Kes tahab oma eesti keele oskusi hinnata, siis saab teha seda testi:
https://learningapps.org/display?v=p6cne3ox517
Ma sain ainult üheksa punkti 20-nest, nii piinlik lihtsalt! Need inimesed jätku järgmiste lausete lugemine vahele, kes veel tahavad seda testi teha, aga ma tõesti ei aimanud, et skännima ei tohi kasutada või et brüleekreem on õige variant (vist oli?). Ja panin seal veel nii paljude asjadega võssa. Ehk siis kukkusin eesti keele testis haledalt läbi. Ma muidugi avades ei eeldanud üldse, et see nii keeruline saab olema, sest eesti keele lõpukirjandis sain ma grammatika eest maksimumpunktid(see ei ole küll muidugi sama, sest kirjandis ma selliseid keerulisi sõnu nagunii ei kasutanud). Uskusin avades, et nüüd on ka suhteliselt kerge, aga tutkit sulle!
Kuidas teil see test läks? Kas keegi üldse suudab 20 punkti saada? Keegi, kellel pole eesti filoloogias doktorikraadi?
Edit: Teisel korral sain 12 punkti, kolmandal 16 ja alles neljandal korral suutsin 20 saada. Nad vist muutsid valikvastuste järjekorda, sest isegi mälust polnud kasu. Või mul on siis lihtsalt kohutav mälu 😀
minumoodimaailm 
päris paljud vastused ja varjandid tundusid kahtlased ..samas eesti keeles väga võõrsõnu ei pea kasutama ja võib mugavamalt öelda. ma ütlen küll skäneerima jms. ning muhvin ja 23le jms.
Kuid eesti k. õigekiri pole kunagi olnud mu jaoks oluline v.a tähtsad kirjad jms. :P:D. aint 4 vist täppi.
Ma tegin teist korda uuesti, siis sain 12 punkti, kolmandat korda sain 16 ja neljandat korda tehes tuli alles 20 ära 😀 Nad vist muutsid nende valikvastuste järjekorda vahel, seega isegi niisama mälust polnud kasu.
Sina oled hiline ärkaja, Indgoaalane tegi eelmisel pühapäeval
http://indigoaalane.blogspot.com.ee/2017/03/ma-ei-ole-eestlane.html
selle padueestlase eneseimetlust alandava protseduuri vapralt läbi
ja mina ka muidugi, ilma igasugu vihjetata, nö puhtalt lehelt.
Sinu eesti keel on suhtes sinu tekstide sisuga ikka märkimisväärselt hea.
Ma ise seletan seda heade geenidega: keel, huumor ja hea läbisaamine
inimstega oli ilmselt juba sinu esivanematel olemas olnud, lisaks
hea ainevahetus ja koos sellega ka legendaarse välimus.
Aga sa oled ikka järjekindel ja kaval ka, rsk 😀
mina ei tulnud selle pealegi, et testi korrata võib
ja niimoodi punktisummat tõsta, mina lihtsameelne arvasin,
et meil on ainult üks elu, üks katse, üks võimalus eksida…
No ma loen enda tulemuseks ikkagi seda üheksat punkti, mis ma esimesel korral sain 😀 See et ma seda hiljem veel kolm korda tegin, oli sellepärast, et ma tahtsin lõpuks 20 punkti kätte saada. Ma olen juba kord selline inimene, et kui ma tahan midagi saada, siis ma lihtsalt pean selle lõpuks ka saama. Ja ma tahtsin lõpuks 20 punkti selles lollakas testis saada! 😀 Tahtsin näha, kaua mul selleks läheb – ehk siis mitu korda ma peaksin seda testi tegema, et lõpuks maksimumpunktid kätte saada. Aga esimesel korral ma siiski kukkusin läbi ju, sest sain alla poole.
Mu peres on kõik suhteliselt hea keelevaistuga olnud, isa ehk mitte nii palju, aga mu õed on ka grammatikas küllaltki kodus, ema oli samuti.
Jah, eks nende sõnadega võib alt minna. 🙂 nt kumb on õigem kas sofa,või sohva? kefiir või keefir?
Sohva. Kefiir ja keefir on mõlemad õiged, mina kirjutan/hääldan keefir. Aga mõlemad on õiged.
aga mis seal vahet on kas kreembrülee või brüleekreem, toode jääb ju samaks 🙂 saan aru kui kokku lahku kirjutatakse siis kohe mõte muutub kas lapsepõlv või lapse põlv 😀
Selle ma panin ka valesti, sest arvasin, et kreembrülee on õige, polnud kuulnudki, et brüleekreem peaks ütlema. Ei tundu kuidagi üldse õige, aga näed siis – ju siis ikkagi on.
kui nüüd natuke mõelda selle peale, kuidas eesti keeles asjad loomulikult on, siis tundub brüleekreem ikka väga õige ja üldse mitte värdvorm. öeldakse ka ju porgandipeenar, mitte peenar-porkna :D, rabarberikook, mitte kook-rabarberi, keedukartul, mitte kartul-keedetud.
Absoluutselt nõus sinuga, aga kuna ma pole varem seda sõna kunagi kasutanud, siis pigem sellepärast on see minu jaoks harjumatu.
Mina sain 20 punkti, aga ma ei ütleks, et see test kogu eesti keele oskust näitaks. Eriti veel sellepärast, et seal hinnatakse sõnade õigekirja ja veidi ka stiili, aga mitte lauseehitust või võimet luua mõtestatud teksti.
Kogu eesti keele oskust see test muidugi ei näita. Aga nüüd ma vähemalt olen nendes asjades targem, mida ma enne ei teadnud. Minu jaoks jääb kreembrülee alati kreembrüleeks, kuigi see on vale. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et hakkaksin brüleekreem ütlema. Õnneks ma ei kasuta seda sõna nagunii eriti tihti, seega vahet pole. Mõned muud asjad saan veel arvesse võtta, mis mul valesti läksid.
14/20, aga pole väga rahul, kui olen eesti filoloogi haridusega ja töötan tõlkijana. Samas on seal enamik selliseid asju, mida saab kergesti ÕS-ist või kuskilt kontrollida.
See test oli naljakas, kohati oli süntaks kohutav ja siis ühes kohas oli “Maaülikool” õige, teises kohas jälle nõuti väikest tähte.
Jaa, väga keeruline oli see test. Mind ajas lausa närvi, et see minu jaoks nii raske oli. Oleks tahtnud ikka üle poole õigesti panna.
Kui huvitab, siis ma selgitaksin seda brüleekreemi asja natuke. Prantsuse keeles on crème brûlée, mida hääldataksegi umbes nagu [krembrülee]. Aga prantsuse keeles ongi sõnajärg sedapidi, et kõigepealt tuleb põhisõna ja siis seda kirjeldav täiend, no kas või must kohv on prantsuse keeles café noir. Eesti keeles on põhisõna viimane: maasikamoos, rukkileib, brüleekreem (sest tegu on kreemiga, mida katab brülee ehk pruunistatud suhkur: http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=br%C3%BClee&F=M&C06=et). Me ei ütle ka “kreemkohv” või “kreemkohupiim”, vaid ikka kohvikreem ja kohupiimakreem. Samasse seltskonda kuulub ka brüleekreem.
Aitäh selgituse eest! 🙂 Ja sain alles nüüd selle kommentaari aktsepteerida, sest see oli kogemata spämmi alla läinud, ma nüüd juhuslikult vaatasin seda. Eks see brüleekreem tundub iseenesest loogiline, aga kuidagi nii imelik on seda kasutada, sest olen kreembrüleega nii ära harjunud, olgugi et see vale on.
Jaa, Sa ütled väga õigesti – harjunud. Suur osa meie keeletajust põhineb harjumusel, millel on teatavasti väga suur jõud. Näen ja kuulen seda iga päev, kui reeglite mittejärgimist põhjendatakse sellega, et “kole”, “harjumatu”, “imelik” jne, aga unustatakse, et keel peaks siiski olema enam-vähem mingi süsteem.
10/20,arvestades fakti, et esimesel korral jätsin piltlikult öeldes nutuga asja pooleli, sest nii raske tundus, ja teisel täiskorral sain siis vastavad 10 20-st. Meenutades veel, et eesti keele lõpueksamit tehes oli mu skoor 91…. hmm,, nii et on tõesti paras pähkel see test.
Oli tõesti paras pähkel! Ma olen oma eesti keele oskust ikka kõvasti paremaks hinnanud, aga jah… Enam seda viga ei tee, et arvan enesekindlalt, et raudselt üle poole või isegi kolmveerand punktitest saan lõdvalt kätte.