olen vist kaks korda käinud? No ma tean, et linna olen ma suhteliselt põgusalt näinud, aga niimoodi väga palju tutvunud sellega kahjuks pole. Tarvast olen mitu korda näinud, aga Rakvere linnuses pole kahjuks käinud.

Sillamäe – Kaks korda käinud ja sama asi nagu Narvaga – alguses ei meeldinud väga, aga nüüd oli juba hoopis ilusam mulje 🙂

Võru – Võrus olen viimasel ajal üpris tihti käinud. Võru mulle meeldib! Meenutab natuke Viljandit ja Haapsalut oma olemuselt, mis mulle mõlemad sümpatiseerivad!

Kuressaare – Olen ainult kaks korda Saaremaal käinud ja sedagi talvel, mitte suvel. Kuid Kuressaare meeldis. Peakski tegelikult millalgi suvel Saaremaale ka minema.

Valga – Väiksena sai seal palju käidud, sest mu vanaema elas seal. Ei ole just üks mu lemmiklinnadest Eestis ja elada seal ei tahaks, aga käia harva võib. Nüüd talvel käies meeldis natuke rohkem, kui minevikus see linn mulle huvi pakkus. Võib-olla on asi ka selles, et selle linnaga ei seostu mul just parimad lapsepõlvemälestused, sest ma olen varemgi maininud, et mu vanaema ei olnud eriti hea inimene. Kuid vaamata sellele ei meeldi mulle Valga eriti. Ehk siis Valga oleks üks viimastest linnadest Eestis, kus ma isiklikult elaksin. Jällegi – ei solva Valga inimesi siinkohal, mulle endale ei meeldi see linn. See on ainult mu isiklik maitse.

Jõhvi – Olen korralikult linnas sees käinud vist ainult ühe korra, eelmisel talvel.

Haapsalu – Minu lemmiklinn Eestis peale Tartu! Haapsalu tänavad, kohvikud, üldine atmosfäär – see on minu jaoks nii üliarmas! Kokku olen seal käinud viis korda, esimest korda juhtusin sinna 2007, siis oli üheksa aastat pausi – ehk siis 2016 käisin uuesti. 2017 suvel käisin seal kaks korda ja 2017 detsembris käisin ka ühe korra. Linn, kuhu läheksin alati tagasi ja kus ma vabalt elada võiksin.

Keila – Olen kaks korda läbi sõitnud ja ühe korra külas käinud, aga niisama uudistanud pole.

Paide – Kokku olen kaks korda käinud, viimati paar kuud tagasi.

Türi – Olen ainult läbi sõitnud, käinud kahjuks pole.

Tapa – Ei ole käinud.

Põlva – Hehe, minu tulevane kodulinn 🙂 Enne Hendrikuga tutvumist olin ma siin ehk heal juhul kolm korda käinud. Ma arvasin, et see palju väiksem, aga ühest otsast teise ikka annab kõndida. Ja mulle meeldib Põlva! Nüüdseks oskan siin üsna hästi ringi liikuda ja Põlvas on midagi ilusat, mis mulle meeldib (haha – ei pea siinkohal Hendrikut silmas :D). Põlva järv keset linna on väga kaunis ja Põlva armsad tänavad on mu südame võitnud 🙂

Kiviõli – Olen ainult seal korra viibinud, kui seal seikluspargis käisime, aga linna endaga ma tutvust pole teinud.

Elva – Jaa, palju kordi käinud. Verevi järves sai lapsena tihti solberdamas käidud. Väike armas linnake, kuhu läheksin alati uuesti!

Saue – Pole käinud.

Jõgeva – Olen käinud ja absoluutselt ei meeldi. Minu meelest üks Eesti koledamaid linnasid. Jõgevamaa keskus võiks pigem Põltsamaa olla, mitte Jõgeva. Põltsamaa on lihtsalt kõvasti ilusam!

Rapla – Olen sealt mitmeid kordi läbi sõitnud, aga kunagi pole peatust teinud.

Põltsamaa – Tunnen Põltsamaad suhteliselt hästi ja minu meelest on see üliilus linn! Koht, kuhu alati võiks uuesti minna.

Paldiski – Seal ma pole kunagi käinud.

Sindi – Jällegi pole ma kunagi Sindis käinud.

Kunda – No nüüd tulevad järjest need linnad, kuhu ma pole sattunud.

Kärdla – Ma pole mitte kunagi Hiiumaal käinud. Seega on ka Kärdla minu jaoks täiesti avastamata paik! Kindlasti peaks sinna millalgi minema 🙂

Kehra – Ma pole seal käinud.

Loksa – Ma pole seal käinud.

Räpina – Ma olen seal nüüd juba päris mitu korda käinud. Kui kunagi lihtsalt läbi sõites jättis see mulle kuidagi koleda linna mulje, siis nüüd on minu arvamus sellest muutunud. Nüüd võib lausa öelda, et see linn isegi meeldib mulle 🙂

Tõrva – Olen väiksena mitmeid kordi käinud, aga kahjuks väga ei mäleta seda. Mul elavad isapoolsed sugulased seal, aga kuna me eriti läbi ei käi, siis polegi sinna nüüd väga juhtunud. Ja mõned aastad tagasi surid need vähesedki sugulased ära, kellega sealt veel mingitki moodi läbi käidi.

Narva-Jõesuu – Olen mitmeid kordi käinud ja väga ilus koht on!

Tamsalu – Olen kaks korda käinud. Kursaõde pidas kunagi seal kohalikus pubis sünnipäeva (ta on sealt pärit) ja hiljem olen veel ühe korra sinna tema juurde juhtunud. Olen seal jalutanud ka.

Otepää – Viimasel ajal olen sinna tihedamini juhtunud, enne eelmist suve oli oma 15 aastat pausi, kus ma sinna üldse ei juhtunud.

Kilingi-Nõmme – Olen sealt ainult läbi sõitnud, käinud pole kahjuks.

Karksi-Nuia – Ma pole seal käinud.

Lihula – Pole mitte kunagi seal käinud.

Mustvee – Olen kolm korda käinud seal.

Võhma – Ma pole seal kordagi käinud.

Antsla – Ka seal olen lapsepõlves mitmeid kordi käinud, sest seal elavad mu isapoolsed sugulased. Kuid kuna ei suhtle eriti, siis pole hiljuti sinna enam juhtunud. Need, kellega isegi mingil määral suheldi, on nüüd juba ammu manala teele läinud, noorema põlvkonnaga enam ei suhtle. Sama lugu, mis Tõrva sugulastega.

Abja-Paluoja – Pole sinna kunagi juhtunud.

Püssi – Ma pole seal käinud.

Suure-Jaani – Ei ole seal käinud.

Kallaste – Ei ole seal käinud.

Mõisaküla – Seal pole ma ka käinud.

Millistes linnades ma siis pole Eestis käinud? Siia lähevad ka need linnad, kust olen ainult läbi sõitnud, aga peatust pole teinud (või siis tõesti ainult mingis korteris või majas käidud, aga muud pole tehtud – need lähevad ka siia arvestusse):

Kohtla-Järve, Maardu (ma ainult Hot Lipsi ei loe käimiseks), Keila (ma ainult majas külaskäiku ei loe käimiseks), Türi, Tapa, Kiviõli (ma ainult seiklusparki ei loe käimiseks), Saue, Rapla, Paldiski, Sindi, Kunda, Kärdla, Kehra, Loksa, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Lihula, Võhma, Abja-Paluoja, Püssi, Suure-Jaani, Kallaste, Mõisaküla.

Ehk siis 23 linna, mida ma reaalselt ei ole kunagi korralikult külastanud. Ainult ehk läbi sõitnud, kui sedagi üldse olen. Kurat, ma ei arvanud, et neid nii palju tuleb. Kui võtta need siit nimekirjast välja, kust ma olen läbi sõitnud, aga korralikult käinud pole, siis tuleb see number küll natuke väiksem, aga siiski. Siis on veel need kohad, kus ma olen natuke seda linna nuusutada saanud (Kiviõli, Maardu ja Keila näiteks), aga korralikult ikka näinud pole.

Mis linnades teie Eestis käinud pole? Ja millised teile meeldivad, millised mitte? Ja millistesse nendesse linnadesse soovitaksite mul kindlasti minna, kus ma veel üldse käinud pole?

Lasva vana veetorni külastus – nüüd on seal vaatetorn, kuhu viib üles treppklaver, kust alla tulles saab kuulda erinevaid helisid – a la vanaaja metsanaiste hõikeid, erinevate lindude hääli jne/ Kindlasti soovitan Lasva endist veetorni külastada, sest seal on hea giid ning äge muusikat tegev klavertrepp :)

Puhkus hakkabki vaikselt läbi saama. Kohati on tunne, et suht kiiresti on läinud, aga samas… mõnes mõttes on päris paljudes Eesti kohtades ka käidud – seega tundub, et aega on küllalt olnud. Eile käisime Hendrikuga päeval Erastvere järve ääres ja õhtul viisime ta venna ning sõbra Palojärve äärde, aga ise enam vette ei läinud, sest päeval olime käinud juba.

See ongi eile Palojärve ääres tehtud, ootasime Hendriku 12-aastast venda ja tema sõpra, sest nad olid parasjagu vees.

 

Täna oli meil ka idee olemas, kuhu minna. Nimelt Hendriku ema soovitas meil hiljuti külastada Lasva endist veetorni, kuhu nüüdseks on loodud ainulaadne muusikat tegev klavertrepp! Võtsime Hendriku 12-aastase venna ka kampa ning sinna me suundusimegi!

Lasva asub Võrumaal (15 kilomeetrit Võrust). Ja kui me sinna kohale jõudsime, siis me veel üldse ei aimanud, et see teenindaja/giid, kes seal pileteid müüs, meile nii palju selle veetorni ajaloost ja praegusest muusikatrepist räägib. See kõik oli väga huvitav.

Nimelt kunagi oli see veetorn, mis nüüd pikalt tühjalt seisis. Aga see sama naine, kes meie giid oli, rääkis meile, et tal oligi plaan sellest endisest veetornist midagi erilist teha. Ning kuigi alguses oli keeruline seda ideed teostada, sest projekti ei tahetud rahastada jne, siis 2009.aastal see vaatetorn just sellisel kujul avati, nagu see praegu on. Kui trepist üles minna, siis teeb klaver sellist tavahelinat ja me arvasime, et sama teeb see ka siis, kui me alla tuleme, aga vot kus lops – siis tulevad igasugused vanaaegsed metsanaiste hõiked (ehk siis mingi näitleja on sarnased helid sisse lindistanud, mida naised võisid iidamal ajal teha, kui veel sõnu oma soovide väljendamiseks kasutada ei osatud) või siis lindude erinevad hääled jne. Tegelikult on maagia väga lihtne – kuna see on elektriline klavertrepp, siis see sama giid paneb arvutist vastava heli, kui sina sellel trepil astud. Kuna päris klaverihelidega seda torni ei saanud ehitada, sest need võimsad helid oleksid seda torni kahjustanud oma kõrge vibratsiooni tõttu, siis võetigi ette uus plaan – ning ehitatigi elektriline klavertrepp.

Päris kõik mul selle naise jutust muidugi meeles pole, aga ta rääkis, et kogu see protsess võttis ikka täiega aega ja vahepeal tundus, et nad ikkagi ei saagi luba selle jaoks, aga lõpp hea, kõik hea – 2009.aastal see siiski õnnestus. Alguses EAS lükkas tagasi selle rahastamise, aga lõpuks siiski läks mitmenda katsega õnneks, sest mindi Estonia Klaverivabrikusse, kus nad olid nõus selle idee ja teostuse ellu viima. Kuid nagu ma juba mainisin, pidid nad siiski elektrilise variandi kasuks otsustama, sest päris helide vibratsioon oleks nii kõrge olnud, et oleks sellele tornile kahjustavalt mõjunud.

Ja kui torn juba lahti oli, siis neil oli idee panna igale trepiastmele ka mingist eesti tuntud filmist häälena kostuv tsitaat vms, aga nad oleksid pidanud nii palju erinevaid lubasid selle jaoks taotlema (ning lisaks erinevaid autoritasusid maksma) – mõned nagunii keeldusid jne, siis see variant jäi kahjuks ära. Need lindude hääled on võetud Fred Jüssi plaadilt ning viimane oli lahkesti nõus ilma autoritasuta neid seal jagama. Vot selline looke siis juurde 🙂 Kuna see giid rääkis nii palju juttu selle endise veetorni kohta, siis hetkel panin kirja oma mälu järgi – seega võib juhtuda, et mõni detail ei jäänud päris õigesti meelde 🙂

Selline see muusikat tegev klavertrepp siis välja näebki, mis viib vaatetorni 🙂

Kui üles minna, teeb klaver tavalist heli, aga kui alla tulla, siis pannakse käima mingi heliplaat, mis klahvi peale astudes teeb igasuguseid erinevaid helisid – meil olid kõige rohkem vanade metsanaiste ja lindude hääled.

Torn ei ole iseenesest eriti kõrge 🙂 Ehk siis see pilt ongi juba tornis tehtud.

Üles minnes saad vahepeal tutvuda Lasva piirkonna ajalooga 🙂

Vol 2

Vaade Lasva vanast veetornist.

 

 

Kui see külastus tehtud, läksime Lasva järve äärde. Mina ikka solberdasin ja Hendrik ning ta vend ujusid. Ma ei julge isegi täiega madalas vees pead lihtsalt kas või korraks vee alla panna ning siis välja võtta – seega ma niisama solberdangi koos mingite pisikeste lastega 😀 Me oleme eelmise ja selle nädala jooksul nii paljudes erinevates veekogudes käinud – eelmisel nädalal Peipsi järve ääres (Rannapungerja ja Kauksi), Hatiku, Lämmijärve (või siis Räpina järv või osa Peipsi järvest, kui nüüd poliitiliselt korrektne olla – heal lapsel on mitu nime). Sel nädalal Kiidjärve, Erastvere, Palojärve (meie Hendrikuga siis vees ei käinud, see oligi eile, kui ta venna ning ta sõbra ujuma viisime) ja täna siis Lasva järv. Kiidjärve ja Lasva järv olidki vist mu lemmikuid, kui Peipsi välja jätta.

Pärast seda käisime Võrus söömas – sellises kohas nagu Mõisa Ait. Ma polnudki seal varem käinud, aga väga chill atmosfääriga koht ja seda kanapastat võin ka kiita, mida ma sõin!

Vot selline see tänane päev siis oligi!