Raamatusoovitus: “Ladina rahva seas”/ Laupäev Suurel Munamäel ja Ööbikuorus/ Pildid :)

Ja ongi puhkus läbi! No esmaspäeval saab tegelikult läbi, aga nädalavahetust mina nagunii eriti puhkuseks ei arvesta, sest need on nagunii vabad ju. Alles nagu algas see puhkus, aga juba läbi. Arvata võis, et just puhkus läheb eriti kiiresti!

Siinkohal soovitan teile ühte raamatut – pealkiri on “Ladina rahva seas” – räägib eestlastest, kes elavad Argentiinas (jah, ma tean, et millegipärast on viimasel ajal kombeks kirjutada Argentiina ühe i-ga, aga mulle see variant ei istu. Mõlemad peaksid olema lubatud, aga mina eelistan kahe i-ga varianti). Raamatu autor Aivar Jürgenson ongi kõige rohkem luubi alla võtnud need eestlased, kes nüüdseks elavad Argentiinas, paljud neist emigreerusid II maailmasõja ajal. Siis olid nad lapsed ning nende mälestused on ka nüüd juba tuhmumas. Raamatus tuuaksegi ära ka see kurb tõsiasi, et nende järeltulijad kahjuks enam eesti keelt ei oska, sest eestlased abiellusid kohalikega ning hakkasid ka oma lastega ainult hispaania keeles rääkima. Lisaks on raamatus väga palju muid põnevaid fakte – näiteks, millal esimesed eestlased üldse Argentiinasse jõudsid jne! Ma üldiselt ei ole selliste ajalooliste raamatute fänn, aga see mulle küll meeldib 🙂 Aga ilmselt on asi ka selles, et mulle meeldib kõik, mis vähegi hispaania keelega seostub 😀

Me läksime hoopis sõbranna ja tema kallima ning veel ühe teise sõbrannaga Suurele Munamäele! Ma ausalt ei mäleta enam, millal ma Suure Munamäe vaatetornis viimati käisin, aga see oli väga ammu. Pärast seda käisime Ööbikuoru vaatetornis ja Hinni Kanjonis – selle viimase olemasolust polnud ma enne kusjuures kuulnudki. Hiljem tahtsime Võrru sööma minna, aga kuna seal toimus mingi laat või üritus, siis olid söögikohtades hiigeljärjekorrad. Kuna Tartusse tagasi ka veel minna ei tahtnud, siis tahtsime hoopis Põlvamaa parimasse pitsakohta (või pigem üldiselt parimasse Põlvamaa söögikohta) Pizza Olive´i sööma minna. Kuna ka see koht on suviti ülipopulaarne –  lisaks hakkasid nad suhteliselt ruttu sulgema, siis jäi see variant samuti ära. Läksime hoopis Põlvasse Jäägri pubisse sööma, seal ei olnud nii pikka ootejärjekorda ja toidud olid ka täiesti maitsvad 🙂 

Minnes mängisime autos ASK-i – selliste küsimustega saab isegi neist inimestest palju rohkem teada, kelle puhul sa arvad, et sa tead neist nagunii juba väga palju 😀 Lõpuks läks jutt selleni, et päris hull oleks selline olukord, kui näiteks tulevikus tahaksid lapsed tegeleda selliste hobidega, mis nõuavad ikka päris parajalt raha. Näiteks ratsutamine, tennis, iluuisutamine või rallisport vms. Et kui oleks näiteks kaks last ja üks tahab tegeleda ratsutamisega ja teine rallispordiga, siis peaks vanematel küll rahakott puuga seljas olema alguses. Sest hiljem võib muidugi olla, et sponsorid jne toetavad, aga selleks peab inimene end ju selles valdkonnas enne tõestama. Ma viskasingi nalja, et sellisel juhul peaks juba praegu koguma hakkama ja kui hiljem tuleb välja, et laps tahab ikka tavaliste asjadega tegeleda, siis saab selle raha kuhugi mujale panna 😀

Lõpetuseks siis niisama mõned pildid tänasest päevakesest 🙂

Suure Munemäe vaatetornis 🙂 Oleks saanud ka liftiga üles minna, aga me läksime siiski jala. Ütlen ausalt, et ülesse jõudes olin ikka päris läbi omadega! See on see, kui trenni eriti ei tee.

 

Ööbikuoru vaatetornis. Käisin seal viimati aastal 2007, kui mu õde abiellus, üks vahepeatus pulmade ajal oli just nimelt see koht (kuna lõppsihtkohaks oli Rõuge, kus pulmasööming aset leidis). Seda ma aga ei mäletanud, et seal nii läbipaistev jalgealune oli – alla vaadata oli väga jube 😀 Edit: Sain teada, et vana vaatetorn lagunes ära ja see on uus. Siis on vist loogiline, miks mulle see vaatetorn nii võõras tundus, kuigi teadsin, et olen käinud ju. Käisin vana vaatetorni otsas hoopiski!

Maagiline ja salapäraselt peidetud Hinni Kanjon 🙂

Hinni Kanjon vol 2

Põlva ja Tartu vahepeal sai niisama pilte klõpsitud! (ehk siis teel koju)

🙂

Tahtsin suvalisi hüppeid teha…

Aga ei tulnud välja! 😀

😀

Nagu mängiks keksu!

On olnud hea päev! 🙂

Kusjuures see on tõsi, et ma naeratan harva hammastega. See on üks neist vähestest kordadest, kus ma seda teen 🙂

Pilt vol miljon! 😀

Lõpetuseks pilt, mis on tehtud nädala alguses Anne kanali juures.