See ei tule vist kellelegi erilise uudisena, et ma pole mitte kunagi oma elus laulu-ega tantsupeol käinud. Ka vaatajana pole, osalejana ammugi mitte, sest ma ei oska laulda ega rahvatantsu tantsida. Ja kuigi Kagu-Eesti tantsupidu, mis nädalavahetusel Intsikurmus toimus, on võrreldes päris tantsu-ja laulupeoga väga pisike üritus (sest ainult tantsupidu ja ainult Kagu-Eesti tantsutrupid), siis minu jaoks oli see ikkagi midagi esmakordset ja suurt!
Läksin juba kell 16.30-ks kohale, sest mulle jäi meelde, et uksed avatakse siis. Tegelikult avati kell 17.00. Kuna tulin suhteliselt vara, siis sain kuuendasse ritta istuma. Küll aga olin ma siiski prillid maha jätnud, oh mind küll. Seega pidin natuke silmi kissitama küll. Enne ürituse algust nägin gümnaasiumiaegset klassiõde, kellega umbes pool tunnikest jutustasime, aga siis ta läks siiski kõrgemale istuma, sest ta oli sinna tööle tulnud. Fotograafi abiks, nagu ma aru sain. Ma olin õnnelik, et nii vara kohale tulin, sest hiljem oleks istumiskohtade saamisega juba raskeks läinud.
Kell 18.00 hakkas siis tantsupidu pihta. Teadsin, et kallim tantsib umbes 3-4 tantsu, kokku oli neid lausa 32. Ja kuigi ma olen lühinägelik, siis õnneks suutsin teda suure rahva hulgast siiski mõned korrad silmaga tabada! 🙂 Kõige lihtsam oli see meestetantsu ajal, sest siis neid oli vähem platsil esinemas. Tegelikult kallima osalemine oli üldse suure küsimärgi all, sest ta tantsupartner kukkus hiljuti rulluiskudega sõites ega saanud üldse osa võtta. Seega ta oli valmis selleks, et ta ei saagi osaleda. Aga nad rühma siseselt mängisid kuidagi need asjad enne tantsupidu ümber, et ta saaks ka ikka osaleda. Ma vahel täiega otsisin teda silmadega taga ja siis meenutasin mõttes, mis värvi tal need rahvatantsu riided üldse on. Oma peas mõtlesin, et otsi kaabuga mehi, aga oh mind lollikest – 90 protsenti meestest kannab rahvatantsus kaabut 😀 Ainult noorematel ja lastel vist eriti pole neid.
Kusjuures ma olin valmis selleks, et mul hakkab igav. No teate ju küll mind – kui ma telekast vahel laulu-ja tantsupidu olen vaadanud, siis mul on igav hakanud. Häbi tunnistada, aga mis sa ära teed, kui ma selline mats olen 😀 Kuid mul ei hakanud kordagi igav! Mulle meeldisid mõned tantsud eriti – näiteks oli mingi naisterühma pesupesemise tants, siis noored tegid nii ilusa tantsu Ott Leplandi “Hingesugulase” laulu järgi, et palju puudu ei jäänud, et ma oleksin mõne pisaragi poetanud, sest see oli nii ilus!Täiega liigutav! Mina, keda tavaliselt sellised asjad jätavad suht külmaks. Meestetants oli ka superlahe! Ja koolinoortest poisid tegid “Metsatölli” järgi ka ülilaheda tantsu. Siis oli veel mingi ostmise tants, kus täiega veeti stangedega rõivaid platsile ja muud tavaari. Mul kava ei olnud muretsetud, aga mu ees istus üks naine, kellel oli kava ees – seega sain ka vahel sinna piiluda 😀
Kusjuures mina arvasin, et Ott Lepland tuleb lõpulauluks kohale. Reklaamiti ju välja, et “Kuula” ja Ott Lepland vms. Isegi mu kallim arvas viimse hetkeni, et ülejäänud laulud lastakse lindilt, aga viimase ühistantsu ajaks tuleb Ott Lepland isiklikult lavale “Kuulat” laulma. Nii siiski ei läinud, vaid “Kuula” tuli ka lindilt. Võimas oli ikkagi! Just need hetked, kui ühistantsu ajal kõik erinevad tantsutrupid teadsid täpselt, millal ja mida nad tegema peavad. Ja see oli kõigest Kagu-Eesti tantsupidu! Mõelge, mis päris laulu-ja tantsupeol veel toimub. See on järgmisel suvel juba 🙂 Sellepärast neid eelnevaid proove ka tehakse, et kõik teaksid täpselt, millal nad peavad kus olema jne. Ma ütlesin kallimale hiljem, et mina oleksin nagu peata kana sellises olukorras. Kallim kinnitas mulle, et ei oleks, sest proovid on põhjalikud ning tantse on nad enne ju kõvasti õppinud. Hiljem pannakse lihtsalt kogu see liikumine paika, kui nii palju erinevaid tantsutruppe on koos – just see nõuabki seda, et mitu päeva varem algaksid proovid.
Kui tantsupidu läbi sai, siis ootasin kallimat, sest neil oli veel ühispildi tegemine. Ja mõtlesin omaette, et ma isegi võin ennast üllatada. Ma ausalt ka uskusin natuke, et mul võib igav hakata ning läksingi pigem kallimale kaasa elama. Ta mainis ka, et otsis mind rahva hulgast, aga suht raske on leida, kui nii palju inimesi on. Ja nii uhke tunne oli kogu aeg, kui kallim esines. Või siis üldse kogu aeg oli uhke tunne – meil on ikka nii andekaid ja ägedaid inimesi! Kui kallim siis lõpuks tuli, hüppasin talle kohe kaela ja ütlesin ka, et ta oli nii tubli, et kõik tantsijaid olid nii tublid. Ta oli ise ka nii rahul, et sai ikka osaleda, sest nagu ma ennist kirjutasin, siis oli see suht neljapäevani veel lahtine, aga siis nad viimases oma rühma proovis tegidki asjad ümber ning ta sai kellegi teise tantsupartneriks nendes tantsudes, kus seda vaja oli (kuna ta tantsupartner kukkus vahetult enne seda tantsupidu). See oli ka esimest korda, kui ma teda nii lähedalt rahvariietes nägin, sest trennides ta neid ei kanna. Mingeid videoid olen küll näinud, aga laivis ei olnud näinud. Minu meelest need rahvariided sobisid talle nagu valatult! 🙂 Ma ei ole vist kunagi kellegi teise inimese üle nii uhke olnud. See ongi armastus! 🙂 Sa näed, kuidas ta on õnnelik ja rahul ning oled ise ka nii sillas. Mu süda täitub heldimusega isegi praegu seda kirjutades. Mu sõbranna ütles ka tabavalt, et kallim õpetab mind rohkem eesti kultuuri ja kombeid hindama – sest nüüd olen mina iga laupäev, kes küsib, et kas täna sauna ikka tehakse (tavaliselt ta vanemad lähevad kõige enne, kütavad sauna ära ja siis lähevad teised – meie kallimaga kahekesi, ta vend suurema seltskonnaga ). Ja nüüd sain tantsupeost ka sellise elamuse, mida ma üldse ei oodanud.
Pärast tantsupidu tulime Tartusse, vaatasime koos Superstaari. Ja nagu arvata võiski, siis Merilin läks välja. Uudo ja Sissi on koos finaalis. Ning võidab ilmselt Sissi. Ei ole mina kummagi fänn, Uudo on Superstaari jaoks liiga simmanlik ja Sissi lauluhääl pole minu rida, aga ju Sissi ikka võidab. Selles mõttes nõustun, et Sissi on laval tõeline diiva ning valitseb seda täiega. Ja eks mingile rahvahulgale läheb tema muusika peale. Seega kui on valida nende kahe vahel, siis ma pigem eelistan vist Sissit. Eks nädala pärast ole näha, mis reaalselt saama hakkab.
Lõpetuseks paar pilti, mis on tehtud vahetult pärast eilset Kagu-Eesti tantsupidu!

Pole just kõige õnnestunum pilt, sest ma näen suht troll välja, aga kallim on seevastu ülikena ja naeratav 🙂 Seega 50 protsenti siiski õnnestnud pilt 😀 Siin tundub nagu ma oleksin 10 kg juurde võtnud, aga tegelikult olen kuskil 3-4 kg.

Uhkust ja rõõmu täis! 🙂