Oh seda unustamist… /Mart Müürisepp, su aktsiad langesid mu silmis!

Ma polnud kunagi aru saanud nendest inimestest, kes suudavad pangautomaadi juures lambist oma PIN-koodi ära unustada. Kuni tänaseni! Suutsin lõpuks kolm korda PIN-koodi valesti panna – ehk mu kaart blokeeriti ära, pidin uue kaardi laskma asemele teha. Ja hiljem oli PIN-kood nagu naksti mul jälle meeles, aga siis kui vaja oli, oli peas tühjus. Nüüd ma siis saan sellest aru, sest see on minuga juhtunud. Täpselt nagu ma ei saa aru inimestest, kes suudavad oma telefone kuus korra kuhugi unustada või kaotada… Ma pole kunagi ühtegi niimoodi ära kaotanud (ptüi-ptüi!). Raudselt homme kaotan, sest karma is a bitch.

Ma olin kuni tänaseni Mart Müürisepast suhteliselt heal arvamusel, aga pärast sellise artikli lugemist tema aktsiad minu silmis langesid. Ja mitte sellepärast, et talle Eesti Laulu võitja ei meeldinud, sest maitsed ongi erinevad, aga lausa “Verona” võidu pärast kustutada Koit Toome Facebooki sõbralistist ära? Kui Kerli oleks mu Facebooki sõbrakas ja ta oleks Eesti Laulu võitnud, siis ma poleks hakanud teda sellepärast eemaldama. Sest üks asi on see, et kellegi laulud ei meeldi jne, teine ja hoopis erinev on see, milline on inimene tegelikult. Kuigi jah – kunagi ei või teada, mis muud jamad selle kõige taga veel on (vbl läks lihtsalt Koiduga tülli), et just selline Facebooki postitus kirjutati. Nagu ma ütlesin, siis ma ei heidagi seda ette, aga see on küll iseenesest imelik, et kohe peab Facebookist eemaldama. Mart, ma olen sinus pettunud! Ning ei – ma pole mingi Koidu ega Laura fänn, viimase laulud pole mulle kunagi eriti istunud, aga “Verona” mulle meeldis 🙂

Advertisements