Delikaatsed teemad…

Tänaseks päevaks ei ole vist enam naist, kes poleks Liivi avameelset ja väga paljusid naisi kõnetavat postitust lugenud. Tõesti – nagu keegi seal kommentaarides ütles, et see on blogimise ajaloo jooksul üks parimaid postitusi! Täiesti nõus! Ning see oli üks väheseid kordi ajaloos, kus ma blogiloosist osa võtsin, sest ka mina olen nende naistega samas paadis, kes pole kunagi vaginaalset orgasmi kogenud. Kliitori stimuleerimisel jah – ehk siis see on mu ainuke viis orgasmi saada. Postitus ise oli väga põnev, aga veel huvitavamad olid need kommentaarid, sest nagu näha – neid naisi on väga palju, kelle jaoks orgasmi saamine on raskendatud. Mõnedel lausa niimoodi, et pole seda mingil moel kogenud. Ja sellest on ülimalt kahju! Ma ise küll veel seda imevidinat ei ostnud, aga nagu ma kommentaaridest aru sain, siis on laod ka hetkel tühjad neist, seega Liivi postitus on liigutanud lausa mägesid. Kuid plaanis on kunagi see ära osta. Mul on hea meel, et sellel teemal räägitakse, sest see on teema, millele peaks rohkem keskenduma. Ning Liivi järgmises sarnases postituses jagab üks naine ka juba oma kogemust, kes Lelo Sona kätte sai – ning see on väga positiivne!

See sama postitus pani mind ennast kirjutama ka ühel päris delikaatsel teemal, millest ma juba mõned kuud olen tahtnud kribada, aga kuna ma olen neil teemadel aja jooksul pigem kidakeelseks jäänud, siis need asjad ei tule enam nii vabalt kui minevikus. Pealegi – ei olnud ma minevikus mitte kunagi sellise asjaga kokku puutunud. Nimelt me loeme ja teame omadest kogemustest, et naiste jaoks orgasmi saamine ei pruugi väga kerge olla. No mõnedel kindlasti ka on, aga on palju neid naisi, kes saavad seda väga raskelt ja pigem harva. Või ei saagi üldse. Või siis saavadki ainult kliitoriorgasme, aga vaginaalset orgasmi pole iial saanud (nagu mina). Kuid hoopis vähem leiab kõnepinda täiesti vastupidine olukord – ehk mis saab siis, kui mees ei saa kergelt orgasme? Ühiskond on loonud arusaama, et alla 30-aastasel mehel piisab vaid paar korda rinda näppida, kui juba orgasm käes… See on küll natuke liialdatud näide, aga kui varem pole sellise olukorraga kokku puutunud ja lõpuks sellega kokku puutud, siis saad aru, et ka meestel võib orgasmide saamine raskendatud olla.

Kui ma kallimaga tutvusin, siis ta oli juba väga alguses aus oma depressiooni suhtes. Depressiooni põdemine ning antidepressandid viisid aga aja jooksul selle olukorrani, kus orgasmide saamine muutus üliraskeks. Ka siis, kui ta ise tahtis end lõpuni viia (ta ei ole nagunii kunagi eriti kergelt orgasme saanud, aga siis sai veel raskemalt – kui üldse sai). Ka sellel teemal oli ta minuga aus ja kui me seksini jõudsime, siis andis see vahel tunda. Ehk siis ta ei saanud orgasme seksides. Minu jaoks, kes ma polnud mitte kunagi sellise olukorraga mehe puhul kokku puutunud, mõjus see alguses päris raskelt. Olime kaks kuud koos olnud ja kui jõulude ajal saime esimest korda üle nädala koos aega veeta – siis ta lihtsalt ei saanud saanud orgasme (päris alguses tuli meil ka seda ette, aga vahel ikkagi sai). Rääkisime sellest siis pikemalt ja ma küsisin, et kuidas tal eelmises suhtes oli, mis kolm aastat kestis. Sest ta oli maininud, et probleeme on varemgi olnud. See vastus, mille ma sealt aga sain – no seda ma poleks osanud eluilmaski oodata. Ta ütles, et selle kolme aasta jooksul ta ei saanudki kordagi seksides orgasmi. Et kas siis viis ise enda lõpuni pärast seksi, aga ka see oli pigem raskendatud variant – seega ei teinud sedagi. See oli ka aeg, mil ta depressioon oli haripunktis (depressioon oli tal juba enne sellesse suhtesse minemist). Ta rääkis, et ta pole kunagi naisi selles olukorras süüdistanud, sest ta teab, et asi on temas. Et ta pole kunagi arvanud ega arva siiani, et ta eks selles mingitki moodi süüdi oli. Või et mina süüdi olen, kui ta seksides haripunkti ei jõua.

Kuigi nüüd ei ole tal enam depressiooni ega antidepressante ei võta, siis pole orgasmi saamine tema jaoks ikkagi kerge. Hetkel oleme me kuskil sellises olukorras, kus umbes 65-70 protsenti kordades ta saab seksides orgasmi, ülejäänud kordadel mitte (varem oli see protsent kindlasti meil madalam). Ja ma olen näinud, kuidas ta endale ise teeb – ka siis võtab see aega (kui üldse saab). Nii-öelda tulesüütamise süsteemiga saab ehk natuke kiiremini (kuid ka mitte alati) – ehk siis liigutab peenist nagu hakkaks kivide või pulkade abil tuld süütama (nagu siis tehakse, kui tikke pole või nagu vanasti tehti). See nõuab väga kiiret tempot ja ma tunnistan ausalt – mina ei ole suutnud täiesti üksinda seda süsteemi rakendada, ta on alati appi pidanud tulema (kusjuures Sander Õigus mainis oma stand-upis, et tema teeb ka endale niimoodi, ma väga ei teadnudki varem, et mehed seda nii-öelda tulesüütamise süsteemi kasutavad – ehk siis kaht kätt ja sellist tugevat hõõrumist ja megakiiret tempot). Täpselt sama kehtib ka suuseksi puhul. Kui lõpus seda tulesüütamise efekti ei ole, siis pole ma suutnud teda lõpuni viia. Ehk siis ta tuleb alati kätega appi enne. Sest nagu ma just mainisin – mina seda ei oska veel. Aja jooksul ehk õpin 🙂

Ehk siis – kogu see asi on mind õpetanud, et täpselt samamoodi nagu naistel võib olla orgasmide saamisega probleeme, võib seda tulla ette ka meestel. Võib-olla nüüd on käes see hetk, kui ma mõistan neid mehi, kelle naistel on raske orgasmi saada. Ikka ju tahad, et su kaaslasel oleks parim tunne seksides ja kui ta siis orgasme ei saa, hakkad mõtlema, et äkki ma pole piisavalt hea naine jne (nagu mehed mõtlevad siis, kui nende naised orgasme kergelt ei saa, et äkki nemad pole piisavalt head). Sellistel teemadel on väga raske rääkida, aga kallim tunnistas seda muret hiljuti ka oma terapeudile (hetkel ta enam terapeudi juures ei käe, sest mõned kuud tagasi leidsid nad koos, et kallim ei vaja seda enam praegu), kes mainiski, et depressiooni puhul on see väga tavaline tagajärg, et veel päris pikalt ei ole orgasmide saamine lihtne, isegi endale tehes mitte. Või siis mõnel veel raskemal juhul lausa võimatu.

Kui alguses ma tõesti süüdistasin end selles olukorras, siis nüüd ma seda enam ei tee. Sest ma tean, et need põhjused ei sõltu minust (kuna alguses oli see nii uus ja tundmatu asi minu jaoks). Kallim on mind muidugi selles aidanud, et ma ennast ei süüdistaks, sest ta on minuga neil teemadel vestelnud. Nüüdseks on meil mõned kindlad poosid, mis kallimat rohkem orgasmidele viivad (aga ka mitte alati, nagu ma mainisin). Ning aja jooksul õpime teineteist veel rohkem tundma jne 🙂 See asi ei ole mind kunagi pannud teda vähem kalliks pidama (siis kui asi veel armastuseni polnud jõudnud) või nüüd siis vähem armastama. Absoluutselt mitte. Täpselt nagu mina tean, et minu vaginaalsete orgasmide puudumine ei ole tema süü. Võinoh – pole see olnud ka minevikus kellegi teise süü. See polegi kellegi süü – nii lihtsalt on.

Seega see pool on samuti tegelikult oluline, sest ka mehed pole mingid masinad, kes kogu aeg ainult orgasme saavad. Võib ka niipidi olla, et neil on nende saamisega raskusi. Ning jah – naistele võib see päris keeruline olukord olla, sest kogu aeg ühiskond annab meile mõista, et mehed saavad kergelt orgasme jne. Kõik sõltub tegelikult inimesest, olukorrast või mingitest muudest faktoritest (nagu näiteks depressioon jne). Tegelikult ei tohiks üldse eeldada, et keegi saab kergemini orgasme sellepärast, et ta on mees. Või siis ükskõik missuguse muu põhjuse pärast. Mul on hea meel, et sellistele asjadele pööratakse aina rohkem tähelepanu. Seda nii naiste kui meeste puhul.

Ilusat nädalavahetust teile kõigile! Ning päris hea oli sellel teemal rääkida, sest ma usun, et ka sellist varianti tuleb teistel naistel ette – lihtsalt seda ei puudutata väga. Vähemalt avalikult mitte.