Maailm on hukas – ehk millised inimesed teeksid ühiskonnale teene, kui nad ei sigiks? / Väikesed edusammud teevad mu õnnelikuks :) / Pisiasi, mis teeb päeva rõõmsamaks :)

Eile oli mul selline tantsutund, et seda andis üks naine. A la õpetas just seda poolt, kuidas käed peaksid nii salsas kui bachatas asetuma ja milline peaks kehahoiak üldse olema; kuidas bachatas on võimlik valida, milliseid puusanõkse sa teed jne. Omapärane oli tunnis eesti keelt rääkida, sest oma õpsiga räägin ma inglise keeles, kuna ta on itaallane. Ta küll oskab eesti keelt natuke ja rühmatrennis räägib ka seda, aga meil kuidagi on see suhtlus inglise keele peale pidama jäänud. Nüüd on mul järgmine tund alles augusti alguses, sest õps on nüüd puhkusel ja kui ta tagasi tuleb, siis olen mina puhkusel. Ma pole veel päris täpselt paika pannud, mis ma oma puhkuse ajal teen, aga suure tõenäosusega ma Tartus pole, seega oli mõttekam lükata tantsimist mõne nädala võrra edasi.

Ma olen alati teadnud, et maailm on hukas, aga pärast selle uudise lugemist sain ma aru, et asi on hullem, kui ma arvasin. Irooniline on see, mida see tüüp selle video lõpus ütles… Relva ta tõesti enda kulmukohale panema ei pidanud, aga lasi selle töö ära teha oma tüdruksõbral, kes läbi raamatu ta surnuks tulistas. What a nice job! Artiklis on mainitud, et tüüp olla ise peale käinud neiule, et raamatust kindlasti kuul läbi minna ei saa… Kurb selle asja juures on see, et sellised inimesed saavad veel lapsi, ausalt ka. Üks neil juba on ja teine varsti tulekul, aga nüüd on isa surnud ja ema vanglas. Milline ilus tulevik lastele! Jah, loota võib, et lastest kasvavad normaalsed inimesed ja puha, aga isegi see pole siin põhimure. Põhimure on selles, et kui tahad selline munn olla ja selliseid “hiilgavaid” trikke teha, siis enne veendu, et sa teeksid sellega liiga ainult iseendale, mitte oma järelkasvule.

Kui ma Mehhikos vabatahtlik olin, siis oli meil seal igasuguste lugudega lapsi. Kõige kohutavam neist oli aga see, et ühe poisi ema oli vanglas. Mille eest? Ta oli tapnud oma lapse ehk selle noormehe venna, kes meil orbudekodus oli. Kuna Mehhikos on vanglakaristused kõvasti karmimad (ja eriti, mis puudutab laste tapmist), siis sai ta selle mõrva eest 30 aastat. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis oli see ema oma kaks last (kellest ühe ta teise ilma saatis) sigitanud oma vennaga (ja ta teadis, et see on ta lihane vend, mitte see ei tulnud hiljem välja nagu ehk seebikates võiks juhtuda) – ehk siis totaalne verepilastus. Laps kusjuures ei olnud kummagi looga üldse kursis veel, aga see oli ainult ajaküsimus, millal see info temani jõuab. Ma ei taha üldse eelnevate juttudega väita, et lapsed oleksid oma vanemate pattudes süüdi, sest kui kui nad juba olemas on, siis tuleks teha kõik võimalik, et nad suudaksid ise oma elu teistmoodi üles ehitada, kui nende vanemad seda tegid (mis ei ole üldse kergete killast ülesanne). Kuid siiski ei peaks sellised inimesed sigima. Ei tohiks lausa. See peaks olema seadusega rangelt keelatud. Jah, ma tean, et on kole öelda, et mõned lapsed võiksid sündimata jäädagi, aga kui nende vanemad on sõna otseses mõttes värdjad, siis nad võiksid oma pesamunasid sellest säästa, et need sellise šoki üle peavad elama. Oleks kõigile parem.

Selliste lugude kõrval on meie endi “Kodutunde” lood 8-lapselistest üksikemadest, kes kõik oma võsukesed on sigitanud erinevate meestega, lausa kui sõõm värsket õhku ju, eksole? Oleneb millega võrrelda, jah? Mida nad muidugi tegelikult ei ole, sest ka sellistel inimestel võiks sigimise ära keelata ja ainuke põhjus, miks “Kodutunne” neil üldse abis käibki, on need süütud lapsed, kes pole oma vanemate pattudega seotud. Sest sellest on juba ammu aru saada, et seda ema pole mõtet enam aidata, kuna tema laseb ikka vana rada edasi. Muidugi on see viimane näide vähe pehmem kui need eelmised, aga mõlemal juhul võiks sellised inimesed mitte sigida. Jah, ma saan aru, et saad kaks, olgu äärmisel juhul kolm last kolme erineva mehega, sest ikka juhtub, et suhted lähevad lörri jne, aga no alates mingist numbrist võiks ju hakata mõistma, et iga mehega ei maksa ka lapsi teha. Nii lihtne see ongi. Kusjuures siinkohal pole keegi öelnud, et seksida ei tohi, aga lapsi ei maksa teha. Ja eriti sellisel juhul, kui lastel pole oma voodikohtagi, rääkimata muudest hüvedest, mida neile kasvamiseks vaja on. Ükskõik, kui vaene sa ka oled, et lapsi ära hoida, siis tuleks mõelda sellele, et nende kasvatamine läheb palju kallimaks, kui nende ärahoidmine. Iga laps ei ole maailmale õnnistus. Õnnistus võib olla hoopis see, kui need lapsed jäävad sündimata, eriti sellisel juhul, kui on näha korduv muster, et trobikond on sigitatud erinevate meestega ja elatakse põhimõttel, et küll jumal leiba annab. Sittagi ta annab.

Aga et nüüd vähe rõõmsamates toonides lõpetada, siis minu jaoks on olnud päris keeruline tööl inglisekeelsete uudiskirjade kirjutamine, sest ma pole varem ju üldse tehnilise inglise keelega kokku puutunud. Olen neid ikka pidanud kordi ja kordi muutma, et need tuleksid sellised, nagu need tulema peavad. Sest ma olen harjunud hästi pikki lauseid tegema ja ümmargust juttu ajama, mitte konkreetne olema, mida sellistel puhkudel vaja on (ja on vaja kasutada ka tehnilisemaid väljendeid, millega ma nii kursus pole). Ka sel korral pidin ma ühe korra uudiskirja ümber tegema, aga teisel korral oli see juba selline, mida sai klientidele välja saata! (varem on olnud neid muutmisi ikka rohkem). Ma tean, et see ehk ei tundugi midagi nii erilist, aga minu jaoks on, sest ma olen selline inimene, kes tahab ise oma tööasjadega hakkama saada. See müügiga seotud pool on mul algusest peale läinud nii, et olen saanud iseseisvalt hakkama, aga just see uudiskirjade pool on olnud rohkem komistuskiviks, aga ma loodan ja usun, et nüüd läheb aina paremaks 🙂 Sest ma hakkan vaikselt ära harjuma selle stiiliga, mida nende kirjutamiseks vaja läheb 🙂

Täna oli tore situatsioon ka see, et käisin Riia tänava burksiputkas burksi ostmas. Mul oli rahakotis mingeid sente, millest ma lahti tahtsin saada –  ja ütlesingi  meessoost müüjale, et kui nendest ei peaks välja tulema, siis maksan kaardiga (ma ei viitsinud ise üle lugeda, sest need olidki väiksemad sendid kõik). Kokku tuli 2.50, aga burks maksis 2.75. Ütlesin siis, et olgu, maksan ikka kaardiga, aga müüja ütles, et pole vaja, et sobib see 2.50 ka 🙂 Vot sellised väiksed asjad teevad päeva kohe palju paremaks 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s