Sel aastal oli nii etteaimatav, et saate “Naabrist parem” võidavad Siim-Sten, Jana ja nende pisike Mia Isabela. Kui eelmisel aastal ennustasin ma võitjaks paari, kes tegelikult mitte teps ei võitnud (kuigi kuldseid rosette võitsid nad küll kõige rohkem, aga ju siis rahvale ei läinud nii palju peale), siis sel aastal oli see võitjapaar juba suhteliselt algusest peale teada. Mul isiklikult mingit lemmikut ei olnud – seega ma ei hääletanud kellegi poolt, aga võitjad olid kindlasti võitu väärt! Kusjuures minul oli selle paari suhtes päris alguses väga suured eelarvamused, sest naine tundus liiga tibilik ja mees lihtsalt ilus poiss, aga näete siis – kunagi ei tohiks kedagi esmamulje põhjal hinnata. Kuigi me teeme seda nagunii, aga vahel lihtsalt mängime selle hinnangu ümber, kui tuleb välja, et oleme sellega puusse pannud.
Täna oli mul selline salsatund, et ma olin pärast seda lausa omadega läbi. Kuna sai ikka päris palju keerutatud ja tantsitud, siis võttis ikka võhmale küll! See kõik on vist päris loogiline ka, sest peale tantsimise teen ma ainult ühte aktiivset tegevust, aga seda isegi ei saa päris spordi alla liigitada. Ja pole vist raske aimata, millest jutt käib 😀
Mul pole üldse seda tunnet, et kohe on jaanipäev tulekul. Nagu aprill oleks endiselt! 😀 Ilma poolest muidugi pigem september või oktoober. Eelmisel aastal vist isegi halastati meile ja oli ilus jaanipäev, aga 2015 oli megakülm, 2014 ka. Mäletan, et 2014-dal aastal läksin jaaniööl tööle ja väljas oli kuus kraadi sooja, mul oli müts peas, mantel seljas ja sall kaelas.
Mallukas kirjutas postituse sellest, kuidas tema heast sõbrannast ilma jäi. Mina pean siinkohal tõesti tänama jumalat või keda iganes, et mina pole õnneks ühtegi sõbrannat mingi mehe pärast kaotanud. Ükski sõbranna mees pole keelanud minuga suhelda või mis veel hullem – keegi sõbrannadest pole minu kallimale kunagi ligi tikkinud (või vastupidi, sest ma ei arva, et naised alati süüdi on). Loomulikult pole ka mina mitte kunagi midagi sellist teinud.
Malluka kommentaariumis oli aga väga palju selliseid lugusid, mis just sellest rääkisid, kuidas sõbranna neilt mehe üle oli löönud. Minu jaoks kehtib selline eetikakoodeks mitte ainult parimate sõbrannade puhul (mis on ju nagunii loogiline), vaid ka lihtsalt naistuttavate puhul, et nende mehi juba eos ei vaata. Oletame, et oleks selline situatsioon, kus mina ja mu sõbranna oleksime mõlemad vallalised, oleksime kuskil pubis või klubis ning mulle jääks silma mingi noormees. Ja kui sõbranna kõrval ütleks, et talle täiega meeldib see noormees, siis oleks minul rong läinud. Ma võin olla küll mitmes asjas paras bitch, aga ma isegi ei kujutaks ette sellist olukorda, kus mõnel reaalselt sõbrannaks nimetaval inimesel tuleks pähe üldsegi kellegi kallim üle lüüa. See viimane väljend on muidugi väga vale, sest tihtipeale võib alguse teha ka mees ise, aga sellisel juhul oleks sõbranna kohus need lähenemiskatsed täiega põrgusse saata ning sellest juttu teha (ja vastupidi ka, et kui kallima sõbranna hakkab ligi ajama, siis peaks mees sellest oma naisele rääkima). Muidugi tekib seal see teema, et kui mees on naise endale ümber sõrme keeranud, siis ei pruugita sõbrannat uskuda jne.
Kuna ma ise pole seda üldse kogenud, siis ma ei tea, kuidas sellise topeltreetmisega üldse hakkama peaks saama – lisaks sellele, et peteti, tehti seda ka inimesega, kes sulle nagunii nii lähedane on. Ehk siis lausa topelthoop noaga selga. Väga jube isegi mõelda sellisele asja. Isegi niisama petmine tundub jube halb variant, aga kui seda tehakse sinu jaoks lähedase inimesega, siis see võimendub ju veel rohkem.
Terminaator oli kunagi see mees, kes ütles, et kui ta oleks minuga suhtes, siis ta ei julgeks mind juba sellepärast petta, et suure tõenäosusega satuks nii tema pärisnimi kui selle naise nimi avalikult siia blogisse, kui ta seda teeks (tema oli see mees, kes seda blogi täiega vihkas) 😀 Kusjuures täitsa võimalik jah 😀 See ikka muidugi oleneks olukorrast, aga kui tegemist oleks mingi pikemaajalise topeltmänguga, kus minu tunnete peale lihtsalt vilistatakse (ega olda ausad), siis sellisel juhul olen ma sajaga selle poolt, et selliseid inimesi ka karistatakse. Ja sellisel juhul ma ilmselt kasutaksin ära oma blogija staatust, et keerata sellele inimesele, kes mulle keeras. Kuid nagu ma ütlesin – alati oleneb ikka olukorrast ka 🙂
Kui nüüd hoopis teisel teemal rääkida, siis mul oli hiljuti olukord, kus ma sain teada, et kellegi ema lausa anus ühelt inimeselt, et too ei kirjutaks ühte nime blogisse avalikult välja, kuigi see viimane oli talle ikka täiega sitta keeranud (absoluutselt mitte meeste teemadel, aga üldiselt väga haigelt ähvardanud ja sõimukirju saatnud – ehk siis kõik normaalsuse piirid ületanud). Teate, mida mina sellisel juhul teeksin? Vilistaksin selle ema palvetele, sest kui keegi ikkagi minu elu niimoodi ebameeldivaks muuta tahab ja ikkagi nii haigel viisil, siis mind ei huvitaks, et keegi teine kuskil tema eest palub, olgugi selleks tema lihane ema. Võib-olla ongi asi selles, et mul puudub empaatiavõime, aga ma leian, et ma ei peagi mõistma inimesi, kelle eesmärk ongi ainult halba teha. Ma leian, et inimesed ei pea mõistma teiste haiged lollusi.
Olgu, aga kell on juba 23.49 – seega mul on juba ammu uneaeg! Head ööd ja ilusat tulevast jaanipäeva kõigile! 🙂
minumoodimaailm 
Ma ei viitsinud “naabrist parem” vaadata just selle tõttu, et paari esimese saatega oli selga, et nad võidavad. Ausalt, nii palju kui ma seda silma nurgast nägema olen juhtunud, siis ma ei saagi aru, miks nad rahvale nii peale läksid. Oligi selle pärast, et ilus naine, ilus poiss ja armas beebitüdruk? Ilmselt. Reaalselt mu meelest ei olnud nende sisekujundus jne nüüd nii erakordne ka, et peaks rahvas pöördes olema. Mulle olid küll meikarid sümpaatsed, kurb et nad võitu ei saanud. Sellessuhtes jah oli terve saade igav. Oleks võinud olla põnevust sellega, et vähemalt kaks rahva lemmikut oleks olnud.
Kõigi korterid olid suht sarnased tegelikult. Midagi nii erilist minu meelest polnudki. Mitte et ma oskaksin paremini sisekujundust teha, aga kuidagi igav oli minu meelest.