Nostalgia

Juhtusin nostalgitsema ja vaatasin Youtubes seda videot, kus ma räägin oma Mehhiko projektist (see oli pühendatud sotsiaaltööle ja selle 40 minuti eest maksti mulle 1500 krooni. ma oleks tasuta ka rääkima läinud, mida ma mitmes teises kohas tegingi) Videos ütlesin, et võtsin 10 kg juurde, tegelt võtsin aga hoopiski 20 😀 Aga naljakas oli 20-aastast Jaanikat vaadata – eriti just sellepärast, et seal ma tundun eriti südamlik ning häbelik 😀 Mitte et ma nüüd seda kumbagi ei oleks, aga kindlasti mingil määral vähem.

Aga panen selle video lõpetuseks siia ka, ikka on vahel hea nostalgitseda! 🙂

Advertisements

9 thoughts on “Nostalgia

  1. vana video kommentaariks.

    Äge oled, jätkuvalt!
    Päästerõngas on küll vöö ümber,
    aga noor enesekindel ilus inimene.

    Tekst ka noorele inimesele vastav,
    ei mingit veiderdamist ega valetamist.
    Noorus on ilus aeg, ükski küsimus ei ärrita.

  2. siin näed täitsa teistsugune välja, selline jutukas, tagasihoidlik, rõõmus ja suurem. kuid täitsa ok.
    nüüdseks oled võibolla vanem, mitu korda sõjakam, sõnakam ja veidi jällegi tasakaalukam ja sale, pikk.
    kuigi ma mõtlesin, et sa koguelu selline 180cm ja 60kg välja näinud vms peenike modellikuju n.ö.
    kuigi kuskil soojal maal lapsi kantseldada ja nt riisis süüa peaks just peenike olema.
    või istuv töö ja parem toit andis tunda ja kliima, keskkonnavahetus ei tea.

    • 60 kg kaalusin ma viimati gümnaasiumis 😀 Hetkel mingi 68-70 ilmselt. Mehhikost tagasi tulles olin 87 kg.

      Mehhikos tehti seda riisi megaõliselt, seega polnud see sugugi toit, mis peenikeseks oleks teinud. Ja neil on täiega rasvased toidud ju, millest paljud on salsaga vürtsitatud (tacod, tortillad, tamaled, cemitad, pozole, quesadillad, chalupad jne – lihtsalt mõned näited mehhiko toitudest). Mulle on alati välismaal elamine niimoodi mõjunud, et olen juurde võtnud. Ka lapsehoidjana Prantsusmaal ning Hispaanias seigeldes olles võtsin 8 kg juurde, aga Eestis olles sain jälle oma tavakaalu tagasi. Eestis on mu kaal suhteliselt sama, kõigub kuskil 3-4 kg vahel.

      • ma kunagi lugesin neid minu sarja raamatuid, erinevate maade kohta, kambodza, pariis, island, norra, tsiili, jne. oli ka lugusid, lastehoidmistest, neid soojadel maadel laste õpetamisi, heategevust ja seda elu, ning eks neil selle kuivaine juures olid oma maa spetsiifilised kördid jms paksu koostisega toidud, millega harjuti. midagi meenub.
        a tulles korraks uue teema juurde, siis kui sirvides ja pealkirju vaadates, siis isegi kui inimene on raskustest ja igast jamadest elust välja tulnud ja hoiab positiivset joont, siis see on ainult hea. ning parem ongi kui pole kõike asju elus kogenud, siis jääbki kõik see halb selja taha. minevik las jääda, olevik on ja tulevik las olla veelgi parem.:D

  3. mis teema sul on, et meeldib koguaeg facebookis mingeid vanu pilte üles uppida ja neid seinale panna?
    kes otsib see nagunii saab ise su facebookist neid pilte vaadata 😀

    • Ei pane seinale ekstra, jagan mälestusi. Minu Facebook, teen seda, mida ise tahan. Sa ei pea mind jälgima lihtsalt, sest mina lisan ja jagan ikka seda, mida ise tahan 🙂

      • mdea, aga ma pole ju ainuke kes seda tähele on pannud. seda siin eelnevaltki kommenteeritud.
        või olid vanad ajad nii head, et neid koguaeg üles peab uppima uuesti? sa elad nagu minevikus ja oled selles nii kindel, mingi teema sellega ju ikkagi on…

    • Nagu ma juba ütlesin, siis minu Facebook ja minu elu. Teen seda, mida ise tahan. Jagan seda, mida ise tahan. Mind absoluutselt ei koti, mida teised sellest arvavad või ei arva. Lihtne 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s