Niisama laupäevast / “Roaldi nädal” ja põrgulikud lapsed, kes maskotte klobivad…

Need ägedad laupäevakese hommikud, kus saab kaua magada… Kallim ei saa, sest ta käib laupäeviti ka tööl (laupäevane töö on tal Tartus). Kuigi ma võiks praegu edasi põõnata, siis ma hetkel ei tahtnud. Küll ma varsti jälle veits põõnan, unekott nagu ma olen 😀

Täna hommikul oli naljakas unine juhtum ka. Põõnasime kallimaga mõlemad, kui ta järsku uniselt rääkima hakkas.

Kallim: Te võiksite tema iseloomu edasi kujundada.

Mina (natuke segaduses): Kelle?

Kallim: Jaanuse.

Mina (juba aru saades, et ta räägib unesegaselt): Kes on Jaanus?

Kallim: Sa vist ei tea teda, aga “Õnne 13” Jaanus, sa pole “Õnnet” ammu vaadanud (Jaanust tean ma ikka, ta on “Õnne 13-nes” algusaegadest juba olnud ju, kuigi ma pole tõesti ammu seda vaadanud).

Mina (naerdes): Kallis, sa näed vist und.

Ja nii oligi 😀 Kallim tudus edasi ja mina silitasin ta juukseid. Mul on mingi teema sellega, mulle täiega meeldib ta juukseid silitada 😀 Kui juustest rääkida, siis kallim käis juuksuris – ehk siis ajas oma suhteliselt pikaks kasvanud juuksed lühemaks. Tal on alati see komme, et kui kevad juba kaugelt paistma hakkab, siis ta saab oma parukast lahti. Teda on õnnistatud suht paksude juustega (tahaks ka :D). Ja unenägude juurde tagasi tulles, siis ma ise nägin täna unes, et ma lasin kelguga mingist megasuurest mäest alla, aga mitte talvel, vaid südasuvel. Ja kelk libises täiega hästi! 😀 Ma oleks peaaegu vastu posti sõitnud, aga õnneks sain viimasel hetkel pidama.

Täna pärast ta tööd läheme Põlvasse, kus saab ehk üle pika aja saunas jälle käidud. Naljakas, et ma isegi igatsen seda saunavärki 😀 Mina, kes ma olin enne suht suur saunapõlgur. Mul lihtsalt hakkab seal alati megapalav, ka 60-kraadises saunas. Kuid nüüd olen ma juba harjunud ja tegelikult on nii hea tunne pärast sauna.

Ma vaatasin eile “Roaldi nädalat”. See pole küll mingi uudis, sest ma vaatan seda iga nädal, aga eile hakkas mul maskottidest küll täiega kahju. Nimelt tegi Roald maskottidest saate, kus ta rääkis nendest inimestest, kes Jänku-Jussiks, Pipiks ning Minioniks kehastuvad. Kui esimesel kahel olid suhtelised normaalsed laste sünnipäevad juhtunud, siis viimasel oleks nagu põrgust jõnglased välja toodud (tundusid kuskil 6-10-aastased olevat). Muudkui kiskusid Minion Kevinit püksitraksidest ja klobisid teda eest ning tagant. Roaldil oli õigus, kui ta saates ütles, et need lapsed on küll vist suhkrust üledoosi saanud, isegi tal endal hakkas sellest mehest juba kahju, kes lastelt sõna otseses mõttes klobida sai. Lapsed ehk tõesti ei adu, et selle suure kostüümi sees on ju tegelikult lihast ja luust inimene, aga… Ma pole ammu midagi nii koledat näinud. Lapsed peaksid ju armsad olema, aga need olid küll põrgulikud jõnglased kõik ühele sünnipäevale kokku tulnud. See oli väga inetu vaatepilt. Osad vanemad küll üritasid neid jõnglasi natukenegi tagasi hoida, aga nad ei kuulanud mitte kedagi, ka sellel minionil endal tundus nendest juba kopp ees olevat. Arusaadav ka, mul oleks samuti. Ma usun, et enamus sünnipäevi on ikka hoopis teistsugused, aga Roaldi saatetiim juhtus just sellisele üritusele, mida ehk kord paari aasta jooksul ette tuleb. Ma vähemalt loodan küll, sest kui kõik oleksid sellised lasteüritused, siis…peaksid maskotid oma tööst loobuma, et närve säästa. Selliselt käituvaid lapsi nähes peab vist suht palvetama, et enda omad niimoodi kunagi ei käituks. Aga seda ette ju ei tea kahjuks.

Advertisements