Mulle ei meeldi vigu teha/ Miks Helen ja Kalvi-Kalle siiani koos on?

Kas teil ei ole vahel niimoodi, et kui mingi asi nässu läheb, siis see kuidagi mõjub teile rusuvalt, kuigi iseenesest ehk ei olegi nii suure eksimusega tegemist? Mul küll on. Tänane päev algas kenasti – viisin kontorisse paar taime, et sealne puhkeruum hubasem välja näeks, käisin visiitkaartidel järel, mida juurde teha olin lasknud. Ja kõik tundus nii tore, aga kontoris olles selgus, et olin hoopiski valed visiitkaardid teha lasknud – tegemist oli täiesti minu eksimusega (neid kahjuks kasutada ei saa). Iseenesest polegi see nii suur teema ja varsti saan õiged ka kätte, aga mulle ei meeldi niimoodi eksida. Õnneks neid visiitkaarte ei läinud kohe ka vaja, sest muidu oleks olukord juba nirum olnud. Eks sellistest asjadest õpitakse ja kuigi ma eraelus võin suht tuulepea olla, siis tööasjades ma tavaliselt niimoodi mööda ei pane. No pärast seda kohe kindlasti mitte vähemalt, sest nagu ma ütlesin – ma pole üldse harjunud tööasjades niimoodi vigu tegema. Kui mu eraelus oleks mingi taoline ämber olnud, siis mul oleks eriti suva, sest isiklikus elus ma võtangi kõike palju chillimalt. Tööelus aga mitte. Vbl on asi lihtsalt selles, et minevikus olin ma harjunud isiklikus elus alati valearvestusi tegema – ja sellepärast oli see pigem juba tavaline stsenaarium 😀

Mu sõbranna mainis, et Rammsteini kontsert oli võimas olnud! Mina kahjuks ei käinud, sest magasin õigel ajal piletid maha – ja nüüd müüdi neid juba hingehinnaga. Kuskilt kuulsin, et lausa 500 eurot taheti juba ühe pileti eest. Nojah – need, kes varem ostsid ja hiljem enam minna ei tahtnud, neil oli päris kasulik need maha parseldada, sest keegi, kes ilma jäi, oli nõus need sellise hinnaga ostma. Vbl need 500-eurised piletid olid ikka VIP-tsooni omad, ma nii täpselt ei tea ka.

Eelmisel nädalal nägin oma geisõpra Truud. Ta pidi tegelikult juba üle-eelmisel nädalavahetusel külla tulema, aga ta jäi pärast raju pidu Maasikas hoopiski haigeks. Seega käisime eelmisel teisipäeval söömas – tore oli teda üle pika aja näha! Tal läheb Islandil väga hästi ja oma elukaaslasega saab tal suvel juba kaheksa aastat koosoldud!

Sel reedel on meil töökaaslastega väike bowlingutiir – ma polegi päris ammu mänginud. Raudselt olen päris koba 😀

Lugesin lehest, et Kalvi-Kalle läheb ilmselt aastaks jälle vangi, kuna on mitmeid kordi juba ilma juhiloata sõitmisega vahele jäänud. Kui talt küsiti, mida ta arvab sellest, et kas Helen ootab ta ära, siis Kalvi vastas sellepeale, et usub, et Helen ootab ta küll ära 😀 Kalvi-Kalle, mina arvan, et kui sa türmi lähed, siis Helen ei oota sind ära, ausalt ka. Sest kui sa türmist välja saad, siis sa lähed sinna varsti ju uuesti, sest arvata võib, et sa sõidad jälle ilma juhiluba omamata. Jah, “Prooviabielu” oli küll tore vaadata, sest see oli huumor kuubis, aga kui nüüd tõsiselt võtta, siis mina reaalselt ei saa aru, mida need kaks teineteises leiavad. Võinoh – ma ei saa aru, mida Helen Kalvi-Kalles leiab. Sellepärast ongi ehk naljakas kuulata, kuidas Helen alati rõhutab, et ta on nii intelligentne naine, et lollid ta blogist nagunii aru ei saagi… Ja siis mulle meenub, et ta on ise koos ühe sellise tahumatu tüübiga, kelletaolisi ta ju ise kogu aeg maha teeb 😀 Miski selles loos ei klapi. Kas Kalvi-Kalle on näiliselt intelligentsem, kui ta teistele paistab (lubage naerda, palun) või Helen ise ei ole ikka nii tark, kui ta välja näidata üritab. Selles loos ei oleks midagi imelikku, kui Helen kogu aeg ei rõhutaks, et ta tegelikult nii intelligentne on – siis ehk võiks tõesti arvata, et armastus lõi mõlemal jalad alt. Hetkel on see kooslus lihtsalt nii veider, kui üldse olla saab. Aga ju sellepärast rahvas neid vaatabki 😀 Ma ise vaatasin ka “Prooviabielu” ja irvitasin kogu aeg. Siis ma küll eeldasin, et see suhe neil ei pea kaht päevagi vastu, aga näed sa siis – siiani koos! 😀 Mis teie sellest kooslusest arvate? 🙂

Vot sellised lood siis hetkel.

Advertisements