Saatest “Kallis, sa oled kosunud” ja kaalust / Miks ma mitte kunagi “Selgeltnägijate tuleproovi” ei vaata? / Paar sõna “Su nägu kõlab tuttavalt” sellest hooajast

Eile lõppes siis “Kallis, sa oled kosunud” praegune hooaeg. Mina eelmist hooaega vaadanud ei ole, seega mul võrdlusmoment puudub, aga kuulnud olen ma seda, et seal ikka neid õnnestujaid oli, kes suutsid poole aastaga rohkem kui 10 kg alla võtta. Ka selle hooaja kahte esimest osa ma ei näinud, aga seal vist mõni mees suutis isegi juurde võtta. Need osad, mida ma nägin, olid kõik ikkagi suhteliselt ebaõnnestumised, sest üle 11 kg ei võtnud mitte keegi alla. Eilset osalejat võibki ehk kõige tublimaks lugeda, sest kuigi ta kaotas ainult 11 kg, siis ta vähemalt tuli lõppkaalumisele kohale – ja ehk on ka lootust, et ta sama rada jätkab, kui saade läbi saab. Teiste puhul ma nii kindel küll ei oleks.

Tegelikult 11 kg ei tundu ju iseenesest täiesti olematu kaalukaotus, aga kui sa kaalud 120 kg, siis poole aastaga peaks suutma rohkem alla võtta, kui tõesti tahta. Mina paneks pool süüd ka saatetegijatele, sest täpselt selline mulje jääb, et ega Erik Orgu ja Angelica Udekülliga rohkem kui kolm korda poole aasta jooksul kokku ei saada. Ehk siis esimene kohtumine, vahekokkuvõtte ja lõppkokkuvõte. Loogiline on see, et kogu materjal ei mahu ühte saatesse ära, aga mingit sellist erilist utsitamist ju ei toimu. Kui võrdluseks tuua see meestesaade, kus treener Rauno (oli vist?) neid õllekõhuga mehi kogu aeg taga utsitas, siis see viimane oli palju parem. Ma küll ise seda eriti vaatama ei juhtunud, aga kui nägin, siis seal toimus ikka kogu aeg trenn ja Rauno elaski neil kukil, et nad motivatsiooni ei kaotaks. Ja see viimane variant tundub palju efektiivsem olevat, kui lihtsalt see, et anname spordiklubi kuukaardi ja vajalikud retseptid kätte, edasi vaadaku juba inimene ise, kuidas ta hakkama saab. Aga siinkohal tundub, et saatel “Kallis, sa oled kosunud” ei jätkunud sel hooajal selleks kõigeks enam raha. Või siis sattusidki siia hooaega lihtsalt kõik ebaõnnestujad korraga. Kohati jääb lausa selline mulje, et kuskilt oleks mingid eraldi ebaõnnestujad välja koogitud – ja nüüd siis neist eraldi saatesari tehtud! Ilmselt see viimane ikka päris niimoodi pole, aga mulje jääb küll selline.

Eks see selline kahe otsaga asi on. Ühtpidi saab saatetegijaid süüdistada selles, et kogu see kohtumine osavõtjatega nii vähene oli, teistpidi on kõik täiskasvanud inimesed, keda ei saa midagi reaalselt tegema sundida. Kui paks ikka leiab, et tahab neid saiakesi ja limonaadi edasi mugida ja trennist on poogen, siis ei aita ei ussi-ega püssirohi. Mina isiklikult mõtlen lihtsalt sellele, et kui ma oleksin samas seisus, siis oleks kaks varianti – kas ma läheksin saatesse ja üritaksin täiega alla võtta… või ma parem üldse ei kandideeriks, teades juba eos ette, et ma nagunii reaalselt seda teha ei viitsi, ei taha, ei suuda jne. Seda et lähen ja ikkagi eos juba tunnen, et nagunii ma üle 5 kg alla võtta ei suuda, no ei. Siis ma parem juba ei lähekski.

Ma ise ei ole mitte kunagi nii paks olnud, seega mul kogemus puudub. Kuid ma olen kaalunud 20 kg rohkem kui praegu – ehk siis ikkagi tüse olnud. Minu puhul muidugi oli lugu selles, et mul kadusid ise need ülekilod ära, kui ma Mehhikost Eestisse tagasi jõudsin (läks vast kuskil pool aastat aega, siis olin juba 69-70 kg). Ma ei teinud selleks mitte midagi – lihtsalt mu toitumine muutus jälle eestimaiseks. Ilmselt see aitaski, sest trenni ma selleks ei teinud. Samas tean ma ka seda, et kuna ma trenni ei tee, siis keha on ikka lodev ja kõht on nagu neil naistel kipub olema, kes trenni ei tee 😀 Praegu on muidugi omapärane neid pilte aastast 2010 vaadata 😀 Siin toongi mõned võrdluseks ära:

154163_1738171937834_7843525_n

Juuli 2010 – eelviimane päev Mehhikos. Kaalun kuskil 85 kg.

163010_1738176177940_933279_n

Juuli 2010 – viimane päev Mehhikos. Hüvastijätt. Kaal ikka 85 kg 😀

12341380_10208269951530169_5658523324682149807_n

Aasta tagasi tehtud pilt, kaal kuskil 65-66 kg.

13301533_10209618793890385_3201153066902887409_o

Suvi 2016 – kaal ikka 65-66 kg. Viimased 1,5 aastat on mu kaal selle kandis püsinud, vahel ka 67 olnud.

14702290_10210769747143497_6705745876542798927_n

Oktoober 2016

15073402_10211146671406368_8799990640974744892_n

See pilt on tehtud umbes paar nädalat tagasi. Kui ma selle Facebooki otse moblast üles panin, siis hakkasid mõned neiud kommenteerima, et kas ma üldse söön ka midagi, et kuidagi väga kõhn näen välja. Hiljem arvutist vaadates tundus tõesti, et näen kuidagi peenike välja, kuigi see on lihtsalt asendi viga (ja must teeb alati peenemaks). Kaal on ikka 65-66 kg ja söön kõike, mida hing ihaldab.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui nüüd ühe teise väga populaarse saate juurde tulla, siis mina ei ole mitte kunagi vaadanud “Selgeltnägijate tuleproovi.” Põhjus on ilmselt väga lihtne – ma olen viimased 3,5 aastat oma elust puutunud kokku ühe teise saate raames nii selgeltnägijate kui ka tervendajatega. Enne saatejuhiks olemist ei vaadanud ma seda saadet nagunii, siis hiljem veel vähem (see vist ikka jooksis enne ka?). See on vist nagu muude ametite puhulgi, et kui sa tööl puutud mingi asjaga kokku, siis sa vabal ajal pigem ei viitsi end selliste asjadega vaevata. Kokkade puhul on ju tihti niimoodi, et nad vabal ajal ei taha eriti süüa teha, sest nad nagunii peavad kogu aeg vaaritama. Minul on igasuguste selgeltnägijate saadetega sama teema, ei ole ma vaadanud ei Eesti ega Venemaa versioone. Ja usun, et veel niipea ei vaataks (kui üldse kunagi). Sest kui sa oled nii palju selle teemaga kokku puutunud tööalaselt, siis vabal ajal on see viimane asi, mida sa teha tahad 😀

Kui juba saadete peale jutt läks, siis ma olen ülirahul, et Kalle Sepp “Su nägu kõlab tuttavalt võitis” – ta oli parim (hääletasin ise ka finaalis ühe korra tema poolt)! Ime on muidugi see, et Raivo E. Tamm üldse nii kaugele jõudis, aga tema võit oleks olnud suur feil. Jah, ta meeldis mullegi, ta ajas naerma ja eks paroodisaade peaks seda tegema, aga samas on ikkagi “Su nägu kõlab tuttavalt” saates oluline ka lauluoskus. Nii et tegelikult ei saa öelda, et see oleks 100-protsendiliselt paroodiasaade, sest saatetegijad pole ise ka suutnud otsustada, et kas seal siis peaks rohkem parioodiat tegema või võimalikult täpselt kedagi järele tegema. Minu arvates pani Adeele Sepp tihti liiga üle võlli neid asju, eriti saate alguses( kui ta Renars Kaupersit Brainstormist tegi). Ja tema puhul see ei mõjunud naljakana, sest kui Raivo. E. Tamm midagi tegi, siis see oli mingil määral ikkagi naljakas. Kuigi ka mitte alati.

Härra lemmik oli näosaatest Liis Lass, sest nad käisid kunagi põhikoolis samas klassis. Nüüd nad küll enam ei suhtle, aga neil pidi millalgi klassikokkutulek tulema, mis jäi sellepärast ära, et mitte keegi ei viitsinud seda korraldamist enda peale võtta. Tean seda teemat, sest meie gümnaasiumiklass lubas juba mitu aastat tagasi klassikokkutuleku teha, aga mitte keegi ei taha seda korraldada. Mis on ka loogiline, sest siis võib juhtuda see asi, et hiljem pooled jätavad tulemata või ei maksa õigeks ajaks raha ära – siis oled sina selle kõige eest vastutav. Või siis hiljem lasevad koristamise ajaks jalga. Kui meil pärast gümnaasiumi lõpetamist lõpuläbu oli, siis enamus tõmbas hommikul leebet ära, koristama jäid need, kes kogu seda üritust korraldasid. Tunnistan ausalt, et ka mina olin üks neist, kes hommikul jalga lasi, sest ma ei viitsinud koristama jääda. Ja kuna mina ei vastutanud selle eest, et see puhkemaja sama korralikult omanikule tagastataks, siis oli kergem leebet tõmmata. Oli varahommik ja sõbrannaga hakkasime Tartu poole hääletama (see toimus Tartust kuskil 40 km väljas).

 

Advertisements