Introvert ja ekstravert

Ma olen ju maininud ka, et Härra on oma iseloomult väga suur introvert. Mina, kes ma jään sinna kuhugi ekstraverdi ja introverdi vahepeale (kuid siiski kaldun rohkem ekstraverdi poolele), suudan lambist suvalise inimesega rääkida asjadest, millest Härra ei räägiks vist isegi inimesega, keda ta mitmeid aastaid tunneb. Samas ei pea ma end täielikuks ekstraverdiks, sest seda ma ka pole.

Ma millalgi küsisin Härralt, mis tunne on olla nii introvert. Ta mainis, et kui ma oleksin teda enne sõjaväge teadnud (ehk siis kuskil seitse aastat tagasi) – et siis oli ta kõvasti vaiksem kui praegu. Küsimusele, kas ta siis kooliajal tüdrukuid patsist ei tirinud, sain vastuseks, et siis ta ei julgenud tütarlastega üldse juttu teha😀 Et pärast sõjaväge ta mingil määral muutus ja hakkas juba rohkem ka üldiselt rääkima, aga enne seda oli ta väga tagasihoidlik noormees. Et konkreetselt naistega muutus ta julgemaks pärast kaitseväge, sest enne seda ta ei suhelnudki nendega eriti. Ja kuna naised ju ise esimest sammu tegema ei hakka, siis niimoodi läksid kõik rongid lihtsalt minema. Eks see nii ole tihtipeale jah, et julgemad noormehed krabavad paljud naised lihtsalt ära, sest niikaua, kuni mõni tagasihoidlikum alles esimesele sammu mõtleb, on see agaram vend juba ammu selle neiuga deidilgi ära käinud.

Kuna mul on suhteliselt halb mälu, siis ma eriti ei mäletagi, kui palju mina alguses rääkisin ja kui palju tema, aga ma võin eeldada, et eks see kuskil 70/30 minu kasuks oli. Härra küll väidab, et suht võrdselt rääkisime siis, kui tutvusime, aga mina seda hästi ei usu, sest ma mäletan küll, et ta oli hästi tagasihoidlik. Nüüd ta on küll juba vabam suhtleja minuga, sest aasta on möödas ka, aga introvert on ta ikkagi. Kui mu ühed sugulased teda mu isa juubelil esimest korda nägid, siis nad küsisid, et kas ta on üldse eestlane, sest ta polnud eriti midagi öelnud😀 Ehk siis Härra on selline inimene, kes vajab hästi palju aega, et end üldse kellelegi avada. Kui mina vahel imestan, kuidas ta oma sõprade seltskonnas ka pigem vaikne on, siis tema pigem imestab, et kuidas mina alati igas seltskonnas nii jutukas olla saan. Ekstraverdi-introverdi vahe😀

Ja ärge arvake, et see vahel mind närvi pole ajanud, et ta nii kinnine on. Naised tahavad ju ikka neid ilusaid sõnu, sest teadupärast armastame me ju kõrvadega! Olen talle seda öelnud ka. Samas on see naljakas, sest kuigi ta on vist maailma kõige suurem introvert, keda ma kunagi elus kohanud olen, tunnen ma end temaga nii hästi, nii armastatuna, nii turvaliselt. Jah, ilmselt armastusest nõretavaid lauseid ma temalt just igapäevaselt ei kuule, aga ometi ma tean, et ta mind armastab. Ja ta vahel ütleb seda mulle ka, aga mitte korra päevas, isegi mitte korra nädalas, heal juhul ehk korra kuus kui sedagi. Samas kui ma kunagi mingi ammuse tüli käigus talle mainisin, et  isegi Islandil (Härra kilpkonn) on rohkem emotsioone ja tundeid kui tal, siis vastas Härra sellele, et ma ise pole ju ka mingi suur tunnete väljanäitaja. Kui järele mõelda, siis ega ei ole jah. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Sest kui tema on üldiselt introvert ka muude asjade suhtes, siis mina muidu olen selline hästi jutukas jne, aga selliste asjade puhul tuleb mul kirjutamine alati paremini välja kui rääkimine.

Eks selle tema introvertsuse juurde käib ka see üleüldine rahulikkus, mis mulle aga tema puhul nii väga meeldib. Ma ütlen ausalt, et vahel võin ma olla totaalselt bitch, kes tahabki draamatseda. Viimasel ajal küll oluliselt vähem kui kunagi, aga siiski. Ja siis on tema, kes ei lähe närvi, mitte kunagi. Üks kord ma ütlesin talle, et sellepärast ongi temaga mõttetu tülitseda, sest ta nagunii ei allu provokatsioonidele😀 Ja kui mõni mees kas hakkab vastu karjuma või kõnnib üldse minema (mis on ka väga sitt variant), siis tema lihtsalt ütleb midagi rahulikult vastu. Või ütleb midagi, mis mu üldse naerma paneb. Ja see on üks omadus, mida ma tema puhul nii palju hindan.

Härra on ka selline inimene, kes tuleb alati ideedega kaasa. Et kui ma midagi välja pakun, siis ei ole seda, et no ma ei tea, peab mõtlema jne. Et kui ma ütlen, et homme läheme sinna või tänna, siis me lähemegi, kui tõesti mingeid muid plaane just varuks pole. Ja kui mina tavaliselt olen pigem selline inimene, kellele meeldib oma tahtmist saada, siis Härra on mulle öelnud, et talle meeldib minu puhul ka see, et mina lähen tema ideedega kaasa. Et kui tal tekib vahel mingi uitmõte, et vot, nüüd homme teeme seda või läheme sinna, siis ma olen ka kohe käpp. Et selles mõttes oleme mõlemad sarnased.

Ja kuna ta on hästi kinnine inimene, siis ma iga päevaga avastan tema kohta veel rohkem detaile. Sest kuna ma olen suur küsimuste esitaja ja kui ta ise ehk niisama kohe millestki rääkima ei hakka, siis ma küsin hästi palju – ja kokkuvõttes saan ise ka niimoodi rohkem teada🙂

12 thoughts on “Introvert ja ekstravert

  1. Eks igaühele oma.

    Mulle introverdid ei meeldi, ei ole mul aega ega viitsimist iga sõna tangidega välja meelitada. Pahatihti on tegu ka minu jaoks igavate inimestega ning nö selliste suss meestega. Paratamatult su blogi põhjal on jäänud selline mulje ka sellest su Härrast. Ses suhtes tundub suht loogiline, miks te klapite. Sina lasid enne ju mingite suvaliste jorssidega ringi, kes olid veel pigem mölakad ning vajasid lihtsalt mingit sussi, kes su kõrval püsiks ja su kapriise taluks. Selline vaikne töllakas selleks sobibki.

    • Kulla Marelle, mida sa tuled minu blogisse oma paha tuju välja ajama? Kõigile ei peagi introverdid meeldima, aga nüüd selle põhjal öelda, et keegi on töllakas või suss… Mina arvan, et igav inimene võib olla ka siis, kui oled ekstravert, kõik sõltub konkreetselt inimesest.

      Mina isiklikult klapingi introvertidega paremini ja mitte sellepärast, et ma neid sussiks peaks või nad seda oleksid, vaid lihtsalt. Sama hästi võiksin ma ju öelda, et Marelle, mida sa neid ülevoolavaid ekstraverte ikka vahid, nagunii tahavad ainult tähelepanu keskpunktis olla jne. Igaühele oma, seda küll jah.

      • Psyhholoogiliselt huvitav juhtum see Marelle, tea kas oli halb paev või ongi niisugune uskumatult negatiivne inimene🙂 või miski isiklik vaenlane akki. ..

  2. Minu endine elukaaslane oli täielik mölakas, aga praegu on mul ka selline pigem sissepoole elav noormees. Ta on tore ja sõbralik, suudab seltskonnas ka jutustada, aga tal pole palju vaja selleks, et elu tunnet oleks. Mina tahan reisida ja avastada, tema oleks pigem kodus minuga diivanil. Ütles ka, et tal pole vaja kuskil kogu aeg käia ja midagi teha, et minuga koos olla. Kogu aeg tähendab muidugi kord kuus. Mina olen peamine algataja ja emotsionaalselt ma palju vastu ei saa. Muidu on muidugi tore mees, ilmselt ei jätaks mind kunagi hätta, oleks hea isa jms, aga mul on niiiiiiiiii igav. Ausõna. Kui esimesel aastal oli voodielu minu arust täiuslik, siis nüüd 3 aastat hiljem ei üllata me kumbki teineteist. Mina üllataks, aga tean, et ei saa midagi vastu ja siis vaikselt mandun. Ilmselt üritan endale selgeks teha, kaua ja kas ma üldse enam tahan. Minu seisukoht on, et introvert ja ekstrovert ei sobi kindlasti kokku. Mina pigem olen selline sangviinik. Ma kahjuks kaldun arvama, et sina pole nii rahuliku elu jaoks mõeldud. Samas tundud sa ka paljuski selline follower olevat, et oled tugev naine ja suudad olla iseseisev, aga tahad meest, kes sind nagu juhiks sellel rajal ja sina oled siis järgneja, ma arvan, et seegi on seotud naistele iseloomuliku kindlustunde vajadusega. Ja introvertidel ühel hetkel selliste juhiomaduste puudumine tuleb välja. Muidugi on inimesed erinevad ja kõik muu selline jutt, su peika tundub väga tore ja rahulik ja turvaline, aga some women were meant to run wild🙂

  3. Appi, see esimene kommentaar siin on ikka eriti rumal ja tundub, et Marelle isegi ei tea, mida need kaks inimtüüpi endast kujutavad. Introvertsus ei tähenda absoluutselt seda, et tegemist oleks nõrga isiksusega (suss) või igava inimesega, kes sõnagi suust ei saa. Introverdid lihtsalt ei naudi suhteliselt sisutut small talk’i, vaid sügavamaid ja tähenduslikumaid vestlusi (ja suhteid). Nad on enamasti tundliku ja põneva sisemaailmaga, loova mõtlemisega, huvitavad isiksused ning vastupidi iseseisvamad, oma rada käijad, ega ole niipalju teistest mõjutatavad.
    Samamoodi lahmides võiks ju ekstraverte halvustada, et on lihtsalt mingid tüütud pinnapealsed tegelased, kes igasuguse enesekriitikata mõttetult mulisevad (ja teevad ennast pahatihti avalikult lolliks, sest pole viitsinud niigi palju süveneda, et omale mõistete tähenduse selgeks teha). Erinevalt introvertidest, kes enne mõtlevad ja siis ütlevad😀

  4. Ma olen ka täpselt sellises suhtes ja see on parim suhe! Päris ekstroverdil ja introverdil läheb mingi hetk jah ilmselt keeruliseks, aga kui kasvõi kumbki kõigub ka pigem vahepeal, siis minu kogemuse järgi on see kõige ägedam variant – tasakaalustatakse üksteise omadusi ja kui muud asjad klapivad, nt valmidus käia ja asju ette võtta jne, siis on väga tore koos olla!

  5. Mina usun ka, et siis me just tasakaalustame teineteist, sest ega mina pole ka mingi täielik ekstravert ju🙂 Ja Härra ei ole selline, kes tahaks voodis diivanil istuda, seda kohe kindlasti mitte – talle üritused ja väljasõidud meeldivad (mulle meeldivad ka). See kogu aeg pidudel käimise faas oli mul juba 1,5 aastat tagasi läbitud, enam ei viitsi ega tihka, aga mingid kontserdid vms elamused on väga teretulnud!

    Eks meis kõigis on mingid teatud omadused omavahel segamini, seega päris ekstravert või introvert pole 100-protsendiliselt vast keegi🙂

    • tehke seda testi, see ütleb üsna hästi aru, kui palju keegi ekstravert ja introvert on ja kuidas teoorias sobivus on. ma tegin seda enne elukaaslasega tutvumist ja mõtlesin veel, et kus on siis minu need 4 tähte😀 kui tuttavaks sain, siis nalja pärast lasin tal seda teha ja tal tulidki need 4 tähte. ma talle muidugi ei öelnud, et mitte eemale hirmutada. aga 5 aastat oleme juba koos olnud küll🙂 neid tulemusi oli suht veider lugeda ka. isegi kõhe hakkas veits. tekkis tunne, et kust kurat mingi test teab, kes ma olen!😀

      http://www.humanmetrics.com/cgi-win/jtypes2.asp

      • ma tegin ka nüüd üle 5 aasta ja tulemus sama. osadel võib see ka natuke muutuda. ja no seal on lihtne näha, et inimesed on harva 100% introverdid või 100% ekstraverdid. inimesed on ikka segu igasugustest asjadest. mõnel domineerib üks ja teisel teine iseloomu omadus🙂

  6. Me mehega oleme mõlemad pigem introverdid, aga mõnes asjas siiski erinevad. Omavahel olles väljendan mina oma tundeid rohkem, tema jälle ei karda nii väga suhelda võõraste inimestega.

    Lugesin hiljuti just kuskilt, et kõige paremini sobivad introvert ja ekstravert, aga ma arvan, et see kõik oleneb ikka inimestest. Mõni ekstravert võib-olla ei kannataks enda kõrval ühtegi introverti, samas kui kaks introverti võivad teineteist palju paremini mõista. Mis ei tähenda nüüd seda, et introvert ja ekstravert kokku ei sobiks – sobivad ikka, kui nad omavahel hästi läbi saavad ja teineteist tasakaalustavad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s