Entusiast TV-st/ Perekonnast ja tervisest/ Ootusärevus, sest sõbranna saab varsti lapse/ “The Choice” ja “Kiki, Love to Love” – kaks head filmi, mida ma soovitan :)

Klõpsisin eile suvaliselt kanaleid, kui kallima Tartusse tulekut ootasin ning jäin pidama Entusiast TV peal. Kes ei tea, siis see on see kanal, kuhu näiteks “Unetud” ja “Jututuba” kolisid pärast seda, kui nad Kanal 12-nest minema läksid (need saated, mida mina 3,5 aastat juhtisin). Nüüdseks on seal kanalil alles “Jututuba”,  seda ilma saatejuhita (tervendajad on alati üksinda) ning öösaadet pole päris pikalt enam olnud.

Eile aga just midagi sarnast “Unetutele”  ehk öösaatele oli. Ma vaatasin ja mõtlesin, et kust ma seda saatejuhti ometi tean – ja siis koitis, et see venelasest naine oli ju see, kes läks umbes kuu aega enne seda ära, kui mina sinna tööle läksin (siis oli öösaate nimi veel “Night Chat”). Ta tegi seda saadet üle nelja aasta ning oli suhteliselt legend, sest ta suutis alati inimesed helistama panna, mõlemad liinid olid umbes ning ühel ööl saadeti lausa 700 smsi (lisaks sellele, et kõned olid ka kogu aeg). Minu sõnumite rekordiks jäi ühe öö jooksul 243 (lisaks siis kõned muidugi) ja tol ajal, kui mina seda saadet tegin, oli see juba väga hea tulemus 😀 Seega kõik järgnevad saatejuhid kuulsid alati, kuidas omal ajal oli üks aktsendiga eesti keelt rääkiv venelanna, kes suutis alati kõik inimesed kaasa rääkima panna jne 😀 Ma olin seda naist mõnest Youtube videost näinud, mis sellest saatest üles on pandud – seega tundsingi ta ära. Saate käigus ta rääkis ka sellest, et ta viis aastat tagasi oli viimati saatejuht ning pole nüüd nii pikalt eetris olnud. Ja nagu ma aru sain, et kui sel saatel hakkab minema, siis hakkab ta igal reedel uuesti seda tegema.

Eile oli see saade suhteliselt vaikne, mingeid smse tiksus, aga ju oli pigem probleem ka selles, et ega inimesed ju eriti ei teadnud sellest. Kuna kanalivahetus pani niigi põntsu sellele saatele ning pool aastat pole seda enam olnud, siis inimesed ei osanud seda oodata. See oli tavalisest varasemal kellaajal ka, südaööks oli eile juba läbi. Teine asi on selles, et mina isiklikult arvan, et see saade on end igati ära ammendanud. See hakkas juba aasta enne seda end ära ammendama, kui see lõpuks pillid kotti pani. Seega seda melu oodata, mis sellel kunagi ammu oli, pole vist enam mõtet. Kogemusena ma seda ei kahetse, et ma seda saadet juhtusin, lihtsalt veits vähem oleks võinud seda teha. 3,5 aastat oli ilmselgelt liiga pikk aeg, et öösel joodikutega maid jagada.

Mu isal on viimasel ajal tervis halb. Nimelt vererõhk on laes. 190/100 on viimastel päevadel olnud. Käiski arsti juures, kus tuli sarnane tulemus, siis sai kohustuse igapäevaselt nädal aega järjest mõõta. Ja kuna mu õel on selline vererõhumõõtja, mida üksinda ei saa kasutada, siis ta käibki igapäevaselt seal, et mu isa vererõhku mõõta. Pealegi ega mu isa vist ise nagunii ei mõõdaks. Samas on see kõrge vererõhk meie perekonna needuseks, sest mu emal oli see, mu õel on, minul on ka vahel olnud, aga õnneks viimasel ajal  enam mitte. Ainult mu keskmist õde see vist ei kimbuta. No mu isa saab ilmselt nüüd rohud peale, sest see vererõhk on ikka megakõrge, kui normaalne on 120/80. Arst ütles, et kui üle 140 ikka on tema vanuses, siis on liiga kõrge. Mu isa läheb jalaga ka operatsioonile, sest tal on jalal suured veenilaiendid ja kuna tromboosi oht on kõrge, siis seda enam. Tal olid need juba varem näha ja me kõik rääkisime talle, et ta peab arstile minema, aga see mees ei kuula ju kedagi kahjuks. Õnneks nüüd lõpuks kuulas.

Kusjuures mu isa ei taha, et keegi seda meist eriti teaks, sellepärast ainult mu vanemale õele rääkiski. See on vist vanemate inimeste teema, et nad ei taha oma tervise olukorrast kunagi rääkida, kui see pigem halb on. Nii ei tohiks olla tegelikult.

Mu keskmine õde ütles õigesti, et mu isa oli väga pikalt harjunud, et tema eest tehakse kõik ette-taha ära, sest mu ema just selline oli. Ja enne mu ema ehk tema abikaasat oli mu vanaema selline, kes kõik mu isa eest kõik ära tegi. Seega pärast seda, kui mu ema suri, siis teda väga ei huvita, mis temaga toimub. Ta väidab, et ta ei taju ise seda kõrget vererõhku, aga on see võimalik, et absoluutselt ise ei saa aru, kui see kogu aeg nii kõrge on? Ju ta on siis juba nii harjunud sellega, et peabki selline tunne olema. Ning jalgadega oleks ta pidanud juba ammu arstile minema. Kuigi ma ei ole kunagi oma isaga lähedane olnud ja ilmselt ei suuda talle mitte iial päriselt andeks anda seda, et ta terve mu lapsepõlve viinapudelit kummutas, siis teadmine, et sul on ainult üks vanem alles ja temalgi tervis pole enam nii hea, võtab seest õõnsaks küll.

Ma eile rääkisin kallimale ka sellest teemast pikemalt, kui ta Tartusse jõudis ja mainisingi, et mina ei poolda sellist abielu, nagu ma vanematel oli. Just seda poolt, kuidas mu ema isale kõik alati ette-taha ära tegi ja teda sitaks poputas, kuigi too ainult jõi. Ja kuigi mu isa ei muutunud õnneks kunagi vägivaldseks, kui ta jõi (nüüd ta enam nii palju ei joo kui siis muidugi, aga vahel ikka), siis ikkagi oli see kole vaatepilt, kui ta lihtsalt ära magama vajus. Puhjas elades ei olnud see üldse tore tunne ka, sest koolis tuli ikka keegi ütlema, et nägi mu isa jälle eile aleviku peal täis kui tinavile. Tartusse kolides õnneks keegi ei teadnud mu isa, aga alevikus teadsid kõik inimesed kõiki ju.

Ka mina olen elus teinud ühe vea, kui ma olin suhtes joodikust soomlase ehk Egoga. Õnneks kestis see pull kokku vähem kui aasta, aga tema puhul oli ju tegemist veel joodikust vägivaldse isendiga, nagu me kõik teame. Mind ta küll lüüa õnneks ei saanud, aga tahtis – ja see lõi mul alarmi peakohal sirama, et selline asi tuleb KOHE ära lõpetada. Kuid see igapäevaselt 6-8 õlle joomine ei ole normaalne. Kurb, et ma sellest siis kohe aru ei saanud. Ma ise ei kiida üldse heaks seda, et nädala keskel pärast tööd igapäevaselt paar õlut libistada, sest see ei ole normaalne. Ma ise ei tee seda ja ma ei taha, et mu kaaslane seda teeks.

Õnneks pärast Ego mul polegi ühtegi sellist inimest enam olnud – ju sain siis seda enam aru, millist inimest ma enda kõrvale ei taha. Nädalavahetusel pärast sauna paar õlut ja peol – absoluutselt. Aga mitte niimoodi, et igal õhtul tuleb midagi juua. See ei ole normaalne. Nädala keskel joon mina ise üliharva, tõesti ehk siis, kui mingi üritus toimub, aga seda ei juhtu eriti. Ning seda, et ma teleka ees nädala keskel mingit veini või õlut kõrvale tarbiks, ei juhtu ka eriti kunagi (aastas ehk paar korda). Ja nädalavahetustel pärast sauna ühe õlle vahel joon. Või kui pidu on, mida eriti tihti nüüd ei juhtu, sest ei viitsi enam, siis muidugi ka. Kallim joob ka vähe ning on pidudel tihtipeale üldse kaine autojuht. Just viimase paari aastaga on mul endal selline suhtumine tekkinud, nädala keskel jooja pole ma kunagi suurt olnud, aga ka nädalavahetustel ei taha enam eriti. Pigem pidudel, aga kuna neid tuleb üliharva ette, siis seda enam. Kunagi ma olin veendunud, et mina olen alati see peoinimene, sest tundus ebaloomulik nädalavahetusel mitte peole minna. Nüüd ei teki enam üldse seda tunnetki, et tahaks täiega pidutseda. Tahaks lihtsalt kallima kaisus olla ja maailmaasjadest rääkida 🙂

Ma ise olen suht ootusärevuses, sest mu parim sõbranna peaks kohe-kohe sünnitama! Ma üritan mitte kogu aeg Facebookis uurida, et kui ta pole pikalt vastanud, et ega ta ometi ei sünnita, sest ma olen aru saanud, et rasedatele käib selline pinnimine hullult närvidele 😀 Vähemalt blogijad on niimoodi kirjutanud. Aga nii äge, lõpuks on mul ka mõni lähedasem sõbranna, kellel on laps (kohe tuleb  – see tähendab!) 🙂 Siiani ei olnud mul veel ühtegi sellist lähedast sõbrannat, kellel lapsi oleks.

Lõpetuseks kaks filmi, mida ma hiljuti vaatasin – ja mis mulle meeldisid. Esimene on Kiki, Love to Love, mis räägib Hispaanias elavate inimeste omamoodi veidratest armusuhetest, kus kõigil on väga omapärased fetišid. Näiteks – kujutaksite te ette oma elu, kui teid erutaks see, kui te näete, et teie mees nutab? Ning tahaksite ainult siis täiega seksida? Seal filmis nimelt oli üks naine, keda täiega erutasid oma mehe pisarad ja kui viimane kuulis lähedase inimese surmast ning nutma hakkas, siis naine ei tahtnud teda teps mitte lohutada, vaid tahtis, et tüüp veel enam nutaks, sest siis tal tuli täiega seksiisu peale. Ning ta kogu aeg üritas, et mees nutma hakkaks, sest see küttis teda täiega üles. Siis oli seal veel üks naine, keda erutasid taimed ja loodus – nühkis end alati puude vastu ja sai orgasmi. Siis ühte naist erutas kindel rõivamaterjal, et kui mehel oli see seljas, siis ta tahtis seda riiet kogu aeg näppida ning temaga voodisse minna. Ja vahel metroos läks ta suvalist tüüpi näppima, kui ta sai aru, et see on just see riie, mis teda kiima ajab. Suht kreisi värk ikka. Seal oli neid näiteid veel, aga ma kõiki ei hakka välja tooma. Seda filmi vaadates sain ma aru, et ma olen ikka täiega tavaline inimene, sest mind sellised asjad küll kiima ei ajaks 😀 Seega selline hea komöödia, mida ajaviiteks vaadata 🙂

Teine film on The Choice, mis kiskus mul pisara välja. See film räägib armastusest ja sellest, kuidas ühe sekundi jooksul võib kõik muutuda. Ja just siis, kui mees veab mitmendat korda oma abikaasat alt ning õhtusöögile järjekordselt ei ilmu, juhtub naisega autoõnnetus, kus ta langeb koomasse (naine hakkab vihaselt koju sõitma ega jälgi enam autoteed). Ja siis mitu ahastavat kuud, kus mehele kogu aeg kinnitatakse, et ilmselt tuleks varsti aparaadid välja tõmmata, sest tõenäosus, et naine üles ärkaks, on üliväike ning väheneb iga sekundiga. Mees aga keeldub, sest ta usub ja loodab, et naine siiski tuleb koomast välja. Lõpp on igal juhul õnnelik ja naine ärkab üles 🙂 Kuid enne selle looni jõudmist räägitakse üldse elu keerdkäikudest ja sellest, kuidas vahel juhus kaks inimest üldse kokku viib – ka siis, kui neil tegelikult sel hetkel oma elus teised suhted on (küll mitte nii õnnelikud, kui nad tahaksid, aga siiski). Seega kindlasti soovitan seda filmi, sest see näitabki armastuse kõikvõimsat mõju ja seda pühendumist, mida kaks inimest teineteise vastu tunda saavad.

Täna on üle pika aja pilvine ilm. Kallim on hetkel oma laupäevasel tööl Tartus ja kui ta õhtul tuleb, siis sõidame Põlvasse. Nii hea oli teda eile näha lõpuks! Kuna tal oli see nädal õhtune vahetus, siis me nädala keskel ei näinud. Ma armastan neid hommikuid, kus ma saan tema kaisus ärgata 🙂 Ma armastan teda! 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Entusiast TV-st/ Perekonnast ja tervisest/ Ootusärevus, sest sõbranna saab varsti lapse/ “The Choice” ja “Kiki, Love to Love” – kaks head filmi, mida ma soovitan :)

  1. See Kiki film mulle ka meeldis. Ei kujutanudki ette, et inimesi võivad sellised asjad erutada. Päris huvitav 😀
    Ja see teine film on ka väga hea, olen nõus.

    Pidutsemise ja joomise koha pealt nii palju, et mul endal tuleb seda suvel rohkem ette..ka nädala sees, kuna mul on vahetustega töö jne. Ja eriti kuna praegu on grilllihooaeg ja seda saab liigagi palju tehtud praegu..:D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s