Jah, vägivallatsejad on prügikastikaup!

Kristallkuul on üks blogija, kelle postitused mulle väga meeldivad. Ma enamasti nõustun tema postitustega, aga ühes asjad lähevad meie arvamused küll väga lahku – nimelt vägivalla teemal.

Kui Kristallkuul leiab, et vägivaldsed inimesed väärivad teist võimalust, siis mina niimoodi ei arva. Mina tõesti arvangi, et vägivaldsed inimesed on prügikastikaup ja mul on ülimalt poogen, kas sellised inimesed elavad või surevad. Nagu ma ka sealses kommentaariumis ütlesin, siis kui sellised kõrvad pea alla panevad, siis ongi kõntsa maailmas vähem. Maailm on niigi ülerahvastatud – las siis surevad pigem sellised tõprad kui heatahtlikud tavainimesed, kes vääriksid siin maailmas elamist. Ma olen märganud, et teatud asjades olen ma ikka päris radikaalne, ma nimelt pooldan ka surmanuhtlust (olen sellest ka kunagi kirjutanud). Aga see ei ole hetkel teema, millest ma kirjutada tahan.

Kui see Kunnuse teema aktuaalne oli ja ma selle tema elukaaslase vabandavat kirja sel teemal lugesin, kus ta üritas seda meest õigustada, siis ma tahtsin oksendada. Esiteks sellepärast, et meie maailmas tõesti leidub naisi, kes arvavadki, et sellised mehed väärivad teist võimalust (või ka kolmandat, neljandat, seitsmendat, kümnendat…). Ja teiseks, sest paljud naised kommenteerisid ning ütlesid selle naise kirja kohta, et nad pole mitte kunagi midagi nii ilusat lugenud, et andestamine on tugevate omadus jne. Ma sel hetkel tundsin, et meie maailm on hukas, kui naised niimoodi mõtlevad. Ning tahtsin veel kord oksendada.

Kui Kunnus “Radaris” rääkis, et tahab muutuda jne, mida tavaliselt sellised mölakad ikka räägivad, läks mul süda pahaks. Sest ma taipasin, et paljud usuvadki seda jama. Ja oletame, et on tõesti 10 protsenti inimesi, kes tahavad muutuda, lihtsalt oletame. Mina leian, et see muutumine oleks ehk sel juhul võimalik, kui minnakse Prantsuse Võõrleegioni (sai ju selles karmis prantsuse armees endale uue identiteedi võtta, eks?) ning pärast seda kolitakse teise riiki elama. Koos uue nime ja kõige muuga. Ning pärast ei näidata enam iial nägu kodumaale. Ehk siis on muutumine tõesti võimalik, sest sellisel juhul ei pea need, kes enne selliste inimeste vägivalla all kannatasid, neid enam mitte kunagi taluma (ega neist enam mitte midagi kuulma). Kuid kõige parem muutumine oleks see, kui sellised inimesed otsejoones türmi saadetakse (või maha lüüakse, mul kama kaks – siis ei oleks vanglad vähemalt ülerahvastatud). Ning samuti ei peaks mõtlema, kuidas neid aidata.

Jah, tihti tuuakse vabanduseks seda, et mehe (räägin hetkel sellisest poolest, kus mees on vägivallatseja, on ka muidugi vastupidiseid näiteid) lapsepõlv oli raske, vanemad olid joodikud jne. See ei ole vabandus! See on ju sama hea, kui tuua näide naisest, kes ei saa lapsi, aga läheb röövib kelleltki beebi, sest noh – ta ju ise ei saanud! Seega on see lapsepõlvetraumade näide vaid selleks, et teistelt haletsust saada. Minuga igal juhul selline asi läbi ei lähe, mind ei pannud selle Kunnuse elukaaslase kiri, mis meest õigustas, talle kaasa tundma, vaid see pani mind hoopis aru saama, et meie ühiskond on ikka perses.

Mina arvan, et ei peaks sentigi kulutama sellele, kuidas vägivallatsejaid tagasi ühiskonda integreerida, vaid peaks hoopis veel tõhusamat tööd tegema selle nimel, et naised läheksid selliste meeste juurest kohe minema, kui esimene hoiatav märk aset leiab. Ükski inimene ei tohiks raisata oma aega ja enesekindlust sellele, et mingit mõttetut tõbrast aidata (ja ise samal ajal kannatades). Elu on rohkem väärt, kui hakata otsima vabandusi mehe minevikust, miks ta nii munnilt käitub. Neid vabandusi ei ole! See mees ongi lihtsalt munn. Ja muud pole vaja teada.

Mina arvan, et kõige kurvem selle asja juures ongi see, et me tunneme sellistele inimestele kaasa. Et me otsime vabandavaid tegureid, kui neid tegelikult ei ole.

Ehk siis jah – vägivallatsejad on prügikastikaup. Tegelikult lausa vangla oma.

Advertisements

14 thoughts on “Jah, vägivallatsejad on prügikastikaup!

  1. Muidugi imeliselt tore, et sa otsustad ise ainuisikuliselt maailma ülerahvastatuse üle, ole siis see kes oma mõtteid tegudeks teeb, niisama pliiatsit lutsida pole vist mõtet. 🙂

  2. Eks oleneb, mis vägivallast juttu. Aga miks inimene muutuda ei või? Kui ta südamest kahetseb, muudab, hiljem ehk isegi oma kogemuse pealt teistele vägivalla vastu võitlemises ja selle ennetamises eeskujuks on jne. Kui kannataja suudab andestada, siis kellele see halba teeb, et vägivallatseja enam ei vägivallatse, vaid rahulikult ja ehk ka vägivallavastasena edasi elab? Muidugi ei pea nn kannatanu tahtma enam selle inimesega koos olla, selleks ei peagi valmis olema. Aga midagi halba see küll ei tee, kui inimene paraneb, st on selleks valmis ja reaalselt tegutseb selle nimel, et need teod kunagi ei korduks, ning EI saa seetõttu halvustavat suhtumist. Pigem peakski just positiivsega inimesi aitama, st kui inimene on muutunud, seda väga väga tunnustama!

    • Kahju, et kuskil seda statistikat näha ei saa, kes reaalselt on muutunud. Pigem ikka erandid? Kui üldpilti vaadata, siis 90 protsenti ajab lihtsalt iba oma muutumise kohta.

      Ehk ma näengi liiga mustvalgelt neid asju, aga ma ei usu sellistesse muutumistesse. Eriti kui see muutumine võtab aastaid aega, aga ikkagi on see vaid lubaduste näol (nagu tihti vägivallatsejad ju lubavad).

  3. Eks oleneb, mis vägivallast juttu. Aga miks inimene muutuda ei või? Kui ta südamest kahetseb, muudab, hiljem ehk isegi oma kogemuse pealt teistele vägivalla vastu võitlemises ja selle ennetamises eeskujuks on jne. Kui kannataja suudab andestada, siis kellele see halba teeb, et vägivallatseja enam ei vägivallatse, vaid rahulikult ja ehk ka vägivallavastasena edasi elab? Muidugi ei pea nn kannatanu tahtma enam selle inimesega koos olla, selleks ei peagi valmis olema. Aga midagi halba see küll ei tee, kui inimene paraneb, st on selleks valmis ja reaalselt tegutseb selle nimel, et need teod kunagi ei korduks, ning EI saa seetõttu halvustavat suhtumist. Pigem peakski just positiivsega inimesi aitama, st kui inimene on muutunud, seda väga väga tunnustama!

  4. Kas sina ise oled täiesti staatiline inimene, kes kunagi ei muutu? Sel juhul on natukene kahju, sest mingisugune areng võiks ju toimuda. Minul – liginedes tasapisi 30-le – on tekkinud küll hulk põhimõtteid, käitumismaneere jms, mis mulle 10a tagasi veel omased ei olnud. Tahaksin loota, et need on paremuse poole 🙂

    • Inimesed ikka muutuvad ja peavadki seda tegema. Kuid hetkel me ei räägi sellest, et kas keegi hakkab veganiks või muutub ökoks vms. Me räägime inimestest, kes on süüdimatult kellelegi haiget teinud. Nende puhul ma tõesti ei usu seda imelist muutumist.

  5. Olen sinuga täiesti nôus selles osas, et vägivaldsest suhtest tuleb kohe ja tagasi vaatamata lahkuda ja sellist asja ei tohi ôigustada. Vaatasin ka ôôvastusega seda Kannuse juhtumit ja ôigustuste laviini meedias ja kommentaarides. Ma ei suuda uskuda kui vastuvôetav on Eesti inimeste jaosk lähisuhte vägivald.

    Selle koha pealt, kas neid inimesi peaks aitama, esiteks oleks minu meelst oluline teiste inimeste ja eriti ohvri kaitsmine (sageli ei lôppe ju ohvri ahistamine lahku kolimisega). Teiseks vôiks vangi panemise kôrvalt inimest ka psühhiaatri juurde saata (kui see aitab). Ühesônaga proovida neid inimesi muutumisel toetada oleks küll hea, aga selle taaga peaks enda peale riik vôtma (midagi sarnast vangide rehabiliseerimisele) ja vägivalla ohvril ei tohiks selle inimesega enam mingit pistmist olla. Samas vôiks sellise lähisuhte vägivallatsemise (ja ka muide vägivallatsemise) eest siiski karistused palju rangemad olla. Tegu on ikkagi väga kohutava kuriteoga.

    Tôesti oles huvitav näha statistikat, et kui paljud vägivallatsejad suudavad sellest käitumisest eemalduda. Mulle on ka mulje jäänud, et kes juba on valmis lähedase vastu kätt tôstma, et see ikka ei muutu selles osas.

    • Ma alles nüüd avastasin su kommentaari, Steffi, sest millegipärast oli WordPress selle rämpsu hulka saatnud 😦

      Aga jah, olen sinuga nõus, et vägivalla ohver ei tohiks kindlasti enam selle inimesega tegemist teha, kes temaga nii kohutavalt käitus. Peab kauge kaarega sellisest inimesest eemale hoidma!

  6. See, kes lööb üks kord, ei pruugi lüüa teist korda. See, kes lööb teist korda, lööb ka kolmandat, neljandat, viiendat… Mina usun teise võimaluse andmisse ainult siis, kui see toimub ühe korra.
    Aga ma ei ole üldse nii kindel, et annaksin andeks ka selle esimese korra. Ma olen piisavalt terve enesehinnanguga ning tean enda väärtust – ma ei ole mingi poksikott, kelle peal enda negatiivset energiat ja tundeid välja elada. Ja lapsepõlve süüdistada on minu arust täiesti jabur! kasva suureks ja võta vastutus enda tegude eest! Inglise keeles on üks väga hea ütlus “We all have two fates. One is the result of whatever mess you were born into, and one is the result of deciding that’s just not fucking good enough”

  7. Olen hästi nõus, et vägivalda ei tohiks õigustada ja vabandada. Millega ma aga ei nõustu on üldistus, et 90% ei taha muutuda. Olen paarisuhtevägivalla teemat ülikooli lõputööde raames uurinud ja umbes pooled vägivallatsejaid reaalselt soovivad muutuda. Soovist üksi on muidugi vähe, vaid on vaja ka väga tugevalt selle nimel tööd teha, aga õige teraapiaga on võimalik vägivaldsest käitumisest vabaneda. Üks põhjalikumaid uuringuid Euroopa programmide ja nende mõju kohta vägivallavaba käitumise õppimiseks on leitav google-i otsinguga: “Overview and Analysis of Research Studies Evaluating European Perpetrator Programmes”. Selle tulemused näitavad, et vägivaldsetele meestele suunatud grupiteraapiad annavad enamuses positiivseid tulemusi. Siin on aga rõhk sellel, et teraapiat viib läbi spetsialist kindla programmi alusel. Selles suhtes on täiesti õige, et kannatanu ei saa olla see inimene, kes vägivallatsejat ümber kasvatab. Samas ei saa öelda, et kui inimene on korra olnud vägivaldne, siis ta ei ole võimeline muutuma. On küll, kui toimub õige sekkumine.

  8. Vähemalt kaks sinu pikematest suhetest on olnud vaimselt ja/või füüsiliselt vägivaldsed aga sa pole sealt mitte esimese episoodi järel jalga lasknud. Kui inimesed ei muutu siis järelikult ei laseks sa ka praegu, ega ju? Või oled sina muutunud aga vägivallatseja pole suuteline muutuma? Veits silmakirjalik pole või?

    • Minu ainuke vaimselt vägivaldne suhe on olnud Egoga. Ja siis ma ei tajunud seda veel niimoodi. Kui ta mind esimest korda lüüa tahtis, oli meie suhtega kööga ka, olen sellest oma blogis pikalt kirjutanud.

      Seega füüsiliselt pole mind mitte üksi mees kunagi löönud. Ego tahtis, aga ei saanud, sest ma pöörasin pea ära – pärast seda korda läksime me lahku ka. Ning jah, tol ajal ma ei osanud veel vaimset vägivalda niimoodi sõnadesse panna, nagu ma praegu oskaksin.

      Kui sa mõtled Võrratut ka vaimse vägivalla all, siis ei. See oli lihtsalt veider neljakuuline jamps, mis ikka vahel inimestel juhtub. Esimene, Omakasupüüdmatu ja Romantik olid head mehed, lihtsalt meie omavahel ikkagi ei sobinud. Seega su väide ei ole pädev.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s