Üle pika aja peol nädalavahetusel/ Niisama mõned pildid

Ma käisin reedel üle pika aja peol. Ja seda siis niimoodi, et sai sõbrannaga käidud Armastuses, Zavoodis ja Trepis. Ma isegi ei mäleta seda viimast korda, kui ma niimoodi pidutsesin, et sai nii mitmes kohas käidud. Kui suvel on Tartu suhteliselt välja surnud, siis sügisel on raske endale kohta leida. Zavood oli siiski üsnagi tühi, sest me jõudsime sinna suht varakult – kuskil 23.30, mis on Zavoodi mõistes väga vara, sinna jõuavad inimesed ikka kuskil 03.00-04.00 ajal hommikul. Seal oli mingi eriti jommis tüüp, kes lisaks sellele, et ta ei suutnud väga püsti seista, lausa haises. Ta üritas mitmeid kordi meiega rääkima tulla, aga me ütlesime talle, et tõmmaku kohe uttu. Lõpuks ütlesin talle, et ta kui veel meid segama tuleb, siis valan talle oma õlu pähe. Kes mind tunneb, see teab väga hästi, et ma olen selleks vabalt võimeline😀 Õnneks pärast seda see tüüp tõmbaski leebet ning läks teisi inimesi tüütama. Ei tea, kas hakkaski kartma, et pärast valangi selle õlle pähe😀

Trepis oli juba palju rohkem rahvast, aga me saime siiski istuma. Seal nägime korraks ka Romantikut, kes  meid hetkeks tervitama tuli. Selleks ajaks olin ma ära joonud kaks pokaali veini Armastuses, ühe õlle Zavoodis ning nüüdki oli üks õlu ees, aga seda ma enam ära ei juua ei jaksanud😀 Koju jõudsin kuskil kell 02.30, Härra magas sel ajal juba õndsat und. Kui laupäeval üles ärkasin, siis oli ikka päris kõva pohmakas, kuigi eriti palju ei joonudki. Mul on tunne, et mida vanemaks ma saan, seda vähem ma joon – ja seda rohkem annab see järgmisel päeval tunda😀

Laupäeval käisime Härraga jalutamas ja läksime Armastusse kakaod jooma. Mulle Armastuse kohvik on alati meeldinud, sest minu meelest on see selline õdus koht. Kui   hakkasime juba koju jõudma, meenus Härrale, et ta jättis oma seljakoti sinna. Õnneks seal küll midagi nii vajalikku polnud, et kohe eile õhtul ei pidanud tagasi minema, seega käisime sel täna järel (sai eile helistatud ja öeldud, et homme tuleme järele). Ma ise võin küll olla maailma kõige suurem tuulepea, aga mul pole elus mitte kunagi juhtunud seda, et ma oma käekoti või mobla kuhugi jätaksin või kaotaksin (ptüi-ptüi, eksole!). Aga eks tal oli ehk see asi, et tal enamasti pole seljakotti kaasas, aga nüüd oli. Minu jaoks on käekott nii loogiline, et kui ma vahel olen ilma selleta kuhugi läinud, siis mu esimene mõte ongi see, et äkki ma olen midagi maha unustanud.

Lõpetuseks mõned pildid ka tänasest:

20160925_185705

Uued saapad, uued püksid, uus mantel. Sügismantel ainult 16 euroga kaltsukast🙂

20160925_154049

Emajõe paadisillal sügist nautimas🙂

20160925_150347

Tuled minuga ülbama või?😀

tuled-ulbama-minuga-voi-vol-2

Tuled minuga ülbama või vol 2😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s