Kaks nõmedat hirmu, mis mind kimbutavad…

Täna oli suhteliselt rahulik päev – sai Himmastes jalutamas käidud, kuigi see kuum ilm võtab viimasegi mõistuse ära. Kuna me arvasime alguses, et ehk hakkab vihma sadama, siis võtsime vihmavarju kaasa, mida kasutasime hoopis päiksevarjuna 😀 Seega oli sellest natuke kasu küll.

Õhtul käisime Hendriku 12-aastase venna ja tema sõbraga Kiidjärvel ujumas. No nemad kolmekesi käisid ujumas, mina solberdasin niisama vees. Ja siinkohal tuleb ka mu tänane teema – mul on kogu elu mingi teema veega olnud, mulle on ikka minevikus mitmeid kordi üritatud ujumist õpetada, aga no ma ei võta vedu. Täna Hendrik ka ütles, et võib mulle ujumist õpetada, aga ma hakkan täiega põdema ja kui vesi juba on rindadest kõrgemal, siis ma täiega kardan juba ega liigu sammugi edasi. Ja lisaks sellele ei meeldi mulle, kui inimesed vaatavad, et näete kõik, mingi täiskasvanud naine on nii saamatu… Kiidjärvel natuke ikka rahvast oli, aga ma arvan, et asi pole isegi selles privaatsemas kohas, sest kuigi ma võiksin üritada, siis ma ikkagi ei saaks hakkama. Ma olen juba enda peas selle asja loonud, et nagunii ma ei saa hakkama, ma ei suuda jne. See on nii haige värk iseenesest. Näiteks mõned aastad tagasi, kui ma olin umbes 7 kg kergem kui praegu, ei tahtnud ma üldse eriti rannas käia, sest ma alati arvasin, et kõik vaatavad, et miks mul lame kõht pole jne. Sellest sain ma õnneks ajapikku üle, sest ma sain aru, et rannas see ei koti kedagi, milline sa välja näed. Mingi kolm aastat tagasi poleks ma ealaski niimoodi vette läinud, et seltskonnaga koos olles, vbl õhtusel ajal privaatses rannas oleksin kallimaga kahekesi, aga see oleks ka suur eneseületus olnud.

Nagu ma juba mainisin, et sellest olen ma üle saanud – kui nüüd julgeks veel vähemalt üritada uuesti ujuma õppimist, siis oleks juba pool võitu. Mõnede asjade suhtes ma olen ikka täiega argpüks. Kui ujumist olen ma vähemalt mõned korrad elus üritanud õppida ebaõnnestunult, siis autojuhiloaga on see teema, et… ma lihtsalt arvan, et ma ei saaks hakkama. Ma pole mitte iial roolis olnud, mitte kordagi elus isegi nii-öelda nuusutanud rooli, aga oma peas ma olen loonud selle nõmeda kinnisidee, et ma nagunii kukuksin läbi ega saaks hakkama jne. Kuigi ma ei tea seda, sest ma pole MITTE KUNAGI seda varem isegi proovinud. Paljud on minult küsinud selle lihtsa küsimuse – aga kuidas sa tead nii kindlalt, et sa ei saaks hakkama, kui sa pole isegi proovinud? Hea küsimus, millele vastus puudub. Ma lihtsalt olen nende teemade suhtes nii ebakindel, et endalgi nõme seda tunnistada. Okei, ujumise suhtes võib veel ehk aru saada, sest olen üritanud, aga no ei julge jne (mitte et see vabandus oleks muidugi), aga autosõitu ma pole isegi proovinud. Ja oma peas juba kinnitan endale, et Jaanika, sa nagunii kukud läbi.

See on nii naljakas, et mul on teatud teemadega selline asi. Näiteks tööasjades ma pole kunagi selline. Vahel on vaja viimasel hetkel mingi aeg kuskil maakonnas välja võluda (see tähendab, et keegi tühistab aja homseks, vahel harva lausa mitu) ja kuigi päev enne on alati raskem kohtumisi järgmiseks päevaks saada (ma tavaliselt teen kaks nädalat ette neid, sest mulle meeldib, kui müügijuhi graafik on planeeritud, no nüüd enne puhkust tegin kolm nädalat ette, et kui tööle läheme, siis vähemalt esimene nädal oleks tal kohtumistega täidetud – mitte et ma hakkan tühjalt lehelt pihta, kuu aega ette teha oleks liiga palju), siis ma peaaegu alati saan. Kui just tõesti kell 16.30 ei tühistata, siis on tööpäev juba läbi ja enamus koju ära läinud. Siis ei teki küsimustki, et ma ei saa, ma isegi ei hakka endas kahtlema, sest ma tean oma võimeid ja ma tean, et ma saan. Midagi ei juhtuks, kui ma ei saaks, aga ma olen enesekindel oma võimetes. Ja neid muid näiteid on veel, kus ma olen suhteliselt kindel, et lõpuks saan ma ikka kõik niimoodi tehtud, nagu vaja on.

Aga ujumine ja autojuhiluba sellesse nimekirja kahjuks ei kuulu. Mainisin täna seda Hendriku emale ka (viisime pärast ta noorema venna koju tagasi) ja ta ütles, et tal on sama mure, et ta ka ei julge vees kaugemale minna kui rinnuni ja siis on juba paanika lahti, et upub ära. Ehk siis ta ka ei oska ujuda. Ma seda varem ei teadnudki, et tal samamoodi on. Ma tean, et tal on näiteks autojuhiluba, aga talle ei meeldi roolis olla, on ka viimases hädas ainult, aga üldiselt on alati pigem Hendriku isa.

Mu ema ei osanud ka näiteks ujuda, teised mu perekonnaliikmed oskavad. Mu emal ja isal olid vene ajal load, aga kuna meil autot ei olnud kunagi, siis need aegusid ära ja hiljem keegi enam neid ei uuendanud. Mu Tartus elaval õel on autojuhiluba, aga ta sõidab tõesti viimase häda korras, sest talle ei meeldi roolis olla – seega on enamasti roolis ta abikaasa. Inglismaal elaval õel ei ole autojuhiluba, ta pole ka kunagi seda teinud. Ei tea, kas see autojuhiloa teema on mingi meie perekonna teema, et kellelegi väga ei meeldi autot juhtida? No Inglismaa õe kohta ma ei oska öelda, sest minu teada pole ta ka kunagi isegi proovinud roolis olla. Samas – kui nüüd võrrelda, siis kõige saamatum olen ikkagi oma perekonnas mina, sest mu ema ei osanud küll ujuda, aga autojuhiloa sai ammusel ajal tehtud. Mu mõlemad õed oskavad ujuda, ühel neist on ka autojuhiluba, ta lihtsalt ei sõida peaaegu mitte kunagi autoga. Isegi automaadiga ei sõida, sest talle ei meeldi, manuaalist rääkimata. Samas muudes asjades on mu vanem õde küll väga enesekindel ja julge, ma täiega imetlen teda sellepärast.

Kuidas oma lollidest hirmudest lahti saada? Miks on elus niimoodi, et mõne asja puhul sa tead, et sa nagunii saad hakkama, sest sa lihtsalt oled endas nii kindel, aga teiste asjade puhul võtab ebakindlus täiega võimust? Miks ei võiks seda enesekindlust kogu aeg olla? Nii palju küsimusi, millele tahaks vastust saada. Kuidas teil endal selle ebakindluse ja hirmudega teema on? Kuidas olete neid ületanud? Mõni hea nipp ehk?

Advertisements

25 thoughts on “Kaks nõmedat hirmu, mis mind kimbutavad…

  1. Kui ujuda ei oska, siis on ju loomulik, et sügavasse vette minnes tekib paanika.

    Ujuma õpi basseinis, mitte avatud vees. Või siis madalas vaikses vees. Kõige lihtsam on võtta paar eratundi, sellest peaks alustuseks piisama, et suudad vee peal püsida ja veidi liikuda. Kui treenerit võtta ei taha, siis alusta sellest, et võta raamatukogust mõni laste veega harjutamise ja ujuma õpetamise raamat. Harjutused – kükita vette, puhu mulle, mängi valaskala, leba vee peal, liugle – on kõik asja eest 🙂 Ja osta ujumisprillid, mitte et hirmsaks sportlaseks hakata, vaid nendega on kergem, mullid ei lähe silma ja näed vee all normaalselt.

    Ujumise “sisu” on kogemus, et vesi tõesti kannab sind. Aga selleks peab pea vette / osaliselt vee alla panema. Ja seda tuleb alguses proovida vaid keskkonnas, mida täielikult usaldad, mitte kusagil sügavas üle-pea avavees.

  2. Autolubade omandamine..polnud minagi enne eoolis olnud ja midagi teha ka ei osanud. Autokoolis vaatasin aga teooria videosid, tegin mingid testid ja siis sain loa sõitudeks. Ma olin n agu suur krampis kreeka E seal rooli taga. Auto ei saanud kohapealt minemagi. Sidurit kasutada ei osanud. Lasin liiga kiirelt lahti ja gaasi ei andnud jnejne. Kõik tuleb ajaga, nüüd sõidan nagu vana kala. Aga pikk paus on koolis sisse rulnud ja peab kiiremas korras mõned tunnid võtma ja asjad läbi tegema ning eksamile suunduma. Kõige raskem oli minu jaoks tagurdamine ja tagurpidi sõitmine. No ei osanud, kooli õpetaja ei osanud mulle puust ja punaseks minu jaoks selgitada. Võtsin ühe teise õpetajaga eratunde ja 3 tunniga tegi selgeks kuidas ja mida. Viis pm metsateele ja ütles, et tagurda terve tee ja nii mktu korda. Ma sain ise proovida ja pusserdada, ei mingit käsutamist või seletamist, mis mõtteid mujale viiks. Ütles ei ult nii palju, et kui kindel ei ole mida tegema pead jää seisma ja mõtle. Sa saad ise hakkama. Ja aitas 🙂 Mis ma pika joruga öelda tahan on see, et noh kui teengi eksamil mingi totaka vea ja läbi kukun, siis noh lähen uuesti ja uuesti ja uuesti kuni tehtud. Isegi kui ma hiljem sõitma väga ei hakka on mul need load olemas. Kunagi ei tea millal vaja võib minna.

    • Mul endal oleks autojuhiluba hetkel väga kasulik, mul oleks kohe auto võtta ka, mida tööle minekuks kasutada, kui ma Põlvasse kolin. Võinoh – see oleks Hendriku auto, aga tema töökoht on 300 meetrit kodust, seega ta käib nagunii jala. Ta ise pakkus mulle selle variandi, aga ma pean lihtsalt end kokku võtma ja end autokooli vedama.

      Aga sina oled väga tubli ja selline mõtlemine on alati õige, et saab hakkama 🙂 Pean ka kuidagi end niimoodi mõtlema suunama!

      • Hendrik võiks pigem Tartu sinu juurde kolida, väiksemasse kohta kolimine on tagasi – mitte edasiminek, aga eks te ise tea.

      • Ma ise tahan ka kindlasti rohkem Põlva varianti 🙂 Lisaks kõigele muule on siin nagunii Hendrikul oma korter (no panga oma tegelt veel, aga mitte üürikorter). Minul on nagunii üürikorter – seega juba selles plaanis ei näe mõtet hetkel teistpidi. Lisaks kõigele meeldib mulle endale siin palju rohkem kui enda üürikorteris Tartus 🙂 Ja Põlva meeldib mulle ka, tunnen end siin väga koduselt.

  3. Minu arust on kõige parem selliste hirmu/ebakindlust tekitavate asjadega lihtsalt tegeleda. Ilma mõtlemata, sest muidu lihtsalt süveneb see kartus, mis põhineb tegelikult valedel ja väljamõeldistel. Kui autojuhilube tahad ja on võimalus auto soetada, et kohe sõitma hakata, siis hakka lihtsalt tegema. Alguses on nkn teooria ja sõidutunnid on ka rahulikud väiksematel teedel. Ega esmatulijatelt ei oodatagi mingid hulljuglust vms. Kõik seal natuke väristavad, suretavad autosid välja jne. Vaata mingi naisterahvas sõiduõpetaja ja on ka vb rahulikum. Sul isegi hea, et on tuttavaid, kellel on load ja kellega saaksid harjutada. On ka neid, kes peavad kooli pakutavatega leppima ja ise kinni plekkima lisatunde, mis on üsna kallid.

    Ujumiseks ei peagi esialgu mingisse sügavasse ülepea vette minema. Ka puusa kõrgusel saab ujuda. Vaikselt konna libistada võiks tegelikult osata. See on mõnus ajaviide, aga ka eluliselt oluline. Seal ei lähe pea vee alla ka, lihtsalt lased veel ennast kanda. Ujumise võiks lapsepõlves tegelikult vanemad ära õpetada, see oleks kõige parem. Igatahes edu sulle ja tee ja proovi ikka neid asju, mis esmapilgul hirmutavad, vaikselt ja tasapisi.

    • Kuna mu ema ei osanud ise ka ujuda, siis tema mind väiksena ei saanud õpetada. Mu isa ikka üritas, aga ma kartsin ja põdesin nii palju, et ta ei viitsinud enam eriti. Mul koolis ei olnud ujumistunde ka, siis ei olnud need igas koolis nii olemas, nagu praegu vist on. Üheski koolis mul polnud seda võimalust, kus ma käinud olen. Ja pärast seda ongi asi niimoodi jäänud, sest noh – mina ja mu ebakindlus… See sisemine ebakindlus on see, mis meid hoiab asju tegemast ja proovimast, aga see ei tohiks üldse niimoodi olla.

  4. Tegelikult on jah nii, et ujumine ei ole sugugi kohustuslik ainult sellises sügavuses, kus jalad põhja ei ulatu. Väga edukalt on võimalik ujuda madalamas vees ja ega ma täpselt aru saagi, miks tundub mõnele hädavajalik eemalduda kuhugi kaugusse, kus põhi ammu kadunud. Ma ei ütleks, et seal ujudes midagi parem on. Täpselt sama tunne on.

    Juhiloa osas – tasub ikka ära teha. Esimesed katsed võiksid teha autokoolis. Las õpetaja natuke räägib ja juhendab, esimesed korrad väljasuretamist ja muud retsimist tee autokooli autoga. Siis hakka Hendriku autoga sõitma. Kui ta saaks juhendaja paberi endale teha, võiksid seal Põlva vahel vabalt ringi tuuritada. Mida rohkem harjutada saad, seda paremini oskama hakkad. Hea tunne on, kui tehtud saad. Tundub endale nagu saavutus, mille üle uhke olla 🙂 Ja see loa tegemine ei ole tegelikult üldse nii hirmus nagu sa arvad.

    • Jaa, kujutan ette, et see võib täiega hea tunne olla, kui tehtud saab 🙂 Olen seda enda sõbrannade pealgi näinud, kui nad load kätte said, hiljuti parima sõbranna peal siis. Kujutan ette, kui hea tunne endal veel oleks, kui kunagi nii kaugele jõuaksin 🙂

  5. Ma umbes 5a tagasi arvasin, et minust ei saa kunagi autojuhti. Ei oska, ei julge ja raudselt saaks surma, kui rooli istuks. Täna olen kohekohe ARKi eksamitele suundumas ja tunnen end roolis hästi.

    Mingil hetkel tekkis mul tunne, et ma pean kasvõi proovima, sest kui ei proovi, ei saagi teada. Algus oli konarlik, mõtlesin et ei saagi hakkama. Mees pani kind rooli, õpetas, oli kannatlik. Autokool jäi mingil hetkel toppama. Siis mõistsin – mul oli vale õpetaja. Vahetasin kooli ja olen viimase koolme kuuga ära teinud selle, mis eelmises kohas kolme aastaga tehtud ei saanud.

    Kindlasti proovi! Lihtsalt vali hoolega kooli, uuri tuttavate kogemusi. Ma esimese raksuga valisin huupi, kohe valesti. Nüüd tuttav soovitas ja mul on parim sõiduõpetaja ever!

    • Mu sõbranna arvas ka sama, aga sai paar kuud tagasi autojuhiloa kätte. Kuna ta elab enamasti Põlvamaal, suviti aga töö tõttu Tallinnas, siis siin olles on see väga vajalik. Ta ei ela isegi Põlvas päris sees ja siiani sõltus oma elukaaslasest ning peaaegu olematust bussiliiklusest Põlva ja selle küla vahel, kus ta elab. Ta alustas tegelikult juba 20-aastaselt, aga siis sai nõmeda sõiduõpetaja, seega kadus isu ära. Nüüd proovis uuesti ja sai parema õpsi ning sai autojuhiloa tehtud.

  6. Kle aga äkki see sügis tuleb Põlvas jälle täiskasvanute ujumise algõpetus, siis võiksid küll ju proovida. Mul ema nt käis seal ja õppis ujumise ära, ise oli mingi 55. Nüüd ujub meres ja järves vabalt. Ma ise olen see kes ujuda ei oska. Laps käis ka sügisel siin ujumistrennis ja ujub nüüd täitsa vabalt.

    • Ohoh, aitäh info eest! 🙂 Panen kõrva taha selle 🙂 Ma loodan, et need ajaliselt ka klapiksid, sest nädala keskel saaksin ma alles tõesti väga õhtul, nädalavahetustel poleks muret.

  7. Kõik on 100% peas kinni. Kui sa rattaga sõita oskad, siis mõtle sellele kuidas õppisid rattaga sõitma, algul oli ju samamoodi hirm, et kui ratta selga istud, siis kukud ja saad vigastada. Aga kui see lõpuks selge on, siis on ju maruhea tunne lõpuks! 😀
    Ma tean väga palju inimesi, kes ei oska ujuda hilises eas, selles pole midagi veidrat. Aga kui lõpuks selle selgeks saad, on ujumine megafun asi.
    Ma arvan, et alguseks ka hakka proovima madalamas vees ja igatahes lase Hendrikul end õpetada, muide see on ülimalt hea omadus inimese juures, kui keegi tahab sulle reaalselt midagi selgeks õpetada 🙂
    Järjepidevus ja mitte alla anda on asja võti, küll sa lõpuks selle ära ka õpid. Lõpuks hakkad peakat hüppama ka 😀

    • Kui nüüd aus olla, siis ega ma rattasõidus ka eriti osav pole. Eelmisel suvel sõitsin üle pika aja, polnud vist tõesti 18 aastat rattaga sõitnud, viimati väiksena. Läks ikka aega enne, kui üldse liikuma sain. Et ma päris Tartu tänavatel ei sõidaks, aga Põlvas saaksin ehk hakkama 🙂 Kuna mul endal pole ka ratast, siis pole nüüd käinud sõitmas. Hendrikul peaks üks olema küll, ta ka suur rattaga sõitja pole, vahel harva sõidab. Mul on üldse tunne, et ma sellistes asjades olen kuidagi saamatu, aga no mingi aeg ei pakkunud huvi ka üldse, sest mõtlesin, et nagunii ei oska ega taha/ või ei saa hakkama.

      Täna käisime Erastveres ujumas, no mina küll endiselt solberdamas, aga tundsin end vees natuke vabamalt kui tavaliselt. Kuna ilm läks pilviseks ja koledamaks, siis kaua ei saanud olla, aga veel mõni aeg tagasi polnud ma nõus üldse eriti vette minema – seega mõned edusammud on küll ajaga tekkinud.

  8. Ma olen ka suurel munamäel käinud , kuid mitte tornis.Kas tornist on vaade ainult metsast?Kass sa ei voiks avada oma konto Facebookis eestlaste kolmnurk ja sa teeks seal nagu saadet ja sul oleks palju vaadajaid ka.Vaatasin seda eestlaste kolmnurka , millega saad yhineda fb igasugu molakaid on seal kes ennast pildiga seal naitavad ja lasevad muusikat ja teevad endast nagu saadet ja suhtlevad tekstidele ja räägivad oma tegemistest.

  9. kuna ma pole sinu blogi kaua aega lugenud , siis lugesin sinu viimase postituse ära.Autojuhi luba teha ei ole raske , kui on enesejulgust ja tahtmist teha.Motle sellele , kuidas sa koolis öppisid ja sama öppimine on nii ujumisega kui ka autojuhi loa tegemisel.Mul on b kat juhiluba olemas , kuid välismaal roolis tunnen ennast vahest ebakindlalt ja ma oskan soita ainult Tallinnas ja suurtel maanteedel hädakorral soidan ka siin soomes , kus ma hetkel olen jalle toole ehitusalal , kuid siin on hea , et saan brigaadiga toole ja koju siit majutuskohast Vantaast . Ujuda ma natuke oskan sellist krooli ja koera vahepealset , kuid minagi lähen rinnust saati vette , mitte sygavamale , sest kui väsin siis on hea kui jalad saan pohja panna ja tousta.Nii saad ka öppida ujumist ypates rinnuni vette ja ujumist proovida.

  10. Soovitan sulle Motohundi autokoolist Maria Roosi ja Viktor Pooki, mõlemad on täiesti super õpetajad. Mina õppisin nende käe all ja olin küll jube kartlik alguses l, aga tegin Tartus esimese korraga sõidueksami ära.

  11. Autojuhilubade tegemine ei ole raske, aga seda ainult sel juhul, kui sa ise enda vastu ei tööta. Keegi pole sündinud autojuht, kõik alustavad algusest. Ja algus võib ikka raske olla aga nagu iga asjaga, harjutamine teeb meistriks. Auto välja suretamine ja koha pealt mitte ära saamine ja kõik muud asjad, mis alguses kobad on, vat seda ei tohi endale sisestada, et ma ei saa hakkama ja näed ikka ei saa hakkama. Oled järjekindel ja saad. Ma mäletan, kuidas ma ei osanud tagurpidi boksi tagurdada. Ja siis ma harjutasin, vahepeal nutsin rooli taga oma saamatuse pärast, siis kuivatasin pisarad ja muudkui tagurdasin ja tagurdasin kuni asjale pihta sain 🙂 Ja soovitused on väga olulised, mine autokooli, kus sul mõnel tuttaval head kogemused, sest sõiduõpetaja peab ka hea ja rahulik olema. Ujumise kohapealt ma ei oska soovitada, kuidas hirmust üle saada, äkki tõesti ujumistrennis algajatele. Sest esiteks kui sinna juba minna, siis ei jookse ju kohe basseinist minema, nii kui midagi tegema peab. Ja seal on ka õpetaja, kes kindlasti nippe jagab tehnika osas. Edu:)

    • Aitäh soovituste eest!

      Ma vahel kipun jah ise see olema, kes endale vastu töötab. Kahjuks. Nii ei tohiks olla. Üritan sellega vaikselt tööd teha.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s