Peost Püssirohukeldris ja Atlantises

Ma arvan, et vanajumal ise karistas mind sellega, et aastas mõned korrad peab mul ikka hääl ära olema. Ju see on sellepärast, et ma räägin liiga palju 😀 No tegelikult on põhjus palju proosalisem – ma nimelt käisin kolmapäeva õhtul oma õega väljas. Ja kuna me käisime Püssirohukeldris, kus istusime bändile päris lähedal, siis pidime suure osa ajast karjuma, et üldse midagi kuulda. Ja selline karjumine ning alkohol koos ei mõju mulle kunagi hästi, eile oli veel kurk ka valus, aga täna hakkab juba inimese tunne tulema.

Kuna mu õde on jälle Eestis (ta oktoobris alles käis, aga nüüd tuli jõuludeks ka kodumaale), siis saigi just kolmapäeval välja mindud, sest tal on alati nädalavahetustel muud plaanid – enamasti on ta oma paar nädalat puhkust Eestis täiega täis planeerinud. Kõigepealt istusime Ristiisas paar tunnikest, siis läksime Püssirohukeldrisse, kus mängis mingisugune majabänd, mis oli täitsa hea. Seal tähistas mingi seltskond poissmeesteõhtut, kus tulevane abielluja pidi avalikult kõigi ees oma abieluvannet lugema(see oli sel ajal, kui bändil oli paus). See tuli tal päris katastroofiliselt välja, sest ta oli selleks liiga purjus – parim sõber pidi talle appi tulema. Asi võis ka selles olla, et see vanne oli käsitsi kirjutatud ja tundus, et käekiri oli päris kohutav 😀 Igal juhul keegi Liisu saab 07.jaanuaril õnnelikuks, sest just siis toimuvad pulmad. Tüüp pidi lausa oma tulevasele abikaasale helistama ja talle kõigi kuuldes ütlema, et ta teda armastab.

Meid õega kutsuti sama seltskonna poolt ka tantsima, aga me ei läinud. Üks tüüp siis istus mu kõrvale ja küsis, et miks ma ei lähe. Ma ütlesin, et pole nagu erilist tuju (siis ei olnud ka veel). Noormees siis jõudis järeldusele, et asi on ilmselt temas hoopiski 😀 Kuidagi jõudis teema vanuseni ja ma pakkusin, et ta on 35, millepeale ta nii solvus, et teda nii vanaks olin pidanud 😀 Ta läks siis minema, sest sai aru, et siit tantsimist ei tule. Pärast mu õde ka mainis, et mul selle vanuste pakkumine on nii võssa, sest ta poleks isegi öelnud, et ta 30 on. Haha, see on tegelikult päris õige, sest kunagi ma arvasin, et sõbranna kallim on ka 36, aga tuli välja, et oli kõigest 24. Et kui keegi laseb mul vanuseid ära arvata, siis ma panen selliste asjadega tõesti suht mööda. Mitte et see 35 mingi eriti suur vanus ju oleks 😀

Hiljem sama seltskond kutsus meid veel tantsima, aga me ikkagi ei läinud, kuigi hiljem mõtlesime, et oleks võinud ju küll. Alles paar viimast lugu läksime õega kahekesi tantsima. Kuna siis hakkas meil peotuju tulema ja Püssirohukelder pani pillid kotti, otsustasime õega Atlantisesse edasi minna. Ma juba vaimusilmas kujutasin ette, et seal on ainult tühjus, sest viimasel ajal ei ole seal isegi nädalavahetustel eriti rahvast olnud (kui just mingi superhea esineja pole olnud). Aga sel korral panin mööda – ju on paljudel inimestel jõulupuhkus vms, sest kolmapäeva kohta oli Atis isegi päris palju rahvast.

Atlantises tabas meid aga ebameeldiv üllatus – seal oli WC-s veeavarii, mille tõttu seda ei saanudki kasutada. Õnneks polnud häda nii suur ka ja see sai varsti korda, aga ma kujutan ette, et paljudele võis see päris pahameelt tekitada 😀

Atis nägime seda sama poissmeeste seltskonda, kes enne Püssis olid olnud. Nüüd nad aga nii tantsulembelised ei olnud, vaid istusid niisama ja vahtisid ringi 😀 Laulud olid alguses suht igavad, me õega mõtlesime juba leebet tõmmata, aga siis tuli 90-ndaid ka – seega jäime siiski natuke kauemaks. Mingi naine tuli mind kallistama ja küsis, kas ma olen see Kanal 12-ne Jaanika. Ütlesin, et olin, aga enam ei ole. Ta mainis jaa, et pole mind enam ammu ekraanil näinud.

Mu õde hakkas mingi tüübiga suhtlema, kellega nad koos suitsetamas käisid. Kuna mina suitsetaja ei ole, siis ma sinna suitsuruumi kaasa pigem ei tiku, sest ma ei taha seda isegi passiivselt teha. Jäin siis natukeseks üksinda, kui üks tüüp mu tantsima kutsus, ma siis ütlesin, et ma ei lähe, millepeale ta ülbelt vastas: “No ega ma ei kutsunud ka tegelikult.” Haha 😀 Hästi siis. Mind pandi paika!

See tüüp, kellega mu õde suitsetamas käis, ütles mulle hiljem, et oli just sõpradega arutanud, et ta kindlasti teab mind kuskilt, aga ta ei suuda meenutada, kus ta mind näinud oleks. Ma siis mainisingi, et oleneb, kui palju ta kunagi telekat vaatas. Ja siis talle koitis, et on öösiti vahel klubist tulles teleka lahti teinud ja mind seal näinud 😀

Ühel hetkel ma nägin enda jaoks väga tuttavat noormeest, aga ma ei suutnud kokku panna, kust ma teda tean. Mõtlesin ja mõtlesin – kuni lõpuks taipasin, et see on blogilugeja eks! Tegelikult ma teda isiklikult ei teagi, aga kuna blogilugeja oli mulle temast nii palju pilte näinud, siis panin asja kokku. Ta oli oma praeguse pruudiga seal koos, keda ma ka pildilt näinud olin. Nii naljakas tegelikult, et mina tean kedagi, kellel pole õrna aimugi, et ma temast nii palju asju tean. Ma muidugi ütlema ei läinud, et tead, ma tean sinust nii palju fakte (ka väga ebameeldivaid), sest see pole minu asi.

Advertisements