Iseloomust ja armastuse avaldamisest

Nädalavahetusel arutasime kallimaga seda, et mis iseloomujooned meile teineteise juures meeldivad. Kuigi ma juba teadsin seda, sest kallim oli mulle seda kunagi varem maininud, aga ta ütles veel kord, et talle väga meeldib minu juures see, et ma olen hästi julge ning hakkaja naine. Et minus on hästi palju seda malbust ja soojust, aga samas suudan ma vajadusel ka inimesed paika panna, kui nad mulle pinda käivad. Ning tema on alati end sellise naisega ette kujutanud, kelles on seda julgust ja pealehakkamist – ning kes ei põe iga asja pärast.

Kui nüüd tulla tagasi selle juurde, et ma oskan vajadusel inimesed paika panna, siis see oli näiteks see omadus, mida Härra (uutele lugejatele – ta on mu eks) minu juures vihkas 😀 Aga eks see näitabki seda, et inimestele võivad nii erinevad omadused meeldida ja mitte meeldida – see, mis ühele tundub halb asi, võib teisele hoopis hea olla. Ning just selle tõttu ei tohikski end kunagi kellegi teise pärast muuta, sest kuskil on olemas inimene, kellele just need omadused meeldivad, mis sinus olemas on.

See soojus on kusjuures mulle endalegi suhteliselt uus asi. Ma ei ole tavaliselt selline inimene, kes üleliia soojust kiirgaks. Aga pärast kallimaga tutvumist olen ma hoopis soojem inimene, sest tema kiirgab seda hästi palju. See oli kindlasti üks neist põhjustest, miks ma temasse ära armusin. Ja teine asi, mis mulle on alati tema juures meeldinud, on see, kuidas ta oma emotsioone välja näitab.

Pärast seda, kui me oleme nüüd need kolm kaunist sõna teineteisele lausunud, ei ole möödunud päevagi, mil ta poleks mulle seda uuesti öelnud. Kui me veel polnud teineteisele armastust avaldanud, siis ta ütles alati, et ma olen talle kallis jne. Mina olen selline naine, kelle jaoks sõnadega tunnete väljendamine on oluline ning ma teen seda ise vastu ka. See aastas korras moka otsast mainimine, et vist ikka tunnen midagi ilusat sinu vastu, ei ole minu teema. Loomulikult peavad teod ja sõnad mõlemad olemas olema, aga tihti just unustataksegi sõnad ära, sest arvatakse, et ainult tegudest piisab. Ei piisa. Vähemalt minu jaoks pole piisav see, kui mees teeb mulle hommikusöögi ja ma peaksin sealt siis seda armastust välja lugema. Või mis iganes muust tegevusest, aga ta ei ütleks seda kunagi välja. Või siis ütleks seda üliharva.

Ning loomulikult – inimesed on erinevad. Mõne jaoks ei ole tunnete avaldamine üldse nii oluline teema, aga minu jaoks on. Sest mulle meeldib kuulda, et mind armastatakse. Ning mulle meeldib ise ka seda öelda 🙂

Ma olen nii õnnelik 🙂