Kuidas aru saada, et sa tõesti oled kursis paljude blogijate eluga? / Väike kolmapäevane istumine Pahades Poistes ja Püssirohukeldris/ Tallinnas käik :)

Kuidas saada aru, et sa tõesti oled kursis väga paljude blogijate eluga? No näiteks niimoodi, et sa lähed sõbrannadega peole, näed seal ühe blogija eksi ja sosistad ühele sõbrannale (kes on ka seda blogi kunagi lugenud, kui nad veel koos olid): “Näed, selle blogija eks. Nad olid oma seitse aastat koos ja siis läksid lahku, nii kahju ikka – väga ilus paar olid.” Kogu selle jutu peale sõbranna noogutab ja ütleb, et on tõesti kahju.

Tegelikult on see väga omapärane fenomen, sest kuigi sa seda tüüpi isiklikult ei tea, tead sa ta nime, ta ametit – ja isegi põhjust, miks nad lahku läksid. Hea meenutamise korral ehk suudaksid  isegi mingeid tüübi iseloomujooni öelda, mis omal ajal naise blogist läbi käisid. Mida kõike inimaju enda mällu talletab! 😀

Nii just eile Püssirohukeldris juhtuski, kus me sõbrannadega käisime. Ma polnud seal nii ammu käinud, nädala keskel veel eriti. Aga kuna puhkuse ajal võib põõnata, kaua endal isu on – seega pole erilist vahet, mis päeval kuhugi välja minna. Kuna mu ühel sõbrannal on ka hetkel nagunii puhkus ja teine tuli Hispaaniast koju puhkama, siis olid kõigil sellised privileegid olemas.

Enne Püssirohukeldrit istusime mitu tundi Pahades Poistes ning ma olin üsna veendunud, et suvel on Püssikas täiesti välja surnud, sest enamasti see niimoodi ongi. Kuid ma panin täiega mööda – noored tudengid olid seal õllepongi vms mängimas – seega oli rahvast üpriski palju. Muidugi olid enamik kuskil vanuses 18-20 – ehk siis mul tekkis täiega vanaema tunne 😀 Mu sõbranna, kes on hetkel veel 26, ütles, et iga inimene on just nii noor või vana, kui ta ennast tunneb – ja tema tunneb, et ta on endiselt 20. Sellisel juhul tunnen ma end 40-aastasena 😀

Nali naljaks, aga eks selles ole omajagu tõtt küll sees. Ma ise tunnen ka, et viimase aasta jooksul olen selles mõttes vanemaks ja ehk ka täiskasvanulikumaks muutunud, sest ma olen palju rohkem kaalutlev, mõtlen asju palju rohkem läbi kui enne… Ja pole ehk ka nii uljaspea kui varem. See on midagi uut minu enda jaoks, isegi mu sõprade jaoks, kes on harjunud, et Jaanika on alati selline natuke kreisi ning üliseltskondlik jne. Kui ise seda ehk nii palju ei tajugi, siis teised tajuvad küll.

Teisipäeval käisin üle pika aja jälle Tallinnas! Sai sõbrannaga ühes Mehhiko restoranis La Tabla käidud. Tegelikult polegi see konkreetselt ainult Mehhiko restoran, vaid üldiselt Ladina-Ameerika toitudele pühendatud  – seega väga paljud menüüs pakutavad söögid olid ka minu jaoks täiesti uued. Kuid väga äge ning maitsev kogemus oli! 🙂 Tallinnas olen ma veel konkreetselt Mehhiko restoranidest käinud Cantina Carrambas (see oli aastal 2007 – ehk siis enne seda, kui ma Mehhikos käisin) ja Anchos. Ja kui üldiselt Ladina-Ameerikast rääkida, siis Argentiina restoran Tallinnas on üks parimaid, kus ma Eestis söönud olen! Ma olen seal küll ainult ühe korra käinud, aga see oli selline kogemus, mis jääb kauaks ajaks meelde. Seega kindlasti soovitan! 🙂 Ka La Tabla oli muidugi väga hea.

Lõpetuseks siis niisama mõned suvakad klõpsud Tallinnas käigust 🙂 

Nüüd on ka uus Balti jaama turg nähtud! Polnud üldse sellist tunnetki, et turul oleks, sest kõik oli liigagi moodne! Maasikad olid muidugi imemaitsvad 🙂

Advertisements