Teine Eesti ja somplimendid… /Mis on üldse esimene, teine ja kolmas Eesti?

Sain oma eelmise postituse alla ühe vägagi omapärase kommentaari. Sellist juttu võikski pidada midagi somplimendi sarnaseks (sompliment = solvang + kompliment). Sompliment pole küll mingi ametlik sõna, aga viimasel ajal olen selle eksisteerimisest kuulnud küll. Ehk siis selline ütlus või tekst, kus kohati nagu kiidetakse, aga samas tehakse maha ka. Eks siis inimene peab ise vaatama, kas ta võtab seda pigem komplimendina või solvanguna  😀 Kommentaar ise oli selline:

Kulutadin su blogi peale tunde. Väga huvitav lugemine. Nö “teine Eesti”. Pubid, baarid, Mercad-retrod, Põlvad-Raplad, süldipeod ja külalistemajad.. niiii teistsuguse elu ja inimesed, et lausa uskumatu 😀 Väga tore, et keegi sellest maailmast ka asju kirja paneb ja näitab avalikult seda “minumoodimaailmat”. Nagu hea järjejutt või selline maalähedane seebikas. Ootan uusi osasid. 🙂

Mis teeb selle teksti somplimendiks? Tegelikult tundub ju päris okei kommentaar – tore ju, et inimesele sellised lihtsad asjad meeldivad ja veel parem, et järge ootab, aga samas… Teine Eesti? 😀 Kuigi kui nii võtta, siis ma olen kuulnud, et on lausa kolm Eestit – esimene on see eliit, enamasti  on tegemist jõukate inimeste näol (kuigi see pole isegi nii oluline) kultuurihulludega, kelle jaoks ainuke vaadatav telekanal on ETV ning kes käivad iga nädal ooperit piilumas, sest noh – kultuur ju! Nad ei kulutaks iial oma väärtuslike minuteid kommertskanalite jurale või blogide lugemisele. Sest see kõik tõmbab nende maine alla! Ja kui nad ka peaksid midagi sellist tegema, siis ainult suure saladuskatte all, sest piinlik on muidu. Mul kunagi oli üks selline kommenteerija siin blogis, kes luges väga palju blogisid ja Paulo Coelho raamatud oli ka kõik läbi lugenud, aga kui kuskil sellistel teemadel juttu tuli, siis ta polnud midagi kuulnud ega näinud, sest liiga piinlik oleks olnud… Isegi oma peika eest varjas, sest muidu ta oleks talle madalalaubalise mulje jätnud. Ma ütleks küll, et kurb on see eluke sellisel juhul, kui tegelikult “praht” väga meeldib, aga pead seda nii hoolega varjama, sest muidu peetakse sind “matsiks.” Äkki siis oleks kergem suhelda inimestega, kes võtavad sind sellisena, nagu sa oled ega oota kogu aeg, et sa küünlavalgel oode neile loeks? Või ainult Bulgakovi “Meistrist ja Margaritast” vestleksid (äkki peakski nüüd 10 aastat hiljem uuesti selle raamatu läbi lugema, 18-aastaselt see ei meeldinud mulle üldse, aga mulle ei olegi kunagi eriti satiirilised romaanid peale läinud).

Teine Eesti koosneks sellisel juhul nendest inimestest, kellele meeldib ka “prahti” tarbida ning kelle jaoks külalistemajas ööbimine pole häbiasi. Sellisel juhul võiksin ma sinna gruppi küll kuulda. Ahjaa, retromuusika peaks ka meeldima 😀 Muidugi peavad väikese koha pubid ja baarid ka teemaks olema, sest muidu ei anna teise Eesti mõõtu välja!

Ning kolmas Eesti oleks see, mida me vahel “Kodutundes” näeme. Ja ma ei mõtle siinkohal neid normaalseid peresid, kes tõesti vajavad abi, vaid neid kuus last perekonnas, kõigil eri isa teemasid, teeme aga lapsi muudkui juurde, sest noh – põngerjad on ju issanda õnnistuseks! Ja küll see riik nad üles kasvatab, kui ma ise ei jaksa… Või lastekodu. Või kes iganes – kuidagi ikka kasvavad suureks ju!

Nali naljaks, aga mis on üldse teine Eesti, kolmas Eesti, neljas Eesti? Kas esimene Eesti on tegelikult ainult need inimesed, kes kuuluvad kõrgklassi? Kust algab teine Eesti, kust kolmas jne? Ja milliseid somplimente teile tehtud on? 😀

Advertisements

46 thoughts on “Teine Eesti ja somplimendid… /Mis on üldse esimene, teine ja kolmas Eesti?

    • Sinust sai selle sõna kasutamine alguse? Seda ma ei teadnudki, mitmest kohast oli silma jäänud lihtsalt 🙂 Varsti on raudselt juba ÕS-is ka olemas! 😀

      • Mina kunagi aastaid tagasi mõtlesin selle sõna välja (kui googeldad sompliment, siis tuleb ka sama blogipostitus välja, kus seda esimest korda kasutasin). Ma isegi peale seda olen otsinud, et kas seda kuskil mujal enne seda kasutatud on, aga ei ole leidnud, seega ma EELDAN, et see on minu leiutis 😀

  1. Pean tunnistama, et seda blogi käin mina lugemas samade tunnetega nagu inimene, kes mainitud kommentaari kirjutas. Kohatine meelelahutus segatud uudishimuga, kuidas mujal elatakse. Need lihtlaused, mis on täis naiivsust, kohatist lihtsameelsust … ja ongi kellegi “minu moodi maailm”, mis on nii erinev minu ja minu tutvusringkonna kodusest elust. See ei ole mingilgi kombel hea ega halb, lugejaid tuleb erinevatest kohtadest.

    • Mari, aga sa ise pead ennast sellisel juhul esimeseks Eestiks? Üldse mitte halva pärast, aga milline see esimene Eesti sinu meelest siis on, kuhu kogu su tutvusringkond kuulub?

      Sellele lihtlausete teemale vaidleksin vastu, pigem on nad hoopis venivad. Ma ei pea ennast mingiks grammatikaguruks, aga siiski üpris hea keeletajuga inimeseks, kelle kirjandid olid alati klassi parimad. Ka lõpukirjandi kirjutasin üpris heale tulemusele, kus grammatika eest sain maksimumpunktid.

      • Sõnastasin end valesti, tõesti – Su grammatika on väga hea. Lihtsalt lausete sisu on “lihtne”. Ja ei, mina ei lahterda inimesi kategooriatesse telekanalieelistuste või õhtute sisustamise pärast – igaühele oma. Ma loen siit blogist seda, mida minu elus ei esine, või kui esineb, et ole need mainimist väärt.

      • Ma pole kunagi aru saanud, miks on alati vaja rõhutada seda, et oi, mu kirjandid olid klassi parimad ja sain alati häid hindeid nende eest. Selline võrdlus tegelikult ei näita mitte midagi, sest esiteks on klassil ja klassil ikka oluline vahe ja milleks peaks üldse heietama asju, mis kümme aastat tagasi olid. Selle aja jooksul võiks ikka mingi areng olla toimunud ja lõpukirjandi kõrge punktiskoor erilist andekust just ei näita, sest tegemist on kohutavalt subjektiivse hindamisega lõpueksamiga.
        Aga nii palju, kui ma sinu tekste lugenud olen, siis tõesti, grammatiliselt midagi väga ette heita ei saa, küll aga on stiililiselt väga palju tüüpvigu. Eks kirjastiili ongi väga raske muuta, sest see on aastatega välja kujunenud ning tihtipeale ei pane me ise tähelegi, et meie kirjutistes midagi justkui valesti oleks.

      • Luisa, seda kindlasti, et neid stiilivigu jne leidub mu tekstides piisavalt. Ma ise kusjuures ei ole märganud, et ma seda kirjandit nii rõhutan, seega aitäh märkuse eest. Tulevikus üritan seda mitte enam teha. Alati on hea, kui keegi millelegi sellisele tähelepanu pöörab, mis endal on kahe silma vahele jäänud.

  2. kunagi oleksid sa kindlasti teise või kolmanda eesti blogija oma lollaka saate ja mõttetute arvamustega. Nüüd oled sa palju muutunud, leidnud kõvasti parema töö ja olemuselt ka arenenud. Enam sind niimoodi liigitada ei saa.

  3. Kui teemaga kaasa rääkida, siis ma ei oskaks liigitada, et kes see esimene ja teine ja kolmas Eesti on, mullegi siin-seal heidetakse ette, et ma teine Eesti, aga ometi jah, eelistused on mul küll erinevad, kui sul 😀 Et pubi asemel söön iga kell hea meelega kvaliteetses restoranis, mingi retromuss ei tõmba (kui aus olla, olen nii imelik, et üldse ei tõmba mingi muss nii hullult :D). Kunagi lugesin ka, et sa mingi eksmehega kuskil käisid tripil, kus majutuskohas vannituba oli koridoris, siis ma olin nagu nagu… what, et sa ju täiskasvanud inimene 😀 Aga siis jõudsin järeldusele, et ju siis sul lihtsalt ongi nii suva, et mida sa sööd ja kus sa ööbid ja.. Ma tahan kodust väljudes võimalikult parimat elamust, mitte lihtsalt kuskil magada ja kõhtu täis saada, et elus püsida 😀

    “Meister ja Margarita” meeldis kunagi ka täiega, aga ETV2 pealt vaatame ainult hommikuti multikaid ja ooperi asemel saeks ma oma jalad maha 😀

    • Ooper pole ka minu teema, aga muusikal on täitsa vaadatav, seal vähemalt on nii laulmist, tantsimist kui rääkimist.

      Jah, tõsi, mind ei huvitagi väga, kus ma ööbin või mida ma söön. Samas võõrastes kohtades meeldib mulle väga palju linnaga tutvuda, ringi käia ning jalutada, vahel ka muuseumites käia (kusjuures see on viimasel ajal tekkinud asi, varem mulle üldse ei meeldinud), mida vist jälle sinu kohta öelda ei saa? Eks me kõik kogeme seda nii-öelda kultuuri või seda, mida kultuuriks peetakse, omal moel 🙂

      • Absoluutselt ja no, ega ma ei peagi ennast ABSOLUUTSELT mingiks kultuuriinimeseks. Ok, toidukunst on vist ainukene, mis huvi pakub 😀 Ja jalutamine, jah… no thanks 😀 Muuseumites olen küll omajagu käinud (eriti reisidel), aga ega nad jah just mingi elu elamus olnud ei ole 😀

      • Tartus mulle ka jalutada ei meeldi, aga kui koht on võõras, siis küll meeldib. Kuidagi palju suurema elamuse annab 😀

  4. Varem olid sa kindlasti teine Eesti, nüüd juba asjalikumaks ja mõistlikumaks kasvanud. Minu jaoks väljendus see teine Eesti siis näiteks selles, milline oli su töökohavalik, meelelahutus, meeste valik ja kohad, kust mehi leidsid, ning naiivsed arvamused suhete kohta. Olgem ausad, ega mingi heast perekonnast pärit “Lisette” Viimsist, kes käib Prantsuse lütseumis, ei läheks elu sees sellisesse saatesse tööle. Sellest tulebki vahe sisse, et mis standardid ja klass kellelgi on. Paljud ütlevad teine Eesti selle kategooria kohta, keda sina liigitasid kolmandaks. Selliselt, et ongi ainult kaks Eestit, siis sel juhul muidugi liigitud sa rohkem esimesse, sest sa pole harimata ja kasimata nagu need halvemad kodutunde näited.

    • Jah, selle liigitusega ongi see teema, et mõnel juhul on neid kaks (nii nagu sina välja tõid), mõnel juhul aga kolm (on lugedes silma hakanud). Nelja ma märganud pole, aga kes teab – vbl jagatakse veelgi rohkem.

  5. haridus esimene, netis teine, tv esimene, elukoht teine eesti”.
    a tegelt, mis tobe liigitamine, oleme, kes oleme ja nii ongi õige.
    hoia end külmetusviiruste eest, joon ise teed ja pikutan pärast kui saab.
    ja ole sama õnnelik kallimaga edasi :)p.

  6. Minu jaoks on esimese ja teise Eesti tähendus erinev kui sina kirjeldasid. Kui mainida teist Eestit siis mul kohe tuleb meelde kaks minu endist sõbrannat kes täielikult esindavad teist Eestit 😀 ühele meeldib Eesti süldimuusika, ta saab läbi hästi mingite kalkaritega ja vanemate onudega siis nagu sõbra mõttes, ta on täielik pubide ja baaride tüüp kes läheb leili live esinemise peale kui seda teeb mingi süldikas ja sõbrannad on tal ka kohati natukene sarnased või mingit tüüpi on need naised igatahes. Ja teine sai lapse väga noorelt mingilt jorsilt kes lapsest pool tema elu polnud huvitatud ja need mehed keda see sõbranna valib on allapoole igasugust arvestust, täielik põhjakiht , mingid joodikud, Soomes pendeldavad ehitusmehed ja muidu igasugused kahtlased kollid. Ühesõnaga aastate jooksul olen aru saanud et mul pole nende inimestega mitte midagi rääkida ja erinevatel põhjustel me ka enam ühenduses pole.
    Mina ei tea kuhu ma kuulun, kuid nüüd enam mitte üldse Eesti alla sest ei ela seal enam kaua.

    • Jah, enamasti teine Eesti tähendabki seda, mida sina kirjeldasid. See teine ja kolmas Eesti on viimase aja teema, et veel rohkem liigitada.

    • Minu enda liigituse järgi kindlasti, mis ma postituses välja tõin. Aga kui on ainult kaks liigitust, nagu Biku välja tõi, siis kindlasti mitte. Sellisel juhul oleks teine Eesti harimatud üheksa klassiga maainimesed (ei ole mõeldud hetkel maainimeste solvanguna, lihtsalt näide), kes lapsi vorbivad ega tööl ei käi.

      • Et kui skaala ühes otsas on näiteks Armin Karu, Rein Raud, Marju Lauristin (ehk siis esimene Eesti) ja teises otsas need 9. klassi haridusega (teine Eesti), siis Sa oled enda meelest seal Armin Karu pundis või? 😀

      • No sellepärast jääbki kaks Eestit väheks 😀 Ilmselgelt ma ei ole Armin Karu pundis, loogiline ju, aga ma ei ole ka selles teises pundis.

      • Armin Karu ja Lauristin ühes pundis on iseenesest juba vahva liigitus. Ma arvan, et need on nagu siga ja kägu.

  7. Minu jaoks taanduvad need mõisted hoopis intelligentsusele ja intelligentsuse tabab tihti ära juba ainult välimusest ja füsiognoomiast. Vahel vaatad mõnda pilti (kasvõi FB-s surfates) ja esimene mulje on kohe “no täielik teine eesti”, ilma et sa teaksid kus see inimene söömas käib, mis haridus või kultuurilised huvid tal on või milline ta tutvusringkond on.. Tegelikult tutvusringkond on sellistel ka enamjaolt temaga sarnast tüüpi inimesed! Vaata vahel, kui satud mõne sellise otsa FB-s. ka tema sõbralisti- enamjaolt nagu ühest liigist oleksid kõik 🙂
    Sellest lähtuvalt kasutaksin mina (näiteks ka enda kohta) mitte termineid esimene, teine või kolmas eesti, vaid hoopis terminit keskmine eesti. Olen oma arust selline keskmine eestlane 🙂

    • Marge, sa s6nastasid selle väga hästi. Olen ise täpselt sama asja täheldanud facebookis. Kuidagi nagu inimesele peale vaadates tajub selle nö mingi klassi ära vms.

  8. Eks neid piire ongi raske tõmmata ja liigitamine natuke meelevaldne.
    Olen ka su blogi niimoodi poole silmaga tükk aega jälginud, ise ka ei tea täpselt miks, pigem vist tõesti see teema, et oleme enamvähem samaealised ja isegi elame samas linnas aga ometi elame täiesti erinevat elu. Ei ütlegi, et üks teisest nüüd parem või halvem on aga pigem lihtsalt väga erinev.
    Armastan väga head sööki ja nt sellistes suvalistes kohtades ei käiks eales söömas, no nt pubid. Eks ma ikka sööks ja ma ei ole mingi pirtsutaja aga no lihtsalt ei satu eales pubisse ega ei tea kedagi, kes seal käiks jne. Samas mulle on jäänud ka mulje, et sul on lihtsalt suva, mis sa sööd. Mulle meeldib toidukunst väga ja veedan ebanormaalselt palju aega köögis, teen peaaegu kõik nullist, sest mulle meeldib nii. Väljas suvalist sööki süües on lihtsalt pettumus, sest nö pubi stiilis toidu teeksin kodus NII palju paremini ja ilma erilise vaevata. Või siis need kohad, kus sa peol käid ? No taaskord, ma ei tea kedagi, kes käiks kusagil pubis peol. Muidugi olen ma kunagi sattunud Ristiisasse või Pahadesse Poistesse aga siis ongi väga imelik olnud ja olen kiiremas korras lahkunud. Mingid veidrad purjus jõmmid ja maitselagedad tibid. Samamoodi ei tea ma kedagi, kes Soomes töötaks jne. Süldimuusikat võin jaanipäeval ju kuulata aga muul ajal eelistaksin siiski mitte, retromuusika vastu pole midagi aga vaadates galeriisid, siis sellistel retrobestidel jms tundub minu jaoks olevat jälle väga veider kontingent külastajaid. Vot olen see Intsikurmu külastaja ja ETV vaataja. Eks kommertskanalid on olemas ikka ja teinekord vaatan Superstaari vms aga mingit Kristjan Jõekalda stiilis jauramist ma tõepoolest ei suuda vaadata, piinlik hakkab. ETV saated lihtsalt huvitavad kõige rohkem. Mulle meeldib ikka üldjoontes teada, mis parajasti Eestis ja maailmas toimub ja ETV-s tehakse lihtsalt väga huvitavaid ja kvaliteetseid saateid.
    See saade, kus sa enne töötasid ? Ei vaadanud aga tundus erakordselt piinlik. Sinule see sobis, su pere ei läinud piinlikkusest lolliks (ma ei kujuta tõesti ette, kuidas mu pere või sõbrad sellisele asjale reageeriksid….) ja sa isegi leidsid mingit populaarsust sellega seoses ? Minu jaoks oleksid nt mehed, kes sellist asja vaatavad täiesti välistatud.
    Sinu siin presenteeritud meestevalik ? No comments, no sellised, kellega eales ei vahetaks paari sõna kah.
    Ei pea end mingiks esimeseks Eestiks, lihtsalt elame väga erinevat elu ja oleme väga erinevate huvidega.
    Mis puutub su kirjaoskusesse, siis grammatika ongi väga okei aga sellega asi piirdub. Kirjastiil on kohutav ja seetõttu on su blogi enamasti väga raske lugeda ja pigem lasen diagonaalis silmadega üle. Hästi pikad ja lohisevad ilma sisuta kirjeldused, mis muudkui keerutavad ja keerutavad enne kusagile järelduseni jõudmist ning kõige jubedamad on need lõputud kordused. Positiivse poolena võib tõesti tuua esile mõningase üldise arengu ja nö täiskasvanuks saamise.

    • Su kommentaari oli jälle minul raske lugeda, sest kogu aeg pidin peas mõtlema, et koma on puudu, jälle koma puudu jne. Seega selles mõttes oleme mõlemad teineteisele piina valmistanud 😀 Aga see selleks! Tegelikult nii hull just ei olnudki, korduv viga oli lihtsalt see, et aga ette käib lauses koma, aga sinul see alati puudus.

      Meestevalik on mul vist ka aja jooksul paremaks läinud, sest ega mul varem väga magistrikraadiga mehi polegi olnud, aga kallim on (kui minevikust Romantik välja jätta). Seega jah – eks me kõik areneme mingil määral 🙂 Ma ka ei tea kedagi oma lähedasest tutvusringkonnast, kes Soomes töötaks.

      • Sa oled seda miljon korda öelnud, et aga ette käib koma, aga tegelikult tavaliselt ei käi. Ainult siis kui “aga” on kasutusel kui sidesõna, muudel juhtudel me ei pane selle ette koma.

  9. Samad tunded seoses selle postituses välja toodud kommentaariga. Kui Sa juba esimest Eestit sellisena kirjeldad nagu sa kirjeldad (kultuurihullud ja snoobid), siis see ilmestabki hästi seda, et oled ise see teine Eesti. Tegelikult ei ole esimese Eesti tunnused ju vaid tarbimisega seotud, vaid üleüldise intelligentsiga (IQ) ja ka EMOTSIONAALSE intelligentsiga (ehk EQ). Ka intelligentsed inimesed võivad tarbida aegajalt mingit suvalist meelelahutust, sirvida juuksuritoolis “Kroonikat” või sattuda sugulase sünnipäevale mingisse pubisse, nad suudavad sellesse suhtuda väärikalt ja intelligentselt. Aga siis on ka wannabed, kes on “ihhihii ja hahaaa, ma ei tee seda ja ma ei tee teist, sest see on nii piiiiinlik”.

  10. Kuidas mind ajab naerma see pubis söömise teema ja selle põhjal liigitamine 😀 No vat, meil siin Inglismaal näed David Cameron käib meie kohalikus pubis vägagi regulaarselt (ja see on meil siin ikka no pubi, mis pubi) ning Davidi näol on igas mõttes tegemist kõrgklassiga (päritolu, haridus, amet, majanduslik olukord jne- me siin Inglismaal oleme klassidesse seadmise eksperdid :D).
    Samas selle siit läbi käinud mõttega, et teatud inimestega ei suhtleks jne- see on see, mille põhjal mina näiteks inimesi klassideks liigitan. Ma tean enda väärtust ning ma ei pea vajalikuks kellegi halvustamist (ala selle inimesega ei vahetaks sõnagi jne). Ja nagu mu igas mõttes (Inglise omas siis) kõrgklassi kuulunud isa armastas öelda: “Kõige väärtuslikumad inimesed on prügivedajad- nende elu sinu tehtust või tegemata jätmistest ei muutu, aga sinu oma nende tegemata tööst saab vägagi häiritud.”

    • Ma ka sellest söömise teema liigitamisest aru ei saa 😀 Ju siis määrab see mõnede inimeste jaoks ära, kas sinuga on mõtet suhelda või mitte.

    • Oijah, ei maksa nüüd niimoodi ühest asjast kinni võtta. Ma ei väitnudki, et ma nüüd inimesi selle järgi ju liigitaks, lihtsalt ajaviiteks läksin teemapüstitusega kaasa.

      Pubil ja pubil on VÄGA suur vahe, Inglismaaga hästi kursis olles peaksid sa seda ju teadma. Inglismaal on korralik pubikultuur ja sealsed viisakamad pubid on ikka hoopis teine teema ju. Rääkimata siis klassikalistest pubisöökidest. Tartu selliseid pubitaolisi asutusi ei saa ju võrrelda millegi sellisega. Siin on menüüs enamasti lihtsalt väga suvaline pläust, millel on hea söögiga midagi vähe ühist. Küüslauguleivad ja krabisõrad eelroaks ja pearoaks fritüürikartulid keskpärase šnitsli või ahjupraega. No ei ole päris värskest kalast fish and chips 😄… menüüs võib küll kohata ka karjusepirukat aga eestistatult veisehakklihaga ja olematu maitsestatusega. See lihtsalt ei ole selline söök, mille eest mina vabatahtlikult raha välja käiksin. See ei tähenda, et ma selle järgi inimesi liigitaksin, mul on üks poissmehest sõber, kes toitub peamiselt Selveri valmistoidust, Mamma toodangust ja Reinu pitsast jms – kuniks mina seda tegema ei pea ei puutu see minusse.

      Mis puutub sellesse, et “taoliste inimestega ma sõna ei vahetaks” – muidugi olen ma viisakas inimene jne aga igasugustega ma siiski pikematesse vestlustesse ei lasku kui vähegi võimalik. Säästan nii enda kui tema aega. No kui mingi õlleuimane juhmi pilguga tüüp üritab nädalavahetusel ligi tikkuda, siis ma viisakalt lihtsalt eemaldun, üldiselt on väga kiirelt selge, kas mul on inimesega midagi ühist või mitte. No nii palju kui ma olen nendesse Eesti pubitaolistesse asutustesse olen sattunud või nendest möödunud, siis just sellised juhmi pilguga töllakad seal tavaliselt just ongi väga suures enamuses.

      Point oli lihtsalt see, et meil siin Eestis on õnneks igasuguseid muid asutusi kah. Nii söömiseks kui pidutsemiseks, teisi asutusi teistsuguse kontingendiga, kus ma lihtsalt tunnen end palju paremini ja kus on nö minu inimesed. Igaüks otsibki ju endasuguseid.

      • Mina pole pubides küll selliseid juhme inimesi viimasel ajal näinud. Aga ma käingi ainult päeval või pärast tööd seal (ma nii tihti restoranis söömist ei saaks endale lubada, aga mulle meeldib palju väljas süüa, kas just igapäevaselt, aga suht palju küll. tööl söön nagunii töö lähedal asuvas kohvikus, aga enamasti käin pärast tööd ka kuskil pubis õhtustamas). Pidutsenud pole 100 aastat pubis, seega päris õhtusel ajal pole sinna ammu asja olnud.

      • Fritüürkartulid (ma ausalt ei viitsinud pikalt guugledada, aga ma eeldan, et need on friikartulid või siis siin kasutusel väljend- chips) ja keskpärane ahjupraad on ka siin ilmselt kõige enam tellitud toit pubides 😀 Fish and chips on pigem ‘take away’ kui pubis söödav. Ma ei tea, mis kohtadest käib Tartus jutt, sest mul ei ole olnud õnne elada Tartus ega isegi mitte Eestis 😀 Aga nii palju, kui ma olen Eestis olnud ning seal väljas söönud, siis ausalt ma olen Inglise pubides saanud korduvalt hullemat toitu kui Eesti pubides. Ma lihtsalt ei tooks kunagi toitu nimekirja hulka, et mis näitab klassi ja mis mitte (Kuigi fun fact- meil siin näitab klassi näiteks see, kuidas st mis kujuliseks on lõigatud porgandid enne keetmist/aurutamist…aga samas on meil siin klassinäitajaks ka nii jabur asi nagu, kas sul on vannitoas vedelseep või seebitükk).
        Kui aga pöörduda tagasi päris algse teema juurde, siis kuigi Mallu ja Printsess söövad erinevates kohtades, siis kuuluvad nad vägagi täpselt samasse klassi- vähemalt siinse nn süsteemi järgi (working class siis). Aga kui nüüd päris aus olla, siis kellegi jagamine esimeseks, teiseks või seitsmendaks Eestiks on lihtsalt tobe (nii nagu ka siinne jagamine)- me oleme kõik lihtsalt inimesed.

      • Printsessile – no ongi lihtsalt eelistuse erinevus : kvaliteet vs kvantiteet. Ma ei saa ka endale lubada iga päev heas restoranis õhtustamist aga pigem teengi seda siis harvemini ja lihtsalt muul ajal teen kodus ise. Lõunat käin ikka söömas väljas aga lõunasööki pakutakse pea igalpool minu jaoks ok hinnaga, st ka päris heades söögikohtades.

        Liisu – tegelikult neid vist nimetatakse ahjukartuliteks aga no põhimõtteliselt pigem keedukartulid, mis on fritüürist läbi käinud. Lihtsalt ega ma ei öelnudki, et sõna pubi iseenesest halb on, lihtsalt ma tean, et Tartus ei ole ühtegi head pubi. Inglismaal ei ole nii palju aega veetnud, et igasugused urkad läbi käia ja kindlasti leidub ka seal kohutavaid kohti – vot ei käi lihtsalt sellistes. Viimane kord Londonis käisin mitmes väga väga lahedas pubis ja sõin oi kui hästi.

      • Mina ei tea, mis friikartulitest siin kogu aeg räägitakse. Lõunat söön ma töö lähedal kohvikus, täna oli riis kotlettidega. Varem oli ainult üks kohvik, mis meil lähedal oli, nüüd on lausa samas majas ka, seega valikut on rohkem (ja uues kohas on paremad toidud ka). Ja ka õhtuti väljas söömas käies ei söö ma friikartuleid, vaid šnitslit, pastat, lõhe, vahel suppi jne. Friikartulid sõin viimati ammu ja sedagi Fastersis. Pubitoit ei tähenda ainult friikartuleid ja kalapulki.

  11. Ma mõnes mõttes isegi saan aru sellest kolme Eesti mõttest aga samas ei saa ka 😀 Minu enda jaoks haridustase või töökoht või majanduslik olukord on viimased asjad mida ma inimese juures oluliseks pean. Samas muidugi on mingisugune haritus tähtis, aga kui mina arvangi, et rassistid on rumalad, siis kust ma tean, et ma ise hoopis rumal pole? Sest see, et meil on erinevad vaated elule, ei tee üht inimesest kuidagi teisest rumalamaks. Mõnes mõttes ongi just “kolmas Eesti” minu ideaal, mulle meeldib siirus, lihtsus, otsekohesus; ma arvan et teadmatus on õndsus ja võibolla on inimeste vähene haritus neile kasuks tulnud ja lõppkokkuvõttes peaks ju võitma see, kes on kõige rohkem oma elu jooksul rõõmu tundnud. Samas “esimene Eesti” peab end eliidiks, sest nad tarbivad kõrgema klassi kultuuri, meelelahutust jne, millest võibolla “teine” ja “kolmas Eesti” aru ei saa, aga ega see “esimene Eesti” ju “kolmanda Eesti” meelelahutusest ka aru ei saa, nii et pole kumbki teisest kuidagi parem. Mind ei häiri üldse, kui inimesed on erinevad, aga mind häirib see, kui inimene ise ennast kuidagi kuhugi raamidesse surub ja siis seetõttu ei püüagi teisi mõista ja oma maailmapilti ka endast allapoole laiendada.

    • Jah, su suhtumine on väga õige, oleme need, kes oleme 🙂 Ja vahet ju tegelikult pole, mitmes me Eesti kellegi jaoks oleme, peaasi et ise õnnelikud oleme.

  12. Aga kes oli see inimene kes mõtles sellele maale kus me elame sellise nime nagu Eesti. Tallinna kohta olen kuulnud, et olevat Taanlaste välja mõeldud, aga sõna Eesti vot ei oska öelda kuidas selle nime peale tuldi.Kuigi ühes kohas ka olemas selline nimi nagu Estonia.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s