Bachata tantsutrennist/ Ma olen ikka nii etteaimatav :D/ Kas jätta sel aastal blogiauhindadele minemata või siiski minna? Vot ei teagi…

Täna oli esimest korda selline bachata tantsutund, kus ma reaalselt tantsisin ka. Natuke keerutusi ja puha sai tehtud. Muidugi läheb mul vahel puhta sassi ära, kui käed ka nüüd mängus on, aga ma olen enda üle uhke. Arenen aeglaselt, aga arenen 🙂 Ma olen endale eesmärgiks võtnud saada esialgu bachata ja hiljem ka salsa niimoodi selgeks, et ma suudangi tantsida ilma pinges olemata, et see kõik tulebki nagu automaatselt. Selleks läheb palju aega ja loogiline, et minust mingit supermegahead tantsijat ei saa, mis polegi minu eesmärk. Tahan lihtsalt vahel hobikorras salsa ja bachata tantsuõhtutel käia ja reaalselt osata natuke tantsida. Üks toimub juba varsti, aga sinna ma ehk veel ei lähe, kuigi õps ütles, et seal on nii algajad kui edasijõudnud (ja kutsus mindki seal osalema). Mul on selline kiiks, et ma tahan siis seda teha, kui ma juba olen natuke rohkem arenenud. Sest siis ma tunnen ennast selles kõiges juba kindlamalt.

Lisan siia veel ühe hea laulu, mille järgi ma küll ise veel bachatat tantsinud pole, aga see on lihtsalt nii hea. Romeo Santos on välimuselt muidugi selline too much minu maitse jaoks, aga enesekindluse eest plusspunktid. Laul ise räägibki sellest, kuidas naine küll abiellub siiski teise mehega, aga Romeo ise on veendunud, et neiu unistab ikka temast, sest Romeos on kirge, selles teises aga see puudub – ehk siis ta on igav ja hallikoeline. Ja nagu ikka – pärast abiellumist teise mehega teeb naine talle ikka Romeoga sarvi, sest ei suuda tema sarmikusele ja pahapoisilikkusele vastu panna. Kusjuures seda laulu ja ka teisi Romeo Santose laule on päris palju kritiseeritud, sest need keskenduvadki sellele, kuidas ta alati teistelt meestelt naisi üle lööb (ehk siis just olles paha poiss ja võttes headelt meestelt naisi ära). Nagu paljud muud laulud ei keskenduks, aga tema saab sellepärast just eriti puid alla, sest ta on nagu tüüpline paha poiss ka välimuselt, kes tuleb võtab headelt meestelt naised ära, ilma et ta selleks suurt vaeva peaks nägema. Paljudes tema lauludes on selline alltekst olemas. Ja see ajab rahva marru. Olgu, kuidas on, aga laul on ikka hea! Laulu pealkiri Eres Mía tähendabki, et oled minu oma.

Veel üks hea Romeo laul:

Nüüd laulab Romeo üksi, aga kunagi kuulus ta bändi Aventura (seiklus eesti keeles). Siis meeldisid need laulud mulle veel eriti, aga mitte konkreetselt sõnade pärast. Juba siis laulis ta naistest ja nende mõttetutest peikadest, kes on kindlasti palju igavamad, kui tema seda on, sest need rahulikud mehed ei oska naisi nii rahuldada, nagu tema seda oskab. Sõnavõra mõttes on tal need laulud alati ühte auku, et sealt midagi nii erilist otsida ei ole, aga bachatarütmis laulud on ikka head 🙂

Kui nüüd muudel teemadel rääkida, siis ma olen ikka nii etteaimatav 😀 Täna oli tööl ühel töökaaslasel sünnipäev ja siis me pidime kõik tema kohta iseloomustavaid lauseid kirjutama (võinoh – need olid kõigil tänaseks juba valmis kirjutatud, sest plaan oli paigas). Seda siis niimoodi, et nimesid alla ei pandud ning sünnipäevalaps siis pidi ära arvama, kes mida konkreetselt kirjutas. Minu jutt tunti kohe ära 😀 Aga seda vist sellepärast ka, et mul oli kõige pikem tekst 😀

Ma pole kusjuures veel ära otsustanud, kas ma sel aastal blogiauhindadele lähen. Härra sel aastal nagunii tulla ei viitsiks, sest tema jaoks on seal suht igav, et üks kord on tore käia, aga sel aastal ta pigem jätaks selle vahele. Aga see pole ka põhjus, miks mina minemata peaksin jätma, sest üksi võiksin ma ikka minna, 2015 läksin ju täiesti üksinda (kusjuures siis pidi ka üks tüüp tegelt minuga ehk hiljem liituma, kellega ma tol ajal natuke sebisin, aga ta lollakas lasi mu üle :D). Mu sõbrannadel on ka muud tegemised sel ajal – seega ma veel ei tea. Ning minu jaoks pole probleem hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema ja paljusid blogijaid ma tean ka juba, kuigi mingeid sõbrannasid mul konkreetselt nende hulgas ei ole. Üksik hunt, ma ütlen! Kuna ma auhinda nagunii ei saa, siis pole see osalemine nii kohustuslik (mitte et neile oleks, aga siis ikka ronid rohkem kohale), aga samas eelnevad aastad on päris toredad olnud. Eelmisel aastal Vabanki afterparty Härra, Pihiisa ja mu sõbrannaga. Eks ma viimasel hetkel otsustan, kas lähen või mitte 🙂 See võiks kunagi Tartus ka toimuda, siis ma kindlasti läheksin 😀 2015 panin ma nii kõrged kontsad, et täiega oigasin koju jõudes… Õnneks eelmisel aastal olin targem 😀 Eks näis, mis ma siis 10-ndaks juuniks välja mõtlen 🙂

Edit: Kusjuures seesama bachataõhtu ongi sellel päeval, mil blogiauhinnad on. Mitte et ma sinna ka planeeriks minna, aga kui mõlemat tahaksin, siis oleks päris niru see värk.