Armas nädalavahetus :) / Paar õuduka soovitust (“The Boy” ja “The New Daughter”)

Nädal jälle nii kiiresti läinud, et pole aru saanudki. Käisin korraks laupäeval ka kontoris, sest järgmisel pühapäeval osaleme töökaaslastega ühel võistlusel – seega seoses sellega oli vaja detaile paika panna. Minu teema küll see tehniline pole, sest sellest ei jaga ma mitte midagi 😀 Ma olen lihtsalt seal pigem kambavaimu pärast kaasas – saan niisama pilte klõpsida ja meie tiimile pöialt hoida ning hääle ära karjuda 😀 Kui juba häälest rääkida, siis see kurivaim on viimasel ajal tahtnud ära minema hakata ning veidike köha tuli ka, aga hakkab vist vaikselt tagasi tõmbuma. Ilma hääleta on mul väga raske oma tööd teha, võiks öelda, et lausa võimatu.

Sel nädalavahetusel oli mu kallim ka Tartus minu juures (hehe, paar tundi tagasi panime Facebooki ka, et oleme teineteisega suhtes – meil sai  kusjuures täna täpselt kuu aega esimesest kohtumisest). Uuel nädalal näeme nädala keskel ka, juba teisipäeval näiteks. Ning järgmisel nädalavahetusel suundun mina tema juurde 🙂

Selle kuu aja jooksul on meil tekkinud üks traditsioon – me vaatame peaaegu alati koos mingit õudukat. Kahte neist ma soovitaksin ka –  The Boy  ja The New Daughter – ei teagi, kas järgmised, mida me vaatame, peaksid kandma pealkirja The Girl ja The New Son? 😀 Need eelmainitud ja soovitatud õudukad ei ole omavahel kuidagi seotud, lihtsalt minu meelest väga huvitavad. Mulle sellised “Sae” moodi õudukad ei ole kunagi meeldinud, õudukatel peab ikka mingi huvitav lugu ka olema. Igal juhul, kellel on Telia filmiriiul, siis soovitan vaadata neid kahte õudukat – on piisavalt õudsed, aga samas ei kisu mõttetult igavaks või labaseks ära.

Väga tore nädalavahetus oli jälle. Just täna arutasime ka, et kuigi me teame teineteist ainult kuu aega (no esimesest kohtumisest on kuu möödas, suhtlema hakkasime varem, Facebookis oli ta mul septembri lõpus juba), siis tegelikult tundub see meile endile pikem aeg olevat. Lihtsalt kuu ajaga on nii palju juhtunud, et ju sellepärast tundubki pikem aeg. Ma olen väga õnnelik ja naudin iga hetke, mil temaga koos olen 🙂 Ja kui ka ei ole koos, siis need igapäevased telefonivestlused ja armsad sõnumid, mis me teineteisele saadame, kui tööl oleme – see kõik meeldib mulle! Lugesin just ära, et kuu aja jooksul oleme 75 smsi omavahel vahetanud  😀 Vanakooli värk, sest Facebookis me nii palju ei chati, ta ei ole seal üldse nii aktiivne kui mina 😀 Kuna ta hiljuti kolis ja moblas tal üldse andmesidet pole ning WIFI-t pole ka veel korterisse hankinud, siis seda enam (minu juures saab ta muidugi alati WIFI-s käia). Kui ta minu juurde esimest korda ööseks jäi, siis mu parim sõbranna teadis seda. Ja kuna ma olin siis üle 24 tunni Facebookist eemal olnud, siis ta saatis mulle moblale sõnumi ja küsis, kas minuga on ikka kõik okei 😀 Pärast sõbranna ütleski, et ta oligi kindel, et saab olla ainult kaks varianti – kas kõik on superhästi või ma olen tooli külge kinni seotud ning peab abiväge kutsuma 😀 Õnneks oli tegemist esimese variandiga 😀

Sellest ma olen vist juba kirjutanud, et mu teine sõbranna läks kunagi paanikasse, kui ma polnud neli päeva Facebookis midagi seinale lisanud ega vastanud ka kohe telefonile (olin kuskil eemal). Õnneks helistasin suht kohe tagasi, aga ma olen jah selline hull Facebooki inimene 😀 Samas see on ka mu ainus sotsiaalmeedia patt, sest Twitterit, Intstagrami ega Snapchati vms mul pole. Ei plaani teha ka.

Nägin reedel ka seda naissoost blogilugejat, käisime Pahades Poistes söömas. Väga tore oli! Laenasin talle ka ÄSK-i küsimusi – nüüd saab oma kallimaga seda mängida 🙂

Tantsutundides olen vahepeal täiesti uue tantsuna merenguet õppinud ja nüüd on bachatas juba mõned keerutused juurde lisandnud. Seega edeneb 🙂 Ma olen oma tempoga (ehk üldsuse mõttes kindlasti aeglane :D), aga mis siis 🙂

Kui see pisikene köha ka nüüd täiesti ära kaoks, siis oleks elu nagu paradiisis 🙂

Advertisements