Sinine esmaspäev/ Üritusi täis suvi ja sotsiaalne surve

Mõni esmaspäev lausa on selline sinine. Üks tühistas ja teine tühistas kohtumise homme ja siis see asendamine on päris vaevarikas, kui aega on ainult üks päev. Mul homseks oli niigi kolm kohtumist müügimehele ja kui sealt ka üks tühistab, siis kahe pärast pole nii mõttekas pikka sõitu ette võtta (sel korral Pärnumaale). Tavaliselt on ühel päeval neli kohtumist samas maakonnas ja kui üks tühistab, siis elab üle, aga sel korral oli algselt juba kolm kohtumist. Aga nagu enamus juhtudel, siis ma suudan viimasel minutil siiski asjad jonksu saada – lihtsalt veits aega võttis, et kui olin juba asenduse saanud tühistatud kohtumisele, siis tühistati uuesti. Ehk siis topelt tuli sama asja teha. Aga õnneks selliseid olukordi tuleb üliharva ette 🙂

Kui suvest üldiselt rääkida, siis mingil nädalavahetusel on plaan kallima sõpradega Ida-Virumaa reis teha. Kuna paar inimest on Ida-Virumaalt pärit, aga enamus nii väga seda kanti ei tunne, siis see oleks päris huvitav. Kuupäevade klapitamine on küll paras peavalu, sest kõigil on mingid üritused ees alati nädalavahetustel. Jaanipäeva paiku ei saaks meie, sest kallim esineb rahvatantsuga Põlvas, nädal hiljem on juba Retrobest, järgmine nv pärast seda isegi sobiks meile, see on ka suht ainuke. Sest juuli keskpaigas algavad meil mõlemal kallimaga juba puhkused, aga temal on esimene nv esinemine rahvatantsuga Pihkvas ja minul on firma suvepäevad. Jälle ei saaks. Pärast seda on juba nii juuli lõpp käes.

7.augustil on kallima juubel – saab 30. Ta küll plaanis, et ta väga suurelt ei pea, aga tundub, et siiski peab. Neil on oma seltskonnas kombeks see, et sünnipäevasid ja eriti juubeleid peetakse suurelt. Ta ongi hakanud mõtlema, et peab koha juba broneerima ja vbl mingi õhtujuhi ka orgunnima, sest talle endale ei meeldi eriti need istumised, kus ainult istutakse ega midagi muud ei tehta. Et oma kodus veel, aga kui juba koha broneerib, siis võiks mingi tegevus ka olla jne. No igal juhul – eks näis, mis ta siis lõpuks otsustab. Mina igal juhul toetan just seda ideed, mida ta ise tahab, sest see on tema sünnipäev ja tema otsus, aga ta kipub tihti mõtlema ka sellele, mida teised temalt ootavad jne. Kui nüüd ta vanematekodus eile olime, siis  ta vend ja ema käisid talle suht peale, et ta peaks ikka sünna korraldama, sest juubel jne. Ja see ongi üldiselt ju tore idee, aga asi ongi selles, et kallim ei tundunud sellest just ülivaimustuses olevat. Me pärast autos rääkisime sellest enne Hatiku järve äärde minekut ja ma ütlesin talle ka, et ta peaks nii tegema, nagu ta ise tahab, mitte teistele sel ajal mõtlema. See on tema sünnipäev ju. Mul on muidugi lihtne öelda – ma vilistan tihti teiste soovidele ja teen nii, nagu ise tahan ilma silmagi pilgutamata, aga ma olengi selline. Aga ma leian, et kui tegemist on enda sünnipäevaga, siis peaks sünnipäevalaps ise otsustama, mida ta tahab või ei taha. Ja kui ta leiab, et ta tahab pidu, siis loomulikult peaks ta selle tegema, aga see sotsiaalne surve selle jaoks on natuke halb asi. Aga nagu ma mainisin – eks ta veel mõtleb. Mina lihtsalt mainisin talle eile, et ta peaks oma südamehäält kuulama ja kui ta leiab, et ta ei taha nii suurelt pidada, siis ei loe, mida teised temalt ootavad või tahavad. Muidugi on olukordi, kus peab teistega arvestama, aga oma sünnipäev ei ole üks neist.