Milliste blogide poolt mina hääletasin Blogiauhindade jagamisel? / Vanaema tunne Põlva ööklubis Kino, kus 5miinust esines

Alates tänasest saab siis oma lemmikblogide poolt hääletada. Ma sel aastal enda blogi kirja ei pannud, sest ma tundsin, et ei viitsi enam ise osaleda. Kuid hääled andsin oma lemmikutele küll! Pean küll nentima, et enamus blogisid olid minu jaoks täiesti tundmatud – seega hääletasin vaid nendes valdkondades, kus ma kedagi teadsin. Ning see variant oli küll väga hea, et sai e-mailile tellida oma vastused, kelle poolt hääletasid, sest muidu ehk poleks meeldegi jäänud.

Alustame siis algusest. Arvamusblogides hääletasin ma Eveliisi poolt. Selleks oli kaks põhjust – esimene neist oli see, et ülejäänud blogid olid minu jaoks suht tundmatud. Teine põhjus oli see, et kuigi ma olen oma blogis mitmeid kordi minevikus Eveliisi kritiseerinud, siis mulle üldiselt ta blogi ikkagi meeldib, sest ma loen seda. Ja kui nüüd tagasi vaadata nendele teda kritiseerivatele postitustele, siis ma enam ehk neid päris niimoodi ei kirjutaks. Ma olen suht kindel, et Eveliis paneb sel aastal selle kategooria kinni, sest need teised blogid pole seal kategoorias üldse nii tuntud.

Elu välismaal blogis hääletasin ma Liina reisiblogi poolt. Pole vist raske arvata, miks ma seda tegin? Sest Mehhikol on alati mu südames kindel koht ja nii äge on Liina kogemustest vabatahtlikuna Mehhikos lugeda. Liina on üldse väga palju reisinud, vist oli kuskil 70 riiki? Isegi Põhja-Koreas on ta käinud. Ta on üldse oma reisimistest alati blogi pidanud ja kuna ta on Õhtulehe ajakirjanik, siis palju on avaldatud ka seal. Seega tuult ikka tiibadesse, Liina!

Elulistes blogides sai minu hääle Merje. Ega mul seal palju valida polnud, sest sealt nimekirjast loen ma ainult teda, Jane ja Kaid pidevalt. Ma olin tegelikult üldse üllatunud, et Merje osales, sest viimased aastad pole ta seda teinud. Ma usun, et minu eelpool nimetatud blogid on nagunii esikolmikus, sest need on kõige tuntumad ja ilmselt Merje paneb selle kinni. Merje blogi püsilugeja olen ma olnud juba sellest ajast, kui tal veel täiesti teine blogi oli ning kui ta 16-aastane oli – seega tundus loogiline tema poolt hääletada, kui ta nüüd jälle osaleb. Mulle on alati Merje kirjutamisstiil meeldinud.

Harivates blogides hääletasin Ritsiku poolt. Ma küll ei ole päris püsilugeja, aga kui ma olen juhtunud Ritsikut lugema, siis on tal alati väga head teemad olnud. Kunagi ehk hakkan püsilugejaks ka 🙂 Kuna ma loen nii mitmeid blogisid, siis kuskilt tuleb lihtsalt piir tõmmata.

Kultuuriblogides hääletasin ma Manjana poolt. Manjana blogi on mulle alati meeldinud, ta kirjutab nii ägedalt erinevatest asjadest. Kusjuures kunagi ma ei olnud püsilugeja, aga millalgi hakkas ta blogi mulle nii palju meeldima, et hakkasingi kogu aeg lugema.

Eriauhinna kategoorias “Blogi tegu 2018” andsin hääle Mallukale. Ei ole ühtegi teist blogijat, kes oleks nii palju heategevusse panustanud kui tema, seega ta kindlasti väärib seda tiitlit.

Kelle poolt teie hääletasite? Kas kavatsete blogiauhindade jagamisele ka kohale minna? Ma ilmselt kohale ei lähe sel aastal, aga mul on hea meel, et vähemalt mõned blogid, keda ma loen, olid selles nimekirjas esindatud. Küll aga on tõsiasi see, et mida aeg edasi, seda tundmatumad nimed seal kandideerivad, sest paljud blogid, mida mina loen ja mis mulle meeldivad, lihtsalt ei osale sellel üritusel.

Aga kui nüüd muude teemade juurde minna, siis eile käisime kallimaga ta sõbra sünnipäeval. Meie liitusime seltskonnaga juba Põlva ainukeses ööklubis Kino, kus esines 5miinust. Jõudsime ukse juurde, kui nägime meie seltskonna naisi, kes mulle ütlesid, et mina oleksin ju võinud sünnale ikka varem minna, sest mina ei olnud ju õhtul tööl (see algas juba kell 20.00 sünnipäevalapse korteris). Ma siis ütlesin, et ma ei hakanud minema, sest nad on ikkagi mu kallima sõbrad rohkem. Siis seesama naine ütles, et varsti kolin nagunii Põlvasse ära, millepeale mu kallim ütles, et jah, me oleme seda juba ka arutanud 🙂 Nii armas. See naine kusjuures elas varem ise Ida-Virumaal, aga kui tutvus oma kallimaga, siis mõne aja pärast kolis Põlvamaale (elab seal samas külas ja samas trepikojas, kus minu kallima vanemad elavad).

Ma olen varem Kinos kaks korda käinud ja poleks iial uskunud, et seal võib nii palju rahvast olla! Kuid tundub, et 5miinust läheb inimestele peale. Ma panin lausa pikkade varrukatega kleidi, sest eeldasin, et ma nagunii suurt ei tantsi, kuna muusika pole päris minu teema. Kuid enne 5miinuse tulekut tuli igasugust muud muusikat – seega siis tantsisin küll niimoodi, et higi voolas 😀 Kallim oli kaine autojuht, seega tal oli vist natuke omapärane nii purjus inimeste seltskonnas olla (ma ise jäin ka veidike vindiseks, jõin küll ainult kolm pokaali šampust ja ühe õlle, aga mul hakkab kergelt pähe), aga talle meeldib tihti seltskonnas kaine olla.

Klubis sees saime sünnipäevalast ka õnnitleda ja kuna meie seltskonnal oli laud kinni pandud, siis sai seal istutud. Mina käisin ka allkorrusel päris palju tantsimas, nägin meie tantsuringis ühte naist, keda ma varem polnud näinud, hakkasin temaga vestlema ja tuli välja, et ta hoopiski ei teadnud kedagi meie seltskonnast, ta teadis ühte naist, kes enne oli meie ringis tantsinud, aga too oli kuhugi kadunud 😀

Igal juhul oli Kinos megalt rahvast, Nancy ja Merca ajal polnud veeranditki sellest. Paljud tundusid üldse alaealised, sest 5miinus meeldib noortele. Kui 5miinus siis lõpuks lavale tuli, läks pidu igavaks. Ma teadsin sealt seda artistinimega Põhja-Koread, kes “Legendide lahingus” mentorina üles astub. No olin teda siis telekas varem näinud, aga teised olid minu jaoks täiesti tundmatud. Ning laulud olid kohutavad! Sellist muusikat annaks ka stiiliselt teha – nagu Reket teeb, aga 5miinus kuidagi ropendab liiga palju.

Vaatasime kallimaga umbes 15 minutit 5miinuse esinemist teiselt korruselt ja siis jätsime seltskonnaga hüvasti ning suundusime koju ära (tulime autoga, sest kallim oli kaine autojuht, nagu ma juba mainisin). Magama saime öösel umbes kell 02.30. Aga seal peol tundsin end tõesti lausa vanaemana, sest nii paljud meganoored inimesed tantsisid kõrval. Oleks retromuusika olnud, siis oleks hoopis parem olnud! Ma üldse hakkan vaikselt klubide jaoks vanaks jääma, sest seda lärmi on liiga palju, inimesed trügivad ja nügivad kogu aeg jne. Ja kui muusika pole ka üldse teps minu maitsele vastav, siis ei viitsi üldse seal passida. Korra paari kuu jooksul võib klubis käia, rohkem küll ei jaksa… Ometi olid 18-aastaselt ajad, kus igal nädalavahetusel sai kaks korda Club Tallinnas käidud (lühend oli veel CT). Aga noh, nüüd ma olen 10 aastat vanem ka ning sellised asjad enam eriti ei tõmba, sest uni tuleb varakult peale.

Mida teie volbriööl ka tegite? 🙂 Ja kas klubides käimine pakub veel pinget või enam samuti mitte?

6 kommentaari “Milliste blogide poolt mina hääletasin Blogiauhindade jagamisel? / Vanaema tunne Põlva ööklubis Kino, kus 5miinust esines

  1. Mind ajab näiteks just see närvi, et klubides vaid retromuusikat lastaksegi. Paar head raadiohitti ja IKKA nad suskavad selle Neiu Mustas Kleidis kuhugi vahele… Mulle muidu meeldib retromuusika, aga seda vaid siis kui lähengi spets retropeole. Klubi on minu jaoks siiski koht, kus saab tantsida kaasaegse muusika taustal.
    Siinkohal räägin siis vaid Lõuna-Eesti klubidest. Tartus on asi eriti hull, sest on pmst vaid kaks kohta: Maasikas ja Vabank. Ning viimases on tihti mingi retrovärk.
    5miinusega on samad tunded mis sinulgi 🤣

  2. Mõnus.. tahaks ka niimoodi jälle kunagi koju minna lihtsalt selle ühe hea ja armsa kaissu:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s