“Minu näoga onu” on väga hea film / Lugu sellest, kuidas minust tahetakse must lammas teha / Mina olen see ihnuskoi, kes mitte kunagi jootraha ei jäta!

Nädal on nii kiiresti möödunud, et pole aru saanudki! Eelmisel pühapäeval oli mu sõbrannal sünnipäev ja me käisime kinos – vaatasime uut kodumaiset filmi “Minu näoga onu”, mis oli superäge! Ma vaatan eesti filme alati pigem olematute ootustega, sest enamasti on need minu maitse jaoks liiga igavad. Alati on ka erandeid muidugi – ja see konkreetne film on üks neist! Seal võib lausa näha Evelin Võigemasti peaaegu alasti (paljaid tisse näeb tal küll)  ja ühte teist naisnäitlejat lausa täiesti porgandpaljalt. Minu meelest on Evelin Võigemast üks ilusamaid eesti naisi (ja ta on ka väga hea näitleja). Temas on mingi selline seletamatu seksapiil, mis mõnel inimesel lihtsalt on olemas. See on tegelikult omaette fenomen, kuidas mõnedel see miski on olemas ja teistel see puudub. Mõni pingutab kõigest väest, aga ikkagi on tulemus null, teised ei pea midagi tegemagi, aga neis lihtsalt on see miski, mis inimesi nagu magnet tõmbab. Sama asi kehtib ju ka meeste puhul.

Film ise räägib keerulistest inimsuhetest, eelkõige aga isa ja poja suhetest, mis põimuvad muude elumuredega. Lisaks on teemaks üldine eesti meeste suutmatus tähtsaid otsuseid teha ja pigem eeldada, et kõik asjad nende eest ära tehakse. Eesti meeste emotsioonitus, mis naisi närvi ajab. Ma usun, et paljud mehed (ja ka naised) võivad end selle filmi tegelastega samastuda, sest äratundmisrõõmu on piisavalt. Seega, kes veel seda filmi näinud pole, siis ma kindlasti soovitan seda teha! 🙂 Paneb mõtlema ja nalja saab ka piisavalt 🙂

Sel nädalal jäi mul tantsimine hoopiski ära, sest õpsil oli mingi muu asi ees, ta küll ütles, et ma võiksin tund aega hilisemasse naiste stilistika tundi minna (kus on naisõpetaja, kes rühmas just naiste kehahoiakut ja käte õigesti liikumist õpetab), aga ma olen selline mugav inimene, et ma tahan kohe pärast tööd tantsima minna. Kui ma pean veel kuskil linnas tund aega passima, siis ma väga ei viitsi enam. Pealegi ei meeldi mulle eriti rühmatrennid. Aga eelmisel nädalal sai salsas megapalju pöördeid õpitud ja tehtud, et lausa pea hakkas ringi käima 😀 Mul oli vahepeal päris pikk paus salsas sees (sai rohkem bachatale ja kizombale keskendutud) ja siis kui uuesti sai salsa juurde tagasi mindud, siis ma oleks nagu nullist alustanud 😀 Vot sellise halva mäluga olen. Aga mis seal ikka – nüüd on asjad juba palju paremad 🙂

Neljapäeval käis mul blogilugeja külas. Kes ei mäleta, siis eelmise aasta novembris tutvusin ma Reketi kontserdil ühe naissoost blogilugejaga, kellega me suhtlema hakkasime. Tol ajal sebis ta natuke ka Härra sõbraga, aga sellest ei tulnud midagi välja. Nüüd on tal teine kallim ja nad elavad juba mõnda aega koos. Ta siin korteris ei olnudki käinud, sest meil mingi aeg tekkis suhtlusesse paus, aga väga tore oli teda üle pika aja jälle näha 🙂 Ta mainis, et oli korraks Härra sõbraga Facebookis meie lahkuminekust rääkinud ja isegi sellele sõbrale oli Härra sellest teemast oma versiooni edasi andnud (kus mina olin ilmselgelt see paha, kes teise tüübi leidis :D). Nojah, mulle piisab sellest, et minu sõbrad ja tuttavad teavad, et niimoodi see kohe mitte teps ei olnud. See, mida teised minust nüüd nende juttude põhjal arvavad, ei ole enam minu probleem. Kuigi veits pinda käib küll, et minust selline petja kuvand loodi, aga unustatakse mainida, et ise kobiti enne Tinderisse ja tegelikult taheti varem juba lahku minna. Aga mis seal ikka teha – elu läheb edasi 🙂

Kui nüüd teise teema juurde minna, siis mina olen see ihnuskoi, kes väljas söömas käies peaaegu mitte kunagi jootraha ei jäta. Aga samas, eks ma vist käingi pigem sellistes pubides söömas, päris kallitesse restoranidesse juhtun harva. Kuid eelmisel pühapäeval tegin ma jootraha suhtes erandi! Käisime sõbrannaga pärast kinoskäiku Tasku teisel korrusel söömas ja seal oli ülitore teenindaja! Nimelt tegi mu sõbranna sinna kliendikaardi ja nad  märkasid, et tal on sünnipäev ning ta sai kohe 15-protsendilist soodustust. Mitte et see mingi suur asi oleks, aga üldiselt oli see teenidaja ka üliäge ja tähelepanelik. Üldiselt ei jäta ma kunagi jootraha, sest ma leian, et teenindaja töö ongi mulle asjad lauale tuua ja see, kas jootraha mängib tema palgas suurt rolli, ei koti mind absoluutselt. Näiteks Big Benis käin ma nädalas mitu korda söömas, aga ma ei jäta kunagi jootraha, mis ei tähenda sugugi seda, et ma nende teenindusega rahul poleks, aga samas pole see nüüd midagi nii erilist ka. Kui ma augustis õdedega söömas käisin Suudlevates Tudengites, siis pani mu vanem õde minu eest ka jootraha, sest ta ütles, et tal on piinlik niimoodi, kui tipp andmata jäetakse 😀 Ma ütlesin, et lasku aga käia, sest mul küll piinlik pole. Mu mõlemad õed on teisest puust, nemad jätavad ka alati jootraha, sest neil on piinlik andmata jätta. Aga noh, mu vanem õde ei käi isegi poes ilma meigita, sest äkki keegi tuttav võib näha, seega jah – me oleme üpris erinevad 😀 Kuidas teil selle jootraha andmisega on?

Vot sellised lood siis hetkel. Ma vist lähengi kuhugi kesklinna hommikust (või siis juba lõunat) sööma. Vallalisena ma olen õppinud iseenda seltskonda nautima. Vanasti tähendas minu jaoks üksinda väljas söömas käimine noliferi tunnet, nüüd on see minu jaoks iseenda seltskonna nautimine. Vaata aga, kuidas vaatenurgad võivad aastatega muutuda! 🙂

Advertisements

10 thoughts on ““Minu näoga onu” on väga hea film / Lugu sellest, kuidas minust tahetakse must lammas teha / Mina olen see ihnuskoi, kes mitte kunagi jootraha ei jäta!

  1. Haha, uskumatu et Härra kõigile nii räägib, et Sina see nn peasüüdlane 😀 mind see häiriks kui aus olla, et no mismõttes ta sogab mingit jura kokku, aga samas Sinul on südametunnistus puhas, seega las räägib mis tahab.

    Mina olen elus paar korda jätnud tippi, ühes restoranis (mitte Eestis) oli üks teenindaja lihtsalt niiii tore et ma tundsin sisimas et ma tahan talle jätta tippi 🙂

  2. See Härra ei väärigi enam nime nimega Härra vaid pigem Mölakas? Kuidas ta leiab õiguse Sind mustaks lambaks teha ja ise arvates, et on kõik õigesti teinud. Paras m..n mees ikka. Ma loodan, et ta loeb kommentaare ka, siis saab ikka teada, et selline tropp nagu tema on ei väärigi endale nii head naist nagu oled sina!

  3. blogides on veider igasugused härrad, esileedid jms veidrad raamatulikud nimed.
    a nüüd teemasse, oot mingi blogijast sõber semmis su noormeest varem ning polnud midagi ja temaga rääkis too, et sina süüdi lahkuminekus. samas, ega üks tinderdamine ei ole hullu, kui midagi ei tee. samas kui te suhe oli juba rikkis ja ise mitu tundi mingi mehega rääkisid kui sama katuse all elasite oli ka omamoodi veider. eks igaüks elab lahkuminekut omamoodi kibedusega või ilma üle. ja igasugune avalik arutelu ja üksteise materdamine on ikka päris jube. sõbralistis ta ka ei peaks võibolla olema, kui te niikuinii enam ei suhtle.
    algul tunduski et teil on selline seksuaalse alatooniga suhe, mis püsima võibolla ei jää. nooruse lollused, et ju 5-10a pärast on vanust ja elu juba teine, võibolla abielus, laps või vallalise elu edasi jms. ning vanu asju enam ei mäletagi. aeg aitab alati ja ilusad ilmad, head mõtted.

  4. Mu eks ka hakkas rääkima, et mina olin paha, aga ise tegelikult leidis kohe uue. Need lahkuminekud on vastikud, aga teevad tugevamaks.
    Üksi olla on ka hea mingi aeg. Muidugi tahaks kedagi kõrvale, aga naudi seda aega kuni uue suhteni jõudmist. Tee hästi palju enda heaks ja asju endale. Kohe hästi palju! Ära mõtle kunagi, et mingi rahasumma on enda peale raiskamine.
    Nagu mulle öeldi kunagi, kui ma rase olin, et nautige kuni saate kahekesi.. õige jutt, sest peale seda it’s all about the child, not you-not your spouse.

    • Just nii ma teengi 🙂 Ma ei kavatse kohe kuhugi uude suhtesse hüpata, vaid võtan elu rahulikult. Ma olen seda ka kunagi vallalisena varem teinud, aga siis tähendas see ikkagi mingeid seiklusi jne, mida ma enam oma ellu ei otsi. Üks asi, mida eelmine suhe aitas mul palju mõista, ongi konkreetselt see, et oma sarved olen ma maha jooksnud. Enam seda tunnet absoluutselt pole, et nüüd olen vallaline, aga seksi tahaks ikka jne, mis mul mitmeid aastaid tagasi peaaegu alati oli, kui ma parasjagu suhtes polnud. Vot selles mõttes olen ma küll palju muutunud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s