Pidu Pahades Poistes, Trepis ja Atlantises

Eile sai üle pika aja jälle peol käidud. Kõigepealt alustasime õhtuga Pahades Poistes – mina, Härra,  minu sõbranna ning tema kallim. Kui suvest olid meeles pigem tühjad pubid, siis sügisel on Tartu alati rahvast täis, sest üliõpilased tulevad ju tagasi.

Pärast seda suundusime Treppi, kus meil sõbrannaga tuli “geniaalne” mõte endale shotte tellida. Baaridaam aitas veel välja valida, aga ma ausalt öeldes ei mäletagi, mis meie shottides siis lõpuks oli – viin, rumm ja sada muud asja veel! Need olid ikka nii kanged, et kui ühe ära võtsid, siis kõrvetas lausa😀 Jõimegi kahekesi 10 ära, sest mehed otsustasid kanget mitte juua – jäid oma gin longero juurde (väkk, ma ütlen, ma vihkan Gini! ). Mina olin Pahades Poistes ühe õlle joonud, aga pärast shotte sain aru, et nüüd ma enam lahjat ei joo, muidu kammib täitsa ära.

Kogu õhtu jooksul oli teemaks see, et ma olin sel korral endale ikka päris avara dekolteega pluusi selga pannud. Nimelt olin ma seda pluusi varem ka kandnud, aga kuna mul olid seal all uued rinnahoidjad, siis need kuidagi vupsasid sealt pluusi vahelt välja😀 Isegi Härra, kellele tavaliselt meeldib, kui ma avarat dekolteed kannan, tiris mul vahel pluusi üles ning ütles, et mida ma liputan😀

Pärast Treppi mõtlesime, et suundume Atlantisesse! Mõeldud – tehtud! Rüütli tänaval tegid mingid neiud tulešõud, mida me natukeseks vaatama jäime. Pigem ikka sellise pilguga, et kuidas nad küll nii osavad on, sest ise küll niimoodi lahtise tulega mängimist ette ei kujutaks. Kui see asi vaadatud sai, siis tahtsime juba ruttu sooja Atti jõuda.

Atlantis oli jälle enda sisu natuke muutnud. Peasaalis oli kõik samamoodi, aga vana Diamonds & Rust oli oma nime jälle Star Café-ks muutnud. Kunagi see nimi neil juba oli, siis muutsid ümber ning nüüd võtsid jälle selle tagasi. Lisaks oli muudetud ka seda saali ise, toole oli rohkem juurde lisatud, mis tähendas aga seda, et tantsuplatsi oli vähemaks jäänud. Pärast kahte viimast muutust on üldse sealses retromuusikasaalis palju vähem rahvast, sest see kuidagi hajub nii ära, valgub laiali. Ma ikka mäletan seda paari aasta tagust Star Café-d, mille tantsusaal oli peasaalile palju lähemal. See viimane tähendas ka seda, et seal oli alati palju rohkem rahvast, sest inimestele ikka meeldib ju, kui tantsusaal on uksest sisenedes kohe nähtav.

Eile oli Atis üldse megavähe rahvast. Ma arvan, et ma pole kunagi käinud sügisel Atis niimoodi, et see oleks nii tühi (suvel on ikka ette tulnud!). Ilmselt käivad enamik Maasikas, aga sinna pole ma umbes kolm aastat oma jalga tõstnud. Võib-olla varsti peaks minema ka, aga nädalavahetustel on see lihtsalt nii täis, et ei saa hingatagi. Mulle sellised peod ka ei meeldi, kus inimene on inimeses kinni. Päris tühjus on samuti liiga kõle, aga liiga palju inimesi on kõvasti hullem.

Saime teada, et umbes 01.30 hakkab peasaalis esinema Juss Haasma! Mitte et ma nüüd nii suur tema fänn oleks, aga alates sellest ajast, kui ta “Su nägu kõlab tuttavalt” eelmisel hooajal osales ja selle ka võitis, on ta mulle küll meeldinud. Kui nüüd teistest saadetest rääkida, siis ma pean tunnistama, et näiteks selle hooaja “Suure komöödiaõhtuga” pole ma üldse nii rahul kui eelmisega, sest “Tähtede heitluse” rollid on kuidagi palju igavamad kui eelmisel aastal. Mulle isiklikult meeldivad näiteks nii Mart Müürisepp kui Juss Haasma, aga nende rollid on alati nii igavad, mida nad “Tähtede heitluses” näitlema peavad. Eelmisel aastal oli vähemalt Argo Aadli tegelaskuju Herbert Ving, mis meeletult naerma pani, aga sel aastal sellised tegelaskujud puuduvad. Ja üldse tundub neid fopaasid palju rohkem olevat, eriti just eelpool mainitud Juss Haasmal. Mis muidugi ei tähenda seda, et neil muud šketsid halvemini välja tuleks, aga just see “Tähtede heitlus” on maruigavaks muutunud.

Kui nüüd Ati juurde tagasi tulla, siis me veetsime enamuse oma ajast siiski Star Cafés. Lihtsalt sealne retromuusika on see, mis mulle väga meeldib! Vahel küll käisime teises saalis ka piilumas, aga mitte eriti. Kuna Star Café  DJ oli mulle tuttav (käisime koos prakatikal Valencias, see oli siis kutsekaajal), siis küsisin temalt väga palju soovilugusid. Kahjuks pidin mõnede laulude suhtes pettuma, sest kuigi kõik neist oleksid retroõhtusse sobinud, siis ta mainis mulle, et need on pigem kodus kuulamiseks😀 Või et viimase lauluna paneb.  Kuigi sel hetkel ei tantsinud nagunii keegi, seega erilist vahet poleks olnud. Kokku oli seal saalis vist üldse kaheksa inimest nagunii😀 Mis seal ikka – kui nii, siis nii. Modern Talkingut lasi ta küll sada korda, ühe korra tellisin mina selle, aga kogu õhtu jooksul tuli seda väga palju.

Mina jõin Atis veel kaks klaasi pisangi apelsinimahlaga. Polnudki seda enam ammu joonud! Rohkem ma ei tahtnud ka. Üldiselt mehed pigem istusid, meie sõbrannaga täiega tantsisime. Lõpuks oli kell juba nii palju, et suundusime peasaali Juss Haasmad kuulama. Ma olin alguses esireas ja siis ta andis seal kõigile plaksu – mulle ka! Ütlesin Härrale, et ma ei pese enam kunagi seda kätt, kuhu Juss mulle selle plaksu andis😀 Kahjuks on mul kohutav mälu – seega kui Härra hiljem kodus küsis, et no kummale käele ma Jussilt plaksu sain, pidin ma kurvalt tunnistama, et ma ei mäleta😀

Ülivähe rahvast oli ka siis, kui Juss Haasma esines. Ta oli endaga kaasa võtnud “Suure komöödiõhtu” bändi, mis teda siis saatis. Enamasti lauliski ta neid lugusid, mida ta saates “Su nägu kõlab tuttavalt” esitama pidi. Tramm number 66, AC/DC “Thunderstruck” jne (tal ju päris enda laule eriti ei olegi). Üldiselt võis õhtuga rahule jääda, sest kuigi rahvast eriti ei olnud, oli meil ikkagi tore. Ja me ju ekspromt juhtusime sinna sel ajal, kui Juss esines – me ei olnud enne uurinud, mis seal toimub. Me olimegi Härraga kogu selle esinemise ajal minu lemmikembuses – ehk siis ta kallistas mind tagant!

Kui esinemine läbi sai, käisime veel korraks retrosaalis, aga siis otsustasime leebet tõmmata, sest selline väsimus oli  juba peal. Koju jõudsime Härraga umbes 02.45 hommikul, aga magama saime ikka alles 04.30, sest enne pidime ju ikka pikalt linade vahel möllama😀 Nii nagu meil ikka kombeks on – ja eriti just nädalavahetustel😀 Nädala keskel nii pikalt küll ei jõua asjatada!

Ja täna olen ma suhteliselt väsinud, Härra ärkas juba kell 11.30, mina põõnasin veel 13.00ni, aga siis, ta sindrinahk, ajas mu üles, sest me pidime meile uut voodipesu ostma minema (ta tahtis täna veel trenni ka jõuda, aga see on ainult kella 16.00-ni lahti – sellepärast sooviski enne Lõunakas ära käia). Ja kuna Härra tahab sellistel puhkudel alati, et mina ka oma hinnangu annaksin, et kas see ikka meeldib või et kas see sobib, siis käisimegi Lõunakas ära. Seal selgus aga, et Lõunakeskus laieneb vist jälle, pooled poed olid kinni, sest Maksimarket kolib. Õnneks see voodipesu pood oli olemas, kuhe me plaansime minna (mingi “Uni” vms oli nimi, ei mäleta enam täpselt).

Samas nüüd põõnab Härra ise hoopiski voodis, lähen vist ka natukeseks talle kaissu. Tal on hetkel kaks nädalat puhkust ka –  saab chillida ja lebotada. Lõpetuseks panen endast pildi, mis on kolmapäeval tehtud, niisama suvakas foto. Neid viimaseid mul ikka vahel tekib, sest nüüd on mul ju nutitelefon. Eile sain enam-vähem selgeks, kuidas nutitelefonis täpitähti saada, tahvliga sain ma juba hakkama (Härra omaga, mul endal ei ole), aga nutitelefoniga veel ei millegipärast ei suutnud. Kui nutitelefoniga kirjutasin, siis enamasti jätsin täpitähed lihtsalt panemata (kas siis smsides või Facebookis). Härra ja sõbranna õpetasid, Härra oli seda varem ka teinud, aga siis ma ei pööranud eriti tähelepanu. Mina ja nutiajastu ei sobi ikka eriti kokku, sest kui mul alguses telefon helises, siis ma olin hädas isegi sellele vastamisega, sest ma vajutasin, aga pidi libistama! Isegi sellisel hetkel pidi libistama, krt! Nüüd juba suudan😀

20161012_141901

12.10.2016🙂

4 thoughts on “Pidu Pahades Poistes, Trepis ja Atlantises

    • Naised pididki ju nagu vein olema – mida vanemad, seda paremad (või ka ilusamad). Aitäh🙂

      Kas ma just kogu aeg pööraselt õnnelik olen, aga rahul olen elukesega küll jah.

  1. Koolivaheaeg on vist alanud ?
    See Halloween horror algas juba täna öösel,
    laste kilked ja läbu kestis hommikuni vist..
    Ma ei tea sinu koolist, klassist ega (v) ajast midagi,
    aga väga ilus oled jätkuvalt, ja ka sõnaosav igatahes,
    ehk ägedat halloween’i, ja eeskujuks olemast naistele!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s