Vastan lugejate küsimustele

Kõigepealt tahaksin tänada kõik neid inimesi, kes minu eelmise postituse kommentaariumisse küsimusi esitasid. Hakkangi nüüd neile vastama 🙂

Miks elad üürikorteris ega võta kodulaenu?

Küsimus on hea! Ja enne, kui ma sellele vastan, siis sellega seostub ka üks omamoodi fenomen. Nimelt viimase poole aasta jooksul on mulle kolm naist ette heitnud, et miks ma kodulaenu ei võta, sest oma kodu on ju maailma parim asi . Esimesel neist oligi õigust seda vähemalt osaliselt teha, sest ta võttis elukaaslasega kahekesi laenu – seega pool sissemaksust maksis ise. Ning korter kuulub talle poolenisti.

Teine, kes mulle sellist asja ette heitis, elab oma elukaaslase korteris (mitte abikaasa). Ja selle korteri on mees ostnud enne, kui oma kallimaga tutvus – ehk see kuulub täielikult tüübile. Kui ma siis selle teadmise peale küsisin, aga mis siis peaks saama, kui nad lahku lähevad, ei osanud neiu mulle enam midagi kosta. Ta küll ütles, et nad ei lähe lahku ja vast ei lähe ka, kuid siiski? Mind paneb hämmastama, et mulle heidavad sellised inimesed ette, kellel endal ka oma korterit reaalselt ei ole. Ja elukaaslase korter ei lähe väga arvesse, eksole. Kui see pole koos ostetud või abielu ajal soetatud vara, siis kuulub see siiski sellele teisele inimesele (ja see teine pole seda osaliselt naise nimele kirjutanud). Lapsi sellel paaril ka pole.

Kolmas, kes mulle seda ette heitis, oli saanud korteri päranduseks – seega ei teagi see inimene ega saa kunagi teadma seda, et üksinda korteri sissemaksu kokku koguda on päris keeruline.

Kui nüüd küsimusele ise konkreetselt vastata, siis oletades, et ma tahaksin endale Annelinna kahetoalist korterit, mis maksab kuskil 50 000 – mul oleks vaja vähemalt 5000 eurot sissemaksuks ja sedagi juhul, kui Kredex tuleks appi. Kui ma aga tahaksin 70 000- 80 000 € maksvat korterit ja mitte Annelinna, läheks mul vaja vähemalt 7000-8000 eurot. Kui Kredex ei peaks appi tulema, ei peaks ma maksma sisse ainult 10 protsenti, vaid 20-30 protsenti. Mina ei suuda sellist raha küll kokku koguda. Jah, eks asi on ka prioriteetides, sest kui väga tahta, siis ilmselt mingi aja jooksul suudaks ehk tõesti. Mu sõbranna näiteks soovitas, et miks ma isa juurde niikauaks elama ei lähe, sest siis saaksin hetkel üüri maksmise pealt kokku hoida. Iseenesest oleks see ju mõeldav variant, aga ma peaksin siis õele ikka üüri maksma, sest see on mu Inglismaal elava õe korter, mille pangalaenu ta maksab, sest mu isa on pensionär, kes ei suudaks seda maksta. Mu isa elab mu õele kuuluvas korteris ja maksab ise kommunaale, mu õde maksab pangalaenu ja mina maksan ta igakuist Elisa Teleteenust (endine Starman), mis on suht märkamatu summa- mingi 30 euri kuus vist.

Aga kui mina sinna koliksin, siis ma peaksin oma õele ikka üüri maksma, sest mina saan seda endale lubada, mu isa ei saa (sellepärast keegi temalt seda ei nõuagi). Ja pealegi – mulle ei meeldiks isakodus elada, sest ma olen 28-aastane siiski. Selle tõttu elangi üürikorteris. Ja muidugi on asi ka selles, et ma pole kunagi eriline rahakoguja olnud. Ehk siis pikk jutt lühidalt kokku võtta – ma olen hetkeseisuga ilmselgelt liiga vaene, et endale üksinda oma korterit osta. Kui seda lollakat sissemaksu ei oleks, siis oleks kõik hoopis parem, sest laenu mulle antakse küll, aga mul pole seda sissemaksu kuskilt võtta. Ning jah – ma tean, et maksan hetkel õhku raha, sest oma korter oleks kõvasti parem variant, aga kuna ma seda sissemaksu niipea kokku ei suuda saada, siis on elu hetkel selline. Kas ma olen sellepärast kurb? Natuke ikka, aga ilmselt siis mitte nii kurb, sest ma tegelikult ei kogu hetkel selleks sissemaksuks isegi raha. Ma peaksin oma kulutused selleks nagunii koomale tõmbama, aga ma ei oska seda teha. Pole kunagi osanud. Seega elangi üürikorteris.

Mul on tegelikult kahju sellest, et meil sama mentaliteeti pole, mis Lääne-Euroopas, kus üürikorteris elamine ei ole absoluutselt häbiasi, vaid paljud teevad seda. Keegi ei vaata imelikult, et appi, vaene rott, et endale korterit osta laenuga ei saa. Eestis kahjuks seda viimast just kiputakse tegema. Eks ma siis kuulun ka nende rottide hulka, mis seal ikka.

Kas sa lapsena mõtlesid, milline sa täiskasvanuna oled?

Mõtlesin ikka. Lapsena ma täiega tahtsin suureks saada 😀 Ma küll lapsena arvasin, et 25-aastaselt on inimese elu juba selline, et lapsed, abikaasa jne, aga no nii mul ei läinud. Lapsena tundus lihtsalt, et 25 on juba nii vana inimene. Muud konkreetset ma ilmselt ei mõelnudki.

Mitu last oleks liiga palju?

Kolm. Kaks on absoluutne maksimum, millele mina üldse mõelda suudaks. Kaks olekski tegelikult ideaalne – üks oleks jälle liiga vähe.

Kas abiellumine on sinu jaoks oluline? Kaua peaks enne koos olema, et seda teha?

Pikas perspektiivis kindlasti oleks. Kuid jällegi – ma leian, et see on suur samm, mida ei tohiks uisapäisa teha. Kusjuures ma isegi ei tea, kas ma tahaksin neid suuri pulmi, kahekesi abiellumine tundub ka päris äge 🙂 Vanasti ma kusjuures nii ei arvanud, aga aastate jooksul olen sellisele arusaamisele jõudnud. Kuid ma arvan, et mu suguvõsa lööks mu lihtsalt maha, kui ma kunagi peaksingi niimoodi abielluma, et pidu ei korralda 😀 Samas – ma teen ikka niimoodi, nagu ise tahan 🙂

Milline võiks su elu 10 aasta pärast olla?

10 aasta pärast ehk võiks juba mingi laenuga oma korter olla – aga eks seda ole tulevikus näha (kuigi 30-aastast laenu vist siis enam ei antaks, sest vanus on juba selline). Tore oleks muidugi ka, kui mõni laps oleks ja abielus võiks ka olla 🙂

Oled sa rase või lihtsalt hea toidu peal, mitte halvaga?

Ma ei ole rase. Juurde olen võtnud mingi 3-4 kg küll, just pärast seda, kui praegusesse töökohta tööle läksin. Kuigi ma nüüd söön hoopis kindlamatel kellaaegadel ja öösiti enam üleval ei passi – varem sõin siis, kui juhtus, sest käisin ju öösiti tööl. Selline palju kindlam toitumisrežiim on mulle mõned kilod juurde toonud. Kuigi see peaks ju hoopis vastupidi vist olema?  😀

Kas su ema suri haigusesse vms? Ka huvitaks, et mis emaga juhtus? (ehk siis kaks korda küsiti seda küsimust). 

Mu ema sai insuldi oktoobris 2011. Mina ise olin siis Helsingi-Stockholmi kruiisil, kui see juhtus (sain mingi agendireisi seoses tulevase praktikakohaga). Meri oli tormine ja ma sättisin just end peole minema, kui mu õde mulle helistas, et mu ema on haiglas. Tol hetkel me veel ei teadnud, et ta sureb, sest siis veel usuti, et ta tuleb sellest välja – lihtsalt et vasak pool on halvatud ja ta peab taastusravis käima hakkama. Pärast sellise uudise kuulmist oksendasin kogu öö ega läinud peole. Minu jaoks oli see väga raske, sest olin võõraste inimestega seal agendireisil (sain selle enne ametlikku praktika alguse aega, seega isegi tulevast töökaaslast, kellega ma samas kajutis olin, nägin esimest korda) ja polnud kellelegi toetuda.

Kui Eestisse tagasi jõudsin, siis ta oli juba surnud. Sain selle info just siis oma õelt, kui Tallinnasse jõudsin. Ta nimelt langes koomasse, millest ta välja ei tulnudki. See oli kõige raskem Tallinn-Tartu bussireis, mille ma kunagi oma elus teinud olen. Kui ma sellele agendireisile läksin, oli ta täiesti terve, aga kui tagasi jõudsin, siis ta oli surnud. Mina ja mu Inglismaal elav õde ei näinud teda haiglas (mu Inglismaal elav õde jõudis ka siis Eestisse, kui ta juba surnud oli), aga mu kõige vanem õde nägi. Ta ütles, et ta ei suuda pärast seda enam mitte ühtegi haiglasarja vaadata.

Mu ema oli mulle kõige lähedasem inimene siin maailmas, ma olin siis veel pesamuna, kes kodus elas, kui ta suri. Me tegelikult kartsime õdedega, et mu isa joob end põhja pärast ema surma, sest ta on alati kippunud alkoholiga liialdama, aga õnneks nii ei länud – ta hakkas hoopis vähem jooma. Ta joob ka nüüd, aga oluliselt vähem, kui näiteks siis, kui me lapsed olime. Õnneks pole ta kunagi vägivaldne olnud, vaid lihtsalt jõi end täis ja vajus magama ära. Mitte et see joomine siiski mingi vabandus oleks muidugi.

19.aprill olekski mu vanematel 38.pulma-aastapäev olnud. Mina oma ema asemel ei oleks tahtnud iseloomult sellise mehega nii kaua abielus olla. Ja mu ema oli nooruses päris ilus naine ning tal oli mitmeid kosilasi, aga ta otsustas isa kasuks. Oleks ta ühe Tallinna mehe kasuks otsustanud, siis ma praegu seda blogi ei kirjutaks, sest mind poleks olemaski. Ka mu isa jäi naistele silma, nii palju, kui ma ema/isa ning teiste peretuttavate juttudest kuulnud olen.

Meie perekonda on üldiselt pikkade inimeste perekonnaks kutsutud 😀  Mu isa on 186 cm, mu ema oli 182 cm (nagu mina). Mu üks õde on 177 cm ja teine 176 cm – seega pesamunana olen ma lastest kõige pikem 😀

Ning miks sa kooli ajal tööl käisid, et hakkama saada või lihtsalt taskuraha pärast?

Natuke mõlemat. No tegelikult ma oleksin hakkama saanud ka ilma tööl käimata, sest ma nagunii elasin vanemate juures, aga siis ma poleks saanud endale neid asju lubada, mida ma tahtsin. Kuigi tol ajal me enam nii vaesed ei olnud kui mu lapsepõlves, siis enda teenitud raha oli ikkagi see, mida ma sain niimoodi kulutada, nagu ise tahtsin. Kuigi interneti maksin ma siis juba ise, sest mina kasutasin seda kõige rohkem, muid asju siis maksma ei pidanud. Tegelikult selline asi on mind palju iseseisvamaks muutnud, sest ma olen maast madalast juba tööl käinud.

Kas kaugsuhe jääb teil kogu aeg kestma või kolite ka kokku?

Hetkel jääb meil siiski veel kaugsuhe kestma. Põlva iseenesest ei ole Tartust nii kaugel, aga siiski – päris koos ju elada ei saaks. Meil sai just pool aastat ja ma usun, et on kindlasti vajalik veel mingi aeg eraldi elada – eks siis tulevik näitab 🙂

Mis on sinu arvates isiklikus plaanis kõige parem ja kõige halvem muutus, mis on toimunud viimase (paari) aastaga?

Kõige parem muutus on kindlasti see, et ma elan esimest korda elus täiesti üksinda ja saan hakkama. Ma tean, et paljude jaoks see ei ole mingi eriline asi, aga ma ei olnud varem mitte kunagi täiesti üksinda elanud. Tallinnas elades ma üürisin ühte tuba, mitte korterit.

Kõige halvem ehk ongi see, et ma olen mõned kilod juurde võtnud. Ja alati koguneb kõik sinna kõhu peale just 😀

Mis eriala/elukutse/amet sind huvitab, aga sa tead, et sul ei ole sellega tegelemiseks vastavaid isikuomadusi?

Oma idüllilises maailmas ma kirjutaksin raamatuid 😀 Kuid reaalselt mõeldes saan ma aru, et ma ei oska nii hästi kirjutada, et seda teha. Ja Eestis ei teeniks sellega nagunii, kui sa just väga hea kirjutaja pole või kui sa juba enne raamatute kirjutamist endale nime teinud pole. Mina pole kumbagi – seega jääbki see unistuseks.

Teine asi, mida mulle meeldiks teha, oleks hispaaniakeelsed Youtube videod. Ma ise vaatan mitut Youtube kanalit, kus inimesed, kelle emakeel ei ole hispaania keel, seda räägivad. Vigadega, aga neil on palju jälgijaid ning nad teenivad vaatamiste ning jälgijate pealt piisavalt raha. Ja mulle endale meeldiks see ka, aga samas saan ma realistlikult mõeldes aru, et neid jälgijaid peaks ikka päris palju olema, et see mulle raha teenima hakkaks. Ja vot neid ma kokku ilmselt ei saaks, sest ma tegelikult ei oskaks nii huvitavaid videoid teha, veel vähem neid töödelda. Eesti ega inglise keeles ma neid teha ei viitsiks, aga just hispaania keeles oleks äge. Teeksin muidugi piisavalt vigu, aga mis siis 🙂 Kuid jah – mul ei ole sellega tegelemiseks kahjuks vastavaid isikuomadusi.

Üks soovitus 15-17 aastastele ja üks soovitus 18-20 aastastele (mõtlen midagi sellist, mida oled ise õppinud oma elus ja oleksid tahtnud, et keegi sulle ka ütleks noorena vms).

Vanusele 15-17 :

Kui sa arvad, et gümnaasiumi matemaatika on raske, siis pole sa veel reaalsesse ellu jõudnud! Tulevikus on palju raskemaid asju, mida tegema peab – seda nii isiklikul tasandil kui tööelus. Seega ära vingu nii palju, et kõik liiga raske on.

Vanusele 18-20:

Peod, alkohol ja igasugused meestega sebimised ei ole tegelikult elu mõte. Saad vanemaks, muutud rahulikumaks ja saad aru, et elus on nii palju muud ka.

Mida hindad oma kaaslase juures kõige enam?

Oma kallima juures hindan ma kõige enam seda, et ta oskab oma emotsioone välja näidata ning  ta peab mind alati meeles. Kõlab ehk natuke läägelt, aga elu on mulle õpetanud, et mina olen selline naine, kelle jaoks lilled, tähtpäevad, väikesed detailid on olulised. Ma olen minevikus end üritanud veenda, et need lilled tähtpäevadel ja ka niisama on mingi pseudoprobleem, sest see ei loe, aga loeb küll. See on minu jaoks oluline aspekt. Mul lihtsalt oli selline suhe, kus ma neid kunagi ei saanud, aga nüüd on kõik teistmoodi. Ma ei pea endale peas vabandusi otsima, miks ma neid ei saa, sest ma saan – seda nii tähtpäevadel kui ka niisama – ning see meeldib mulle!

Lisaks hindan ma oma kallima juures seda, et tema jaoks on väga tähtis see emotsionaalne lähedus. Minu jaoks ka. Ma ei pea oma peas juurdlema sellepärast, mida ta minu vastu tunneb, sest ta ütleb seda. Kallim on väga südamlik inimene ka üldiselt, hooliv ja hästi soe inimene. Ta on väga avatud ka hingelistel teemadel ja mul pole kunagi tunnet olnud, et talt peaks mingeid sõnu kangidega välja kiskuma. Ta on ka hästi stabiilise ellusuhtumisega ning see mulle meeldib. Ka mina olen oma elus sealmaal, kus stabiilsus on väga oluline aspekt.

Mida sa tahaksid enda juures muuta?

Mõnes olukorras ma kipun üle reageerima. Tahaksin igas olukorras rahulikuks jääda, aga kahjuks ei suuda. Muidugi võrreldes sellega, kes ma kunagi olin, olen ma palju muutunud, aga alati saaks veel.

Kas sulle meeldib raamatuid lugeda? Kui jah, siis milliseid?

Meeldib. Kuigi viimasel ajal pole nii palju lugenud. Reisiraamatud meeldivad, psühholoogia meeldib. Ilukirjandust peaks ka üle pika aja lugema, seda pole ammu teinud.

Kas Tartus on hea elada?

Jaa, mulle väga meeldib!

Lemmiksöök?

Kodune kartulisalat.

Kuidas igavust peletad?

Mul ei ole peaaegu kunagi igav. Siin võiks ju vastata, et telekat vaatan või blogisid loen, aga mulle meeldib mõlemat teha – seega ma ei peleta igavust 😀 Ehk siis Facebookis scrollimine võiks selle alla minna?

Mis aitab stressi vastu?

Ma ei ole kunagi eriti stressis olnud, aga minu puhul on kusjuures nutmine aidanud. Lasen kõik oma emotsioonid välja ja kohe on palju parem tunne! Minu kallim, kes on minevikus depressiooniga võidelnud ja kellel see vahel ikka välja lööb, teeb selleks hingamisharjutusi, mis terapeut talle soovitanud on. Lisaks paneb ta kirja need positiivsed asjad, mis tal päeva jooksul juhtusid või mis tal elus üldse head on, kui mingi madalseisu hetk peaks käes olema. Ta peab päevikut, tema puhul aitab see väga palju.

Oled mõelnud, mis on see omadus, mis sind meeste puhul tavaliselt tõmbab ja kas see omadus on su praegusel partneril ka?

On. Vanakooli džentelmenlikkus. Lisaks see, et ta tuleb kuskil peol vabalt tantsima, ilma et peaks selleks üldse mingit alkoholi tarbima. Mulle meeldivad sellised mehed.

Sellele eelmisele küsimusele vastas blogis keegi niimoodi (ma ei saanud väga pihta sellele järgnevale kommentaarile): 

Oops! See küsimus läks allapoole vööd.
Ükski lill ei tea, mis mesilasi tõmbab.
Sildistada mesilast lille partneriks?
No, ma ei tea, sa üritad manipureerida?

Millisena kujutad oma elu 5 aasta pärast?

Ma loodan ja usun, et ehk viie aasta pärast on mu elus rohkem asjad paigas. Mitte et hetkel ei oleks, aga siis võiks veel rohkem olla 🙂

Päris pikk postitus tuli ikka 😀 Aga väga tore oli neile küsimustele vastata, avastasin ise ka enda kohta asju, millele ehk polnudki varem niimoodi mõelnud! Kunagi tulevikus võib sama proovida. Aitäh teile veel kord 🙂

Advertisements

9 thoughts on “Vastan lugejate küsimustele

  1. minu üks vanaisa sai ka ajuinsuldi, roolis ning kraavi sõitis, vastas auto riidles vanaisaga, vanaema rääkis, mõtles et purjus, a terviserike, veel rongitee lähedal, vanaema võttis võtmed välja said pidama.
    öösel suri haiglas. mäletan, et olin siis võibolla 12-14a umbes ning eelnevalt riidlesin kunagi et tädi kutsuga riidles lollitas ta.. olin vanaisa linnupoja, noorim peres ja sugulasringis lähemast.
    kuigi vanaisa vist jõi ja vahel riidles vanaemaga täpselt mai teagi kõike.
    mina oma emaga ei suhtle, kuna joob ja ei lähe me suhtlus pea üldse. ning isa perega olen suhtlema hakanud oma väikeste n.ö õe, vennaga, rõõmu kui palju. täitsa teine aura ja hea olla.
    tead elagi vastavalt oma võimetele, kõigil ei peagi olema auto, maja jms, et sobida. peaset ise õnnelik oled.
    mina oma haiguses sain kunagi õppelaenust lahti ja nüüd kergem kohati.

  2. No see eriti imelik, kes peika korteris elab. Aga jah ma unustasin selle lollaka sissemaksu. Ah nii on lood hoopis isa koduga,selge! Nii kahju see ema asi. Mul peaaegu samamoodi. Elu on karm aga Mitte õiglane, see on minu lause peale sellist asja siiani. 13a möödas

  3. See, kelle kommentaarist sa aru ei saanud, on üks vanem mees, kellel meeldib erinevaid blogisid kommenteerida, aga blogide tekste ta lugeda ei viitsi, pealkirju loeb ja kommenteerib nii, nagu ta arvab, et oleks kirjutajale hea ümber nurga halvasti öelda. Ta mulle ajas mingit kägu, et ta naine (või oli see eks) on minuga sarnane, siis ma uurisin netist välja, kes ta naine on, pildi pealt oligi mingi sarnasus. Isegi mõtlesin, et kirjutaks ta praegusele naisele, et ta mees käib netis suvalistesse blogidesse imelikke ja tihtipeale ka väga õelasid kommentaare kirjutamas, aga leidsin, et lihtsam on selle mehe kommentaarid lihtsalt ära kustutada. Ta mulle kirjutas ka blogisse selle mesilaste mõtetuse.

    • Hmm. Mitte Henzen? Henzen tavaliselt kommenteerib selle nimega ega kasuta teisi, aga nüüd oli mingi teine nimi. Henzenil on ka vahepeal veidrad kommentaarid, vahel aga vägagi okeid jälle.

  4. 15 head head küsimust
    1 Kas oleksid nõus aktimaalil osalema?
    2. Mis filminäitejaga tahaksid kohtuda ja mis sa temalt küsiksid?
    3. Nimeta halb harjumus millest sooviksid vabaneda?
    4. Kelle moodi sa sooviksid olla?
    5. Nimeta mõni superkangelane ja tema oskus, mida sooviksid ka endale?
    6. Kas oled padjasõjas osalenud?
    7. Nimeta midagi mis sulle kunagi ei me Mileldinud kuid nüüd armastad seda ülekõige?
    8. nimeta viis elukutset, millest sa lapsena unistasid?
    9. Mis on talves romantilist?
    10. Kui sa oleksid laul, mis laul sa oleks?
    11. Kui sa oleksid film mis žanr?
    12. Nimeta laul mis sind iseloomustab?
    13. Millisest hirmust sooviksid vabaneda?
    14. Kui saaks olla mõnel eesti kroonil millisel see olla võiks?
    15. Kas oli lõbus? Said midagi uut enda kohta teada.
    Testi koostas: Roseunderthedome.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s