Ma olen õnnelik :)

Tulin täna oma rõõmu jagama. Eile tuli kallim õhtul Tartusse, vaatasime niisama telekat ja rääkisime. Mulle meeldib temaga alati vestelda, saada ta mõttemaailmast rohkem aimu, küsida küsimusi. Talle meeldib seda minu puhul samuti teha ja ma naudin seda, kui inimene reaalselt huvitub sellest, millest ma mõtlen või kuidas mul läheb. Kui mul on näiteks tööl pingelised ajad või uudiskirja kirjutamine ei edene nii, nagu võiks või peaks, siis ta alati huvitub sellest ja annab märku, et talle läheb väga korda, kuidas mul asjad edenevad. Vastupidi muidugi ka. Minu jaoks sellised pealtnäha pisidetailid on väga olulised asjad.

Eelmisel nädalavahetusel kuulasime tema juures kõigepealt seda muusikat, mida tema vabal ajal naudib ja siis seda muusikat, mida mina naudin. Minul oli enamus küll hispaaniakeelne muusika, sain talle bachata tantsimise videoid näidata 😀 Ise veel tantsima ei hakanud, aga kunagi ehk. Tema lasi lõpuks oma rahvatantsuga seotuid laule ja puha.

Ma muidugi teadsin enne ka, mis muusikat ta naudib (Coldplay, Muse, White Stripes, Ellie Goulding, Electric Light Orcherstra, Red Hot Chilli Peppers jne), aga tal on alati konkreetse esinejaga või lauluga mingi oma emotsioon, mis talle edasi kandub. Kallima jaoks muusika on väga oluline tema elus.

Eelmisel nädalavahetusel käisime ka mu sõbranna juures, kes samuti Põlvamaal elab. Mängisime Towerit ja võite arvata, kes kaotas 😀

Mina ajasin selle lõpuks ümber, sest ma ei suutnud enam klotse võtta nii, et see värgendus püsti jääks 😀 (need klotsid, mis võtsid, pidi peale asetama).

Mängisime veel Aliast, aga ma sain pähe jälle 😀 Ja Aliast pantomiimina ning seda mängu, kus üks mõtleb mingile inimesele ja teised peavad kas-küsimustega ära arvama, et kes see on. Ei pidanud kusjuures inimene olema, sest Komissar Rexi arvamine võttis kallimal ja mu sõbrannal ikka palju aega ära 😀 Ja kui ma Palja Porgandi arvamiseks võtsin, siis olin veendunud, et mu sõbranna arvab ta enne ära, sest ma kusjuures eeldasin, et mu kallim ei tea, kes ta üldse on. Aga teadis küll 😀

Hiljem käisime kolmekesi Pizza Olives söömas (jällegi parim pitsakoht Lõuna-Eestis, ma ütleks, mitte ainult Põlvamaal) ning siis viisime mu sõbranna tagasi koju. Pärast seda käisime kallima vanemate juurest läbi, kus niisama chillisime ja saime ka teada, et meil kõigil on Retrobesti ajaks ööbimine nüüd kinnitatud – see saab üks omamoodi pereüritus olema, sest mina, kallim, kallima vend ja kallima vanemad ööbime kõik samas külalistemajas. Kallima isa hankis sinna ööbimise tutvuste kaudu, sest ta töökaaslased ööbivad ka seal (enamus kohti oli juba broneeritud selleks ajaks, kui mina otsima hakkasin). Peabki varsti mingeid 90-ndate riideid vaatama hakkama, sest kuna see on ka omamoodi stiiliüritus, siis oleks lahe niimoodi riietuda. Mida siis üldse kanti? Kõrge värvliga teksad ja nabapluusid nagu Maarja-Liisi videotes? 😀 Nabapluusi ma väga ei taha kanda, mu kõht ei ole selle jaoks nii sile 😀

Eile tuli siis kallim Tartusse ja nii hea õhtu oli, ta ütles asju, mis mind väga õnnelikuks tegid. Kõigepealt ta ütles, et ta näeb minus nii naist kui parimat sõpra ning tema jaoks ongi suhte alustala alati selles, kui sa saad teise inimesega end vabalt tunda. Mina leian sama 🙂

Kui hakkasime end tuttu sättima, siis ta küsis minult, et mida ma üldse lastest arvan. Ma olime sellest ka kunagi rääkinud ja ma olen mõelnud, et kaks last on selline hea number. Ta ütles sama (mida ma ka juba teadsin), ta mainis, et ta on alati unistanud tütrest. Mitte et tal poja vastu midagi oleks muidugi. Rääkisime ka niisama lastenimedest ja ta teab seda tüdrukunime, millele ma juba 10-ndast eluaastast olen mõelnud salamisi, kui mul peaks kunagi tütar sündima. Mul oli küll mingi aeg periood, kus ma mõtlesin, et äkki ma ei tahagi lapsi kunagi saada, aga siis oligi asi selles, et ma olin koos inimesega, kellega ma ei oleks tahtnud lapsi saada.

Ja siis ta ütles maailma parima komplimendi, mida üks mees naisele vist üldse öelda saab. See on nii omamoodi, kuidas 20-neselt naised mõtlevad, et nii äge, kui mees neile ahvatlev, seksikas, pandav jne ütleb. Võib-olla natuke ongi, aga mitte miski ei ületa seda, kui mees sulle ütleb: “Sina oled see naine, kellega ma tulevikus lapsi saada tahan.” Ma mõtlesin, et mu süda hüppab rinnust välja sel ajal. Ma olen ise ka oma kallima puhul seda tundnud, et tema on see mees, aga ma pole julgenud seda välja öelda. Sest me oleme pool aastat kõigest koos olnud.

Ja siis ütlesin ma midagi, mida ma ka varem polnud öelnud, tema samuti mitte.

Jaanika: Kallis, ma arvan, et ma vist armastan sind.

Kallim naeratas ja ütles: Ma ka just hiljuti mõtlesin, et millal oleks õige aeg seda öelda, sest ma ise tunnen sama. Mina armastan sind ka, Jaanika.

See hetk oli nii armas ja tore. Me rääkisime kokkukolimisest, ta ütles, et talle nii meeldiks see, kui see millalgi juhtuks. Ja pigem just seda varianti, et mina koliksin Põlvasse, sest mulle meeldib Põlva ja ma olen alati tema korteris kuidagi end mugavamalt tundnud kui enda üürikorteris Tartus. Kuna ma ei plaani töökohta vahetada, siis käiksin ma Tartus tööl edasi. Rääkisime ka sellest, et kui ma autojuhiloa teeksin, siis ta saaks mulle enda auto anda, et ma tööl saaksin käia (ta ise pakkus selle välja – senikaua, kuni siis endale auto saaksin näiteks). Või siis niikaua rong, kuni autojuhiluba pole. Paljud käivad Põlvast Tartusse tööle, isegi tema tutvusringkonnas ja siis veel üks variant olekski see, et kellegagi neist saaks Tartusse, kui ise autojuhiluba ei tee. Variante oleks.

Päris homme me nüüd veel kindlasti kokku ei koli, mõned kuud elame kindlasti veel niimoodi, aga mul on hea meel teada, et meil asjadest sama nägemus on 🙂 Ning kindlasti ei hakka me kohe lapsi tegema, kui kokku kolime, aga mul on hea meel, et meil tuleviku osas sama nägemus on. Ma sain kallimale eile teoreetiliste teadmistega lapsevanemaks olemisest hiilata, sest ma loen nii palju beebiblogisid 😀 Ja kuna mu sõbranna ka sünnitab kuu aja pärast, siis seda enam.

Ma olen kallimat lastega tegelemas näinud küll, kui tal sõber külas käib, kellel alla aastane laps on. Ja juba siis ma mõtlesin, et see kõik on nii armas, et äkki tema oleks tulevikus see, kellega perekond luua. Ja ma tean, et pool aastat on täiega väike aeg ja me pole kooski elanud ning mina olen alati olnud see, kes blogis räägib, et enne peaks ikka täiega koos olema ja elama, kui üldse sellele mõelda, aga… Kui ma sellele mõtlen ja see mõte mulle meeldib pikemas perspektiivis, siis see ei ole ju halb? Võib-olla mul varem lihtsalt ei olnud sellist tunnet minevikus? Igal juhul – eks tulevik näitab, mis saab, aga ma võtan oma kallimat väga tõsiselt. Juba algusest peale olen võtnud ja ta tema mind ka, seda ta näitab nii oma tegude kui sõnadega välja.

Jäime siis eile tuttu pärast kogu seda juttu ja kui ma hommikul enne kallimat korraks silmad avasin, siis ma mõtlesin, et ega ma seda kõike ometi unes ei näinud. Kui kallim siis enne oma äratuskella ärkas, mulle otsa vaatas ja mulle ütles, et ta armastab mind, siis ei osanud ma mitte midagi rohkemat elult tahta. Ning mul oli nii hea meel, et ma seda kõike unes ei näinud 😀

Ma olen nii õnnelik 🙂 Kallim läks täna oma laupäevasele tööle Tartus, pärast seda suundume Põlvasse. Järgmine nädal tuleb huvitav nädal – ainult neljapäeval olen ma kontoris. Nimelt esmaspäeval on meil kõigil kodukontoris töötamise päev, mis tehti selleks, et teisipäev on ju nagunii püha. Kolmapäeval on mul vabaks võetud, sest Bryan Adamsi kontsert, neljapäeval käin siis kontoris ja reedel on arendustiimil kontoris hackathon, mis võtab terve nädalavahetuse – seega teistel on kodukontoris töötamise päev (kellelgi teisel pole lubatud kontorisse nägu näidata :D). Hackathon on programmeerijatele mõeldud üritus, kus nad 2-3 päeva igasuguseid ideid kokku panevad ja kui ära vajuvad, siis magavad korraks ning hiljem jätkavad. Vot selline huvitav nädal tuleb, millest kaks ma nagunii puhkan ja kaks töötan kodus 🙂 Ehk siis töötan Põlvas need kaks päeva.

Vot nii on lood!

Advertisements

22 thoughts on “Ma olen õnnelik :)

  1. Mina arvan, et koosoldud aeg küll ei garanteeri, et keegi oleks hea isa. Kui me olime Kardoga 6k koos olnud, olin ma juba kuu aega rase 😀 Aga samas toona oli mu beebigrupis tüdruk, kes oma mehega 10a koos olnud ja aastaid üritanud last saada – kui naine rasedaks jäi, jättis mees ta maha. Kui sulle tundub, et su kaaslane oleks hea isa, siis usalda seda tunnet. Ma küll ei tea teda, aga blogi kaudu tundub selline tasakaalukas ja rahulik mees, seda meiesugustele vaja ongi 😀

    • Ma tunnen jah seda, et ta oleks väga hea isa tulevikus. Ja ma näen teda oma tulevikus, ta ütles mulle ka, et tema näeb mind samuti oma tulevikus. See on nii hea tunne.

      Ta on jah hästi tasakaalukas mees, mis mulle väga meeldib 🙂 Ja rahulik ka muidugi, aga samas alati hästi hingeline ning näitab oma emotsioone välje. Ning kõik see meeldib mulle.

  2. Ah, tead, “meie vanuses” ei ole enam nii väga aega tarvis, et aru saada, kas õige inimene või mitte. Inimene elab ja õpib ära tundma 🙂 mul oli vastupidine olukord viimases suhtes, kui olime kuus kuud koos olnud ja härra vihjas kokku kolimisele. Mul tõmbas hinge täiesti kinni selle peale ja saingi aru, et tuleb laiali ära minna. See on hea test iseenesest, et endas selgusele saada ja tundub, et sul on päris selge see asi 🙂 et, ära põe ja tee seda, mis süda käseb ja mõistus toetab.

  3. ma ei saa sellest aru: “ma arvan, et ma vist armastan sind”. “Arvan” ja “vist”. Mulle see küll mingit õnnetunnet ei pakuks, kui mees ütleb et ta VIST armastab mind. Armastus kas on või ei ole! Minu jaoks on arusaamatu et VIST on või et MA ARVAN et on.

    • No tol hetkel ma ütlesin talle jah niimoodi, aga ma tean seda kindlalt, et ma armastan teda. Lihtsalt kukkus nii välja. Võib-olla oli asi selles, et ma polnud seda talle kunagi varem öelnud, et me kumbki ei olnud seda teineteisele enne öelnud. Jah, see vist ja ma arvan ei kõlanud ehk kõige paremini, aga kui esimest korda kellelegi seda ütled, siis võib juhtuda, et oled natuke ebalev. Ma usun, et selle võib mulle andeks anda ja enam ma seda vist/arvan ei mainiks, vaid ütleksin kohe, et armastan teda (mida ma ka täna hommikul tegin, kui ta mulle öelnud oli, et ta mind armastab).

      • Minu kommentaar ei olnudki mõeldud halvustavana, vaid rohkem just imestavana, tundus kummaline sõnadevalik 🙂 Soovin teile kõike head ja ootan huviga uusi postitusi!

    • Marge on primitiivne ei saa aru, et VIST tähendabki seda, et inimesel on tunne millest ta ei saa aru ja ju see on see armastus, kui inimene selgusele jõuab, siis ta saab midagi täpsemat öelda kas oli või oli see midagi muud ja see ei kahanda armastuse suurust ja mõtet mitte kuidagi. Marge õnne tunne pole seejuures üldsegi oluline. 🙂

      Üks naine nägi unes taevalikku armastust
      ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.

  4. Ma arvan, et igati õige on kokku kolida ja kokku jääda, kui kumbki osapool nii arvab. Ja mis puutub kokkukolimisse, siis elu ise suunas mind praeguse elukaaslasega peale 1,5 kuud kokku kolima.. varasemates suhetes käisime vastakuti külas/ööbimas, aga elu kuidagi keelas kokkukolimise. Ja praegune suhe on vastupidine varasematele, et alguses on tohutult rasked ajad olnud ja see kõik on meid proovile pannud, aga noh, pole lastud lahku minna ja praeguseks oleme üle 2 aasta koos olnud, kolmas jookseb.

    Sinu puhul oli piltidelt näha jah, et oled kuidagi õnnelikum ja su jutu puhul teadsin, et õige inimesega oled koos. Mingu teil kõik hästi!:)

  5. Ma olen ka nii õnnelik 🙂

    Ma olen su siiraid sõnumeid
    aastate jooksul palju lugenud,
    ja, olgem ausad, ikka veidi
    ärevalt seda rallit jälginud,
    kes seal roolis ikka on 😀

  6. Oeh, silma võtab märjaks, sest nii ilus 🙂 palju õnne teile ja et see ilu jätkuks veel aastakümneid. Tundub küll, et üksteist on leidnud kaks inimest, kes omavahel kohe tõeliselt hästi sobivad. Elan kaasa ja tunnen siirast rõõmu 🙂

  7. Nii tore oli seda lugeda. Olen su blogi lugenud pikalt ja näinud sind arenemas ja aina sümpaatsemaks muutumas. Minu arvates olid sa veel oma eelmises suhtes teine inimene, tundusid pigem ebameeldiv, nüüd on arvamus sinust muutund ja see mees tundub heatahtlik ja mõistlik ja sulle täpselt ideaalne! Väga tore vaadata, et oled enda kõrvale sellise inimese leidnud.
    Pidasime ka mehega laste saamise plaani kuid kahjuks läksime tülli nädal aega tagasi ja siiamaani ei teagi, kas plaan üldse teoks saab. Tahaksin seda väga, sest olen lõpuks leidnud inimese, kes on 100% minu inimene ja vanus ka juba sealmaal.

    • Kurb kuulda seda, et tülli läksite, aga äkki annab ikka kuidagi ära klaarida? Inimesed ju ikka tülitsevad ja kui te mõlemad tunnete, et ikka olete teineteise jaoks õiged, siis peaks ju probleemid kuidagi ära lahendama. Ma igal juhul soovin teile edu ja loodan, et asjad saavad korda! Ma leian, et lahkuminek on siis õige, kui üks või mõlemad tunnevad, et asi pole ikka õige või petetakse ja siis on tunda, et usaldust ei saa tagasi, aga kui on mingid muud asjad, siis ehk ikka saab asju parandada. Ma igal juhul hoian teile pöialt!

  8. õiges suhtes ei minda tühja tähja jms pärast lahku ka andestatakse kõik kui sellest lõpuks õpitakse, kokku kasvatakse ja on tunded, millest rääkida ja nii ongi hea. ning lihtsalt olla ja kui see esimese päeva sära tuleb aegajalt silmi üksteist nähes nagu algusajal, siis see ongi see õige.
    nagu üks mainis tundusid sa omal ajal veidi üleolevana ja liiga välja kriiskavat iga arvamust kohatult, kuid ajaga oled uue partneriga leebem ja veidi parem. samas, kas asi jääb püsima ja kõige õigem on, seda näitab aeg, tunded, elu.
    olge tublid.

  9. Paljud mehed ütlevad et tahavad last ja siis kui lapsed käes, tõmbavad ära. Tänapäeval tundubki, et just meestel on suur titeisu, aga naised pole nii kindlad. Ära luba emotsioonidel end pimestada. Sa pole esimene ega viimane naine, kellega kõik see toimub.

    • Jah, kõik võib olla. Talvel võib jääpurikas ka pähe kukkuda ja nii võib surma saada.

      Ega ette ju ei teagi tegelikult kunagi. Nagu eespool kommentaaridest lugeda võisid, jättis mees ka siis naise maha, kui nad oli juba kümme aastat koos olnud (just siis jättiski, kui naine rasedaks jäi). 100-protsendilist garantiid ju ei olegi, et nii ei lähe. Ometi inimesed saavad lapsi. Kas sinu arvates siis ei tohiks, sest äkki mees jätab maha?

      Mina ei plaani kohe veel last saada, aga kui ma kunagi ka saaksin ning siis juhtuks see kõige hullem stsenaarium, siis see oleks elu. Ma olen piisavalt äge naine ja suudaks lapse ka üksinda vajadusel üles kasvatada. See ei oleks kaugeltki ideaalne stsenaarium muidugi, kuid tehtav. Ometi tunnen ma oma kallima puhul, et tema on see mees, kellega tulevikus lapsi saada. Mul ei ole seda tunnet mitte kunagi kellegi teisega olnud. Ning jah – tulevikku ette ei näe, aga see kehtib ju kõigi inimeste puhul.

      • Mulle ei meeldi kui mees saab oma tahtmise ja pärast tõmbab uttu ja mulle ei meeldi need rumalad naised, kes ei saa sellest aru ja pärast vanana kiruvad meest, aga iseenda rumalust ei näe. Nagu sünnitusmasinad, oskavad ainult meeste titaisu rahuldada ja pärast halavad et mehed on sead.
        Lapsed kannatavad. Aga õnneks on lapsed targad ja viskavad sellised emad ja isad esimesel võimalusel vanadekodusse patte kahetsema. Respekt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s